Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD
· Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nefron.jpg http://www.renalresource.com/brochures/ur1.jpg http://graphics8.nytimes.com/images/2007/08/01/health/adam/1122.jpg http://www.nhs
algstaadiumeis tavaliselt sümptomid puuduvad. Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv kahjustus põhjuseks on ca 40%-l kirurgiline operatsioon, 20%-l mitmesugused sisehaigused, 15%-l rasedus ja halvasti tehtud abort, 10%-l trauma ja 10%-l mürgistused neerusid kahjustavate ainetega. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Nimeta erinevaid erituselundkondi? Milline erituselundkond on kõige tähtsam? Mida põhjustab neerupuudulikkus? Mis on hüpotalamus? http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nef ron.jpg http://graphics8.nytimes.com/images/2007/08/01/health/adam/
Veri võitleb ka haigustekitajatega ja peatab verejooksu. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja neerud.Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine verre jämesool - seedimata toidujäänuste kogunemise koht pärak -
Inkontinentsus e. kusepidamatus uriini võib erutuda füüsilise pingutuse, naermise jne ajal. Tihti algab urineerimine juba enne vetsu jõudmist. Teised erituselundkonna osad 5 Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Lisaks kuuluvad erituselundkonda kopsud ja nahk. Kopsude kaudu väljuvad organismist süsihappegaas ning veeaur. Eritusest võtab osa ka nahk. Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka. See võimaldab kehal hoida püsivat temperatuuti. Higi eritumise intensiivsus sõltub paljudest faktoritest vanusest, soost, ümbritseva keskkonna
veri hüübib Järelhoolitsuse puudumisel: koolnu lagunemine algab seedeelundkonnast kopsudes toimub käärimine à kehasse koguneb gaas toimub lihaste autolüüs toimub võimas bakteriaalne roiskumine ja pehmete kudede väga kiire lagunemine Agoonia: teadvushäired kramplik hingamine osade lihaste paralüüs sulgurlihaste krambid (tahtmatu jääkide vabanemine pärasoolest ning kusepõiest) südamerütmihäired krambid kopsuturse
püstises asendis(istuvas või poolistuvas või voodis tõstetud peaalusega asendis) 30-60 min. jooksul peale söömist. Neelamisfunktsiooni seisundit peab pidevalt kontrollima ning andma uusi hinnanguid Õe ülesandeks on ka pt. ja tema pereliikmetele düsfaagia olemuse ja põhjenduste selgitamine ning probleemiga toimetulekut suurendavate tegevuste õpetamine. NEUROLOOGILISE HÄIRE PÕIEHÄIRED Kuseteed koosnevad 2 neerust, 2 kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Põie lihaselist osa nimetatakse detruusoriks. Põie ava juures on lihas mida nim. Sulguriks e. sfinkteriks, mis urineerimise vaheajal on kokkutõmbunud ja suletud Spinaalne refleks Inkontinents- tahtele allumatu uriinileke e. kusepidamatus. Esineb 5-8 % kogu elanikkonnast. Naistel sagedamini kui meestel. Tekitab hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. (500 ml uriini mahub põide) Inkontinentsuse tüübid.
- granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed tuubulusrakud ja on teistele silindritele aluseks; · tuubulusrakksilinder; · leukotsütaarsed silindrid; · erütrotsütaarsed silindrid; · bakteriaalsed silindrid; · vahasilindrid; · rasvsilindrid; · granulaarsed silindrid. - düsmorfsed erütrotsüüdid. II
Naisel: kusiti ligikaudu 4 cm pikkune toru tupe ees. Ta algab sisemise kusitisuudmega kusepõiekaelast ja avaneb välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb kusitit vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3 cmtagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtudes kusepõiest sisemise kusitisuudmena, läbib ta esmalt eesnäärme, siis urogenitaaldiafragma ja sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 101. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised on: · Munandikott · Suguti (uriini ja seemnevedeliku väljutamine) Sisemised on:
filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p)
jpg silelihaskoeline, mille sisemine kiht on piki- ja välimine kiht ringkiududest. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Mehe kusiti urethra masculina on kõverdunud 18-25 cm pikk torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtub kusepõiest, läbib eesnäärme, urogenitaaldiafragma, suguti käsnkeha ja avaneb sugutilukil välimise kusitisuudmena. Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: * eesnäärmeosa - ~2,5 cm pikkune. Tagaseinal paikneb pikisuunaline võlvumus - kusitihari, mis keskosas jämeneb seemnekünkakseseks. Sellel avanevad 2 purskejuha ja arvukad eesnäärmejuhakesed. * membraanosa - ~1 cm pikkune kitsas osa, seda ümbritseb kusitisulgurlihas (sfinkter), mille spasm võib olla
Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. 2. Neerude ülesanded Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui
tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neerude ülesanded: Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, Osmootse rõhu säilitamine, Happe-leelis tasakaalu regulatsioon, Jääkainete eemaldamine organismist, Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, Vereloome regulatsioon, Arteriaalse vererõhu regulatsioon 29. Kuseteed Kuseteed koosnevad kahest neerust, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Meeste kuseteede hulka kuulub ka peenis. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivne edasijuhtimine ja põies säilitamise kõrval uriini tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide, kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 30. Suguorganite üldine iseloomustus. Suguorganid koosnevad sugunäärmetest ja torujatest suguteedest. Sugunäärmed on mõlemal sugupoolel sugurakkude valmistajaiks
Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. 2. Neerude ülesanded Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui
torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha. Põiekaelast saab alguse kusiti, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. 2. Neerude füsioloogilised funktsioonid. * uriini moodustumine (jääkainet eemaldamine organismist) – selle hulga hulga, soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism
4 arengunädalal toimub organite ja organsüsteemide teke. Pea- ja seljaaju arenevad ektodermist. Sünapsite areng algab 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. ERITUSELUNDKOND Erituselundkond reguleerib vere ja teiste kehavedelike koostist, happelisust, ruumala ja rõhku; säilitab vere osmolaarsust, väljutab kehale võõraid aineid ja jääkaineid ning eritab hormoone. Erituselundkond koosneb kahest neerust, kahest kusejuhast, ühest kusepõiest ja kusitist. Neerud filtreerivad vereplasmat, tagastades enamuse selle veest ja lahustunud ainetest vereringesse, kuid väljutades liigse vee või liigse lahustunud ainete hulga uriini ehk kusena kusejuhade, kusepõie ja kusiti kaudu. Neerud väljutavad lämmastikulisi jääkaineid, hoiavad keha vedelike ja elektrolüütide tasakaalu ning tagavad füsioloogilisteks protsessideks kohase pH. Kusejuhad toimetavad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis kogub uriini. Kusiti väljutab uriini kehast.
Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille seina kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonna ja loomorganismi vahel. 60. Eritusorganite üldine iseloomustus. Eritusorganid on paarilised neerud (ren), kusejuhad (ureter) ja paaritu kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra). Kusi valmistatakse neerudes vere filtreerumise tulemusel. Kusejuha kaudu suunatakse kusi neerust kusepõide. Kusepõis on kuse ajutine hoiustamiskoht. Kusiti kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. Kusepõis ja kusejuha koosnevad 3 kestast (limas, lihas ja välimine kest). Kusepõie välimiseks kestaks on serooskest, kusejuhal adventitsiaalkest. Põie ja kusejuha limaskest on kaetud transitoorse epiteeliga, millele järgneb proopria ja submukoosa. Lihaskestal on kolm kihti (sisemine piki, välimine ringlihas ja välimine piki). 61. Neerude ehitus, neforni mõiste. Neeru ümbritseb neerusidekirme (fascia renalis), millele järgneb rasvkihn (capsula adiposa) ja selle
3.8. Eritusorganid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab eritusorganeid; oskab kirjeldada kuseteede anatoomiat; oskab kirjeldada neerude tööd, uriini teket ja selle koostist; kirjeldada tähtsamaid elektrolüüte ja teab nende omadusi; suutma kirjeldada vere pH-väärtust ja selle normist kõrvalekaldumise põhjusi. Üldine sissejuhatus Eritusorganid koosnevad kahest neerust neerukarikate ja neeruvaagnaga, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Neerude ülesandeks on verest vees lahustuvate ainevahetusjääkide ja võõrainete eraldamine ning vee-, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu hoidmine. Neerupealse hormoonid osalevad vereloomes (erütropoetiin) ja vererõhu reguleerimisel (reniin-angiotensiin). Neerud on kopsude kõrval üks tähtsaim erituselund. Neerud Neerud asuvad sümmeetriliselt lülisamba nimmeosa kõrgusel kõhuõõne taga (retroperitoneaalne asend), pakituna rasvakapslisse
annaabi.ee 
