Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda-
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik Piiskop- on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Klooster- on kirik, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoomete kompleks, kus inimesed elavad. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetaja õpetusest
Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuuluvad ja salaja ametit pidavad käsitöölised Tsunftid Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid.
KESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna?
klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus raad- keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft-on käsitööliste vennaskond. gild- keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. skolastika-keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil koraan- islami püha raamat Muhamed- islamiusu prohvet Karl Suur-oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800
talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa.
millistest tuntumad on Õpetatud Eesti Selts (Die Gelernte Estnische Gesellschaft) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934- 1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda. kutsekoda - kutseorganisatsioon, mis pidi koondama kõiki ühe eluala esindajaid, et vahendada nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa
ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus naturaalmajandus - elatusmajandus, majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit skolastika - keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, millele toetus teadus koraan - islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile Muhamed - islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Karl Suur - Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800 Innocentius III - 176
ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba.
* Virumaa Teataja" asendati ,,Punane Virumaa" * Lõuna-Eesti > Valga Enamlane * Eesti Naine > Nõukogude Naine * Postimees > Edasi * Valgamaalane > Valga Bolsevik * Sakala > Tee Kommunismile * Saarte Hääl > Kommunismiehitaja * 1990ndate algul ja isegi varem muudeti nimed tagasi 14. Võrrelda Eesti ajakirjanike organisatsiooni Eesti Vabariigi päevil ja nõukogude perioodi ajal. Eesti Vabariigi päevil Nõukogude perioodi ajal 1919 loodi ajakirjanike kutseorganisatsioon Eesti Nõukogde ajal EAL nõukogustati Ajakirjanikkude Ühingu nime all. 1925 reorgani- ja ta astus Ametiühingute seeriti see Eeti Ajakirjanikkude Liiduks, mille Keskliitu. See näitas, et põhikirjas fikseeriti elukutselise ajakirjaniku, kutsealaseid küsimusi hakati kaastöölise ja väljaandja erinevused. Uus staadium lahendama ametiühingus. tööjaotuse arengus: toimetustöö oli selgelt eraldunud trükkimisest, kirjastamisest ja administreerimisest
kodanikud, tavaliselt suuremad kaupmehed. Amet oli tasuta auamet, tavaliselt eluaegne. Raad korraldas linna majandamist ja avalikku elu, sekkudes oma määruste kaudu isegi eraellu. Raele allusid kohtuvõim, kaubanduslikud ja välissuhted. Suuremad linnad kujunesid aja jooksul peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased välismaalt
linnaõigus- Selle põhjal sai asulast linn. Selle andsid maaisandad asulatele. See sätestas teatud privileegid (müntide vermimine, kohtuvõim, valitsemine jne). Maaisandad said linnalt makse ja maaisand loobus linna valitsemisest ja kohtuvõimust, selle eest hoolitsesid linnaelanikud. raad- kõrgeim linnavõimuorgan, võim pole ainult ühe inimese käes (raehärrad) gild- kutseorganisatsioon tsunft- käsitöölaste vennaskond. 14.sajandi tesiest poolest pärinevad esimesed kindlad teated selle kohta Liivimaa linnades. tsunftisundus- skraa- Hansa Liit-
arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L. Wilensky on 18 elukutse arengut võrrelnud ja esile toonud viis arengustaadiumi, mille elukutsed läbivad professionaalseks ametiks arenemisel: 1) amet muutub põhitegevusalaks = täishõive tekkimine 2) luuakse koolitussüsteem = erialakoolituse tekkimine 3) tekib kutseorganisatsioon = kutseorganisatsiooni asutamine 4) elukutse juhtivad esindajad hakkavad võitlema seadusliku õiguse eest kontrollida ametisse pääsemist (kutseorganisatsioon taotleb seaduslikku kontrolli õigust alalepääsu ning ameti praktiseerimise üle) 5) kutseorganisatsioon sätestab eetilised reeglid, mille täitmist kontrollitakse = eetikakoodeksi kehtestamine. (Wilensky 1964: 137-158). Professionaalsusel on kindlad kriteeriumid. Inglise sotsioloog Geoffrey Millerson
persoonist või organisatsiooonist. See võiks olla nimetatud ka organisatsiooni lugu. Sama lugu on passiivsem,avatari mõistega tähistatakse seda, et see kuidas kedagi tajutakse, on aktiivne, avatar mõjutab suhtumist meisse ka ilma meie füüsilise kohalolekuta. Organiseerumine Juba 1990ndate keskpaigas hakaksid suhtekorraldusagentuurid organiseeruma. 1995 alates PR firmade ümberlauakohtumised, millest kasvas mais 1996 välja eesti suhtekorraldajate liit. EPRA- kutseorganisatsioon PR töötajatele. PR firmade ümarlauakohtumisest 1997- Eesti Suhtekorralduse Äriühingute Liit. EPRA · EPRA eesmärgiks on korraldada liikmete infovahetust erialast koolitust ja suhtekorraldusvaldkonna arendamist Eestis. · Liitu kuuluvad suhtekorraldajad, ke stöötavad nii avalikus sektoris, äriettevõtetes, mittetulundusorganisatsioonides kui suhtekorraldusfirmades. Liidusl on praegu veebruar 2012 seisuga 72 aktiivset liiget.
23 5) kellel on ajatamata maksuvõlg; 6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega; 7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavaleametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Ettevõtlusena ei käsitata:
annaabi.ee 
