Kuu (0)

Kuu
Kuu on planeet Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim taevakeha (kaugus 384 400 km). Kuu on üks suuremaid kaaslasi kogu Päikesesüsteemis. Ümber Maa tiirleb Kuu mööda elliptilist orbiiti, orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454 kraadi. Orbiidil on Kuu kiiruseks 1,03 km/s, ta teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu läbimõõduks on 3476 km (Maa omast umbes 4 korda väiksem), suurim näiv nurkdiameeter on 33’40’’. Kuu mass on 7,36*1022 , mis on Maa massist 81 korda vähem. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3 . Kuu kosmiline kiirus on vastavalt 1,7 km/s esimene ja 2,4 km/s teine kiirus. Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maal. Kuu pinnakiht koosneb tsemendilaadsest tumehallist paakuvast pulbrist, mis on tekkinud meteoriitide mõju tagajärjel. Kuu pind on kaetud rohkete meteoriidikraatritega, lisaks neile on kuul kuni 8 km kõrguseid mägesid. Suur osa Kuu pinnamoodist on hõlpsasti vaadeldav ka Maalt, Kuust pinnast on näha 59%. Magnetvälja ega atmosfääri Kuul ei esine, temperatuuri amplituud on ööpäeva jooksul 300 kraadi. Tänu oma külgetõmbejõule põhjustab Kuu Maa ookeanides tõuse ja mõõnasid. Kuu on pööratud Maa poole alati vaid ühe küljega, kuna Kuu teeb täispöörde oma telje ümber sama kiirelt, kui ühe tiiru ümber Maa. Teist külge pildistas esmakordselt Nõukogude Liidu automaatjaam Luna-3. Kuud on külastanud 6 ekspeditsiooni ning tema pinnal on astunud ka inimese jalg (esmakordselt 21.07.1969). Kuu pind on äärmiselt tume, tema albeedo on ligikaudu 0,14. Kuu pinnal esineb tumedaid laike, ehk meresid. Suurimat neist kutsutakse Tormide ookeaniks, mille suurus 2,1 miljonit ruutkilomeetrit. Heledaid alasid Kuu pinnal nimetatakse Kuu mandriteks. Mandrid koosnevad enamjaolt anortosiidist, samas kui merede pind on valdavalt basalt. Mered , kui madalamad osad, on moodustunud 4 kuni 3,2 miljardit aastat tagasi, mandrid aga, kui kõrgemad osad 4,5 miljardit aastat tagasi. Merede ristiisaks on itaallasest astronoom Fransesco Grimaldi ja need avaldati Giovanni Riccioli poolt 1651 . Aastal. Kuul on astronoomide poolt avastatud piirkond, kus Päike kunagi ei looju . Avastuse aluseks olid kosmosesondi Clementine tehtud fotod. 73 kilomeetri pikkuse Peary kraatri serv on Päikese poolt valgustatud kogu Kuu ööpäeva vältel, temperatuuri amplituud on vaid 20 kraadi, mis muudab selle väga sobilikuks kosmoseuuringutele. Kuu tekkimise kohta valitseb 3 peamist hüpoteesi: Maa ja Kuu on moodustunud üheaegselt samast gaasi ja tolmupilvest, Maa ülikiire pöörlemise tõttu eraldus temast tükk , millest tekkis Kuu, Maa on haaranud enda külge mujal tekkinud Kuu, mis lendas temast mööda liiga lähedalt. Moodsal ajal on enim tõenäoliseks peetud katastroofihüpoteesi, mille järgi langes Maale planeedi varajases arengujärgus umbes Marsi suurune taevakeha, mille tõttu paiskus Maast eemale suur hulk materjali, mis omakorda moodustas Kuu.