1. Mõnikord pakutakse renessansi algusaega kuupäevalise täpsusega: 8. aprill 1341. aasta, mil tähistati lihavõttepühi (14. 16. sajand). 2. Memento viviere ära unusta elada. Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutuvad stroofidesse. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel.
14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil
1265 14. september 1321 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrea del Castagno fresko Dantest (umbes 1450) Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Fransesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305) Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Dante elulugu Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione, ema Bella suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud.
veerel. Kuigi Jalisco osariigi pealinn Guadalajara on maailma kultuuriloos ka praegu üsna olulisel kohal, parandab uus muuseum linna tuntust veelgi. *Guggenheimi muuseum Bilbaos Nurgakivi: 22. oktoobril 1993 Avatseremoonia: 19. oktoobril 1997 Üldpind: 24 290 ruutmeetrit Galeriipind: 10 560 ruutmeetrit · Muuseumi püsikollektsioonis on esindatud terve rida viimase neljakümne aasta tähelepanuväärseid kunstnikke: Williem de Kooning, Anselm Kiefer, Fransesco Clemente, Mark Rothko, Richard Serra, Antoni Tapies, Andy Warhol jt. · Kollektsiooni eesmärk on anda ülevaade erinevatest kunstivooludest: näiteid popkunstist, minimalismist, kontseptuaalsest kunstist, abstraktsest ekspressionismist. Ruumikad galeriid lubavad välja panna suuremõõtmelisi installatsioone. Erilist tähelepanu pööratakse baski kunstnike töödele. · Pidevalt on Bilbaos väljas ka mõni suurem Guggenheimi rändnäitus.
Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse
gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks. Selle aja kuulsaim helilooja oli Guillume de Machant. Itaalia-itaalias nimetati sama perioodi Trecentoks. Kui Prantusmaallevis vaimulik muusika siis Itaalias ilmalik muusika. Enamasti lauldi madrigali, mis jutustas tavaliselt karjuste elust ja armastusest. Väljapaistev helilooja oli Fransesco Landino. Ta oli luuletaja ja muusika teoreetik, kes ei kirjutanud mitte ühtegi vaimulikku teost. Kõrgrenessanss-15 sajandil oli madalamaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. See on mitmehäälsus milles lauldakse. Keskuseks sai Burgundia hertsogiliit, kuhu koondusid muusikud ja kultuuriinimesed. Kujunes välja uus kõlaideaal. Kvardi(4) ja kvindi(5) asemele tulid terts(3) ja sekst(6). Muusika hakkas lähtuma sõnade rütmist. Tähtsaimaks sai laulev meloodia
Autobiograafia – Isiku enda kirjutatud elulugu. Kultism - Petus(ed) looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest ja tunnetamata jõududest. 6. Dante Alighieri, olulisus, looming Seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renssansis, tähtis teos “Jumalik komöödia”, elas 1206-1321. 7. Thomas More, olulisus, looming Parlamendiliige ja jurist, elas 1478-1535, tuntud teos “Utoopia”. 8. Fransesco Petrarca, olulisus, looming Uusaegse lüürika isa, elas 1304-1374, tähtis teos “Saladus”. 9. Michel de Montaigne, olulisus, looming Uusaaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof, elas 1533-1592, tuntud teos “Eseedest”. 10. Giovanni Boccaccio, olulisus, looming Novelli algataja, elas 1313-1375, tuntud teos “Dekameron”. 11. Miguel de Cervantes, olulisus, looming
on läbi aegade kasutanud. Samuti hakkas Monteverdi kasutama teatud tegelaskujude või olukordadega seotud korduvaid muusikalisi kujundeid ehk juhtmotiive. Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sh 3 ooperit. Veneetsia tähtsamad ooperiheliloojad olid Pier-Fransesco Cavalli (1602-1676) ja Antonio Cesti (1623-1669). Napoli koolkonna hinnatuim ja produktiivseim helilooja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes lõi üle saja ooperi. 18. Sajandi ooperile avaldas tohutut mõju ka Napolis alustanud ooperilibretist Pietro Metastasio (1698-1782), kes oli üle poolesaja libreto autor (4). 3. KASTRAATLAULJAD Igas ooperis oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud
Sixtuse Kabeli laemaaling 1508 Aprillis Michelangelo kutsus Julius II ta Rooma tagasi kuid ta polnud veel suuteline alustama paavsti hauakambriga.Tegelikult oli Julius II talle uus töö:12 apostli ja mõnede dekoratsioonide maalimine Sixtuse Kabeli lakke.1508 Mais,Michelangelo hakkas tegema ettevalmistusi Sixtuse kabeli jaoks.Ta alustas oma maalimis tööd alles sügisel,kutsudes appi endale Giuliano Bugiardini,Aristotele da Sangallo.ja oma vana sõbra Fransesco Granacci,koos paljude tavaliste tööjõududega. Kuigi töö ei sujunud nii nagu käskija soovis vallandas ta kõik oma abijõu,kustutas kõik mis oli juba maalitud ja 1508-jaanuar 1509 keskel ja lõpus tegi ta kogu nõutud ettevõtte ise isiklikult.Olles väga kitsi näitama seda ükskõik kellele peale iseenda,keeldus ta näitamast seda kellelegi peale paavsti kuigi tema alati kiirustas teda tagant.Surve oli niivõrd suur artistile et ta paljastas selle 1511 aastal ennem kui see valminud oli
Otseselt Palladio eeskujule tugines Whitehalli lossi pidusaal, rangelt pidulik on kahe läänetorni ja nelitiskupliga Püha Pauli katedraal Londonis. Eestis oli Narva linn tüüpiline Põhja-Euroopa baroki näide, millest on alles ainult restaureeritud raekoda. 18. sajandi alguse Venemaal kutsus Peeter I kunstnikke Läänest ja saatis vene noori välismaale õppima. Uues pealinnas Peterburis käis vilgas ehitustegevus, sinna saabus arhitekte paljudest Euroopa maadest. BARTELOMEO FRANSESCO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee on tuntuim näide. Ka Eestis, mis Põhjasõja ajal liideti Venemaaga, muutus arhitektuuri iseloom. Peterburi baroki mõju näiteks võib pidada Kadrioru lossi Tallinnas (arhitekt NICCOLO MICHETTI). Barokkskulptuuri kuulsamaks meistriks oli itaallane LORENSO BERNINI, kelle väljendusvahenditeks said rahutud liikuvad massid. Tema kujud on ta alati mitte staatilises, vaid liikuvas, juhuslikus, aga väga ilmekas ning efektses poosis. Inimest ei
ars nova ajastu lõpp ars subtilior ajastu, mis ei sünnita uusi muusikavorme ega -zanre, iseloomustab õukondlikult peen ja maneerlik kunst MUUSIKA 14. SAJANDIL ITAALIAS trecento peen, ilmalik madrigal 2-häälne lauluvorm, mille teemaks on karjuseidüllid ja armastus caccia 3-häälne, lauluhäältes üks jahib teist kaanon + pillisaade Jacapo da Bologna tema madrigal on ainus säilinud Petrarca viis Giovanni da Cascia e Johannes de Florentia Fransesco Cadino oli pime muusik pole kirjutanud ühtegi vaimulikku teost, vaatamata sellele, et ta oli kirikutegelane PAROODIA MISSA põhilaulud ühendab tervikuks polüfooniline teos MOTETT võib laenata, mitte ise teha 4-häälsus polnud välja kujunenud: sopran, alt, tenor Oluline: 15. saj motett võetakse kirikusse tagasi motett ilmalik polüfooniline laul ars nova zanr
-16. sajandil. Sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms.
kujutamise nimel laipu. Kasutusele võeti ka perspektiiv. Antiikmõjud ka arhitektuuris Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele
Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Itaalia Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. KÕRGRENESSANSS(15.saj) 15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paisati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Muusika oli rohkem tekstiga seotud
Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika
Publikule avati 1950-ndal aastal mitte enam kuningliku residentsina. Kuniglik perekond elab praegu 16. saj. Palacio de la Zarzuela`s. Carlos III ajal Sacchetti lihtsustas Juvara projekti: graniidist ja lubjakivist fassaade kaunistavad joonia sambad ja dooria piilarid (tugisambad), klassitsistlikus ja barokkstiilis kõverjoonelised kolmenurksed ehisviilid rõdude kohal, elegantsed tulbandikud, arvukad Hispaania valitsejaid kujutavad skulptuurid. Palee põhjaküljel asuvad Fransesco Sabatini aiad. (Fransesco Sabatini Carlos III aegne arhitekt, planeeris aiad). Plaza de Oriente`i. (Oriendi Väljaku ) ja Teatro Ral`i (Ooperiteater, pärit 18. saj.) vahel. Plaza de Oriente ehitati 19. saj. esimesel poolel. Asub paleest läänes, sellest ka nimetus. Ehitust alustati Joseph Bonaparte valitsemise ajal (1808-13) ja lõpetati mõned aastakümned hiljem Fernando VII Bourboni tütre Isabella II initsiatiivil. Platsi keskel asub Felipe IV.
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
Selleks valis ta välja vana linnateatri hoone. Kohe hakkas ta tohutu innuga sisekujundust kavandama. Piinliku täpsusega pühendas ta igale väiksemalegi detailile ja teostas ise ka ehitustööde järelevalvet. Muuseum avati 1974. aasta 23. septembril. Pilku püüavad eelkõige sealsed üle kesksaali võlvuv suur kuppel ja hoone katust ääristavad hiiglaslikud munad. Hoone asetseb väikesel künkal. Sissepääsu ees on pisike eesõu, mille Dalí pühendas kataloonia filosoofide Fransesco Pujolsile ja Ramón Llullile. Muuseumi siseehitus oma kitsaste, ikka ja jälle üllatuslikult mõnda suurde ruumi avanevate koridoridega on külastaja jaoks täiesti segadusseajav. Labürintlikku muljet rõhutavad ka arvukad mõistatuslikud esemed, mida kunstnik elu jooksul kogunud oli ja nüüd oma eluloo osana muuseumis välja pani. Nende hulgas on näiteks Dalí poolt kõrgelt hinnatud kunstniku Meissonier' lõuend, aga ka lihtsaid leitud asju, nagu kive, teokarpe ja luid
Lisaks oli Itaalia 15 sajandil jäetud omapead, muidu ülemvõimu pärast Itaalias konkureerinud Saksamaa ja Prantsusmaa olid hõivatud muude probleemidega. Tugevaimad riigid Põhja-Itaalias olid Firenze (valitsesid pangandusega rikastunud Medicid, alul formaalselt vabariik, 16 sajandil võtsid Medicid hertsogi tiitli, eriti tuntud on Lorenzo Tore), Rooma (kirikuriik, tuntuima valitsejad Borgiad – Aleksander ja Cesare), Veneetsia (vabariik, mida valitses signoria), Milano (1450 tuli võimule Fransesco Sforza). Sforza ja Medicid ja Borgiad valitsesid ilma klassikalise legitiimsuseta ja Machiavelli õpetust mööda. Nede valdusi nimetati sõnaga stato (olukord, staatus), kujunes välja riik, mis ei tuginenud niivõrd õigusele, kuivõrd reaalsele võimule/jõule. Raggione di stato – mõiste, mis kujunes välja samuti Itaalias (on tuntud rohkem prantsuskeelses vormis raison d’etat) ja tähendab riigi võimupoliitilistest huvidest lähtuvad reaalpoliitikat..
annaabi.ee 
