Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg
Arhitektuur,Interjöör,Disain · Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" · Art nouveau pärineb Inglismaalt · Alusepanija William Morris (1834-1896) · Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) · Art nouveau/ juugendstiili eesmärk oli kuntsi ja elu ühendamine moodsa ajastu kujunemis perjoodil. · Kõrgaeg 18901905 · Juugendis võib eristada enam-vähem kahte üheaegset suunda:Dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit · Juugendstiil hõlmab arhitektuuri,sisekujundust,maalikunsti,raamatuillustratsioone,e htekunsti. · Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas
funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika
erinevate Saare kunstnike tööd, nagu näiteks Anne Olop, Eve Oeselg, Anne Metsamaa, Virge Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab. Minu lemmikuks maaliks oli Anne Olopi õlimaal ,,Meenutamaks kesklinna lilleklumpi". See
aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on kiviaja inimene hästi tabada Loomade pildid ei ole maalitud lihstalt nii sama ainult kuntsi pärast Vaid koobad võisid olla paigaks kus soovitati mitmeid rituaale Keskmine kiviaeg 8000-6000 e.kr laienes inimeste astus piirkond. Olulise erinevusega pole kalju joonistel täehlele panu keskmesk enam loom Vaid inimene keda kujutati väiksena neil jutustavadel kompnisatsioonidel tegutsevad inimesed jahi pidamisega. Nooremkiviaeg umbes 6000-või v2hem aastaid e.kr inimese elu viisid muutusid väga oluliselt seinise jahipidamise asemel saa j2rjest
Kunstiajalugu on kujutava kuntsi liikide(skulptuuri, maalikunsti,arhitektuuri)ajalooline arengukäik. (Igavus, usk, vajadus ilujärgi) Esiajakunst Maalikunst Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. Ajavahemikust 15000-10000 a ekr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal . Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmasti...
5. Benjamin Britteni tuntuimad teosed on ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale", ,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia". Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie". Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked"
suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka Hüti klaasikoda. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Linnade välisilme muutus. Valitsevaks kuntsi- ja ehitusmoeks olid barokk. Keskaegsed kirikud said uued baroksed tornikiivirid. Rootsi aja lõpuks ümbritseti Tallinn ja Narva võimsate bastionivöönditega. Kohaliku hariduselu korraldamisel olid suured teened kuningas Gustav II Adolfi kasvatajal Johan Skyttel, kelle kuningas määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks. Tema eestvõttel asutati Tartus 1630. aastal gümnaasium, 1631. aastal ka Riias ja Tallinnas. 30.
Stiil esitab ja jäädvustab endas autori isiksuse tüübi.Kunsti arengu kategooriana tähendab STIIL realiseerunud meetodit; teose SISU ja VORMI ühtsust.On olemas ajaloo, koolkonna- ja kohastiilid.STIIL on väljenduslaadiks:üksikule kunstnikule, kunstivoolulevõi tervele ajajärgule. 13. Milliseid kunstiliike hõlmab ajastu stiil (4)? 1)Arhitektuuri 2) Maalikunsti 3) Skulptuuri 4)Tarbekunsti 14. Mis on ilu ? ILU on sõltuv kunsti tekkimisest.KUNST tekitab ILU.ILU olemus tekib KUNTSI kaudu.ILU on objektiivse tegelikkuse üks omadustest teiste omaduste hulgas.ILU ON HINNANG.Ilu otsuse teeme instinktiivselt peale vaadates 15. Mis on ornament ? Arhitektuuris,tarbe-ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis,mis koosneb las geomeetrilistest,loodus-ja tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline. 16. Geomeetriline ornament ? Koosneb:lihtsatest lainetest või kõverjoontest,spiraalidest,sikksakkidest,põimuvast paelast. 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ?
ja kunst. Kõik mehhaniseerib ja taandub mehaanikale. Vanad tavad ja arusaamad, et inimene on kõige olemus ja keskus, kõige looja, kus tehnika on käsi selle teostuseks, on hääbumas. Modernsus tuleb kiire hooga ja sõidab kõigest üle oma ebastabiilsuse, piiritlusetusega ning olemuseta. Kunstnikust kui loojast on saamas hoopis kunstnik, kes peab samas ka olema kui manager iseendale, ehk ta peab ise olema produkt ja looja ühes isikus, et avaldada ja näidata maailmale oma kuntsi. Originaalsus asendus nutika kombineerimisega olemasolevast, sest igaüks tahtis ja sai olla kunstnik kuna abivahendid selleks olid kättesaadavad juba kõigile. Klisee, mis ennem oli kui tabu sai suurema hoo sisse. Kunst muutub kunstituks ning kunsti hakatakse nägema põhimõtteliselt igal pool. Klassikaline, eraldi eksisteerinud foto ja kunst, kus olid omad reeglid, millest järgiti, taandub oma võidukalt kohalt uue ja modernse vastu. Kõik sulandub üheks suureks värvigammapotiks
lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). "Sakala" Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989.
vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumipiirides, vabatahtlikult omaks võetud, kuid tingimata siduvate reeglite järgi; tema eesmärk on temas eneses ja teda saadab põnevus- ning rõõmutunne ja teadmine tema ,,teistsugususest" ,,tavalise eluga" võrreldes." Johan, Huizinga 2004:38. Oma kirjutises proovin lahata teemal, mis seoseid loob sõda ning kunst mänguelemendina inimeses. Kindlasti saame kirjeldada sõda ning kuntsi mitmel moel: väiksed poisid mängivad aias omavahel mängu, kus tuleb vallutada teiste poiste baas või arutleda sõda, mis toimub tänapäeva maailmas. Ning mis on üldse kunst? Teema on lai ning oma essees üritangi arutleda laialt teemade ümber. Sõda on väga laialdane mõiste. Seda saab kirjeldada väga mitmel moel, nimelt kultuurifaasis, kus kohtuprotsess, loos, õnnemäng, kihlvedu, väljakutse, võitlus ja jumalik otsus on pühade
Näidendid jagunevad vaatlusteks ning need omakorda stseenideks. Iga vaatus kujutab endast, näidendi terviklikku, lõpetatud osa. Stseenid on vaatuse osad, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Draamateosesse kuuluvad veel eesmärgid autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, lava kujunduse jms kohta, mis on jühtnöörideks lavastajale ja näitlejatele. 8.Klass Kirjandus ja kuntsi suundade kiire areng algas 17. Sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. 17.saj klassitsism. 18.saj sentimentalism ja romantism. 19.saj realism, naturalism, sümbolism ja impressionism. 20.saj ekspiressionism, futurism, kulturism, konstruktivism, dadaism, sünrealism ja absurd. Sentimentalism ja romantism Klasitsistid ei hinnanud tundeid, nad püütsid need allutada mõistusele. 18. Saj kujunes suurte
ja ammedena. Samuti oli naisi baari-ja kõrtsipidajate hulgas. Kui kasvas perekeskus ja perekond läks üle avalikku ellu, muutus naisele kuuluv kodune majapidamine tähelepanu objektiks. Naised säilitasid väga kaua oma kultuuri oma kommete ja riietustega. Hellenism tunneb ka õpetatud naisi. Neil kõigil oli haritud isa, nii et isa mõjutas tütarde karjääri rohkem kui nende abikaasad.Naised olid professionaalid kuntsi, luule ja muusika vallas. Hellenismi aeg oli antiigi naisluuletejate renessansiaeg.Rühma mille nimi oli Üheksa maist muusat, kuulusid naised, keda peeti oma aja parimateks poeetideks. Näiteks: Moerot, Anytet, Nossist ja Erinnat. Naised ja religioon Naiste usuline tegevus keskendus perekonna sünni ja surmaga seotud riitustele. Naised võtsid innukalt osa nn. Müsteeriumkultustest. Näiteks: Dionysose ja Isise kultus. Need olid pidustused, kuhu mehi ei lubatud. Pidustuste
lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). "Sakala" Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989
Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Klassitsism, kui viimane terviklik kuntsi- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, et neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19.saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: · Romantiline etapp 19
õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda.
(Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.4. Gooti kunst (12.-15. sajand) Linnad suurenesid, tekkis käsitöölistest ja kaupmeestest koosnev linnaseisus. Inimesid muutusid jõukamaks. Varasema kiriku võimu ohjelduse ja karistava religiooni asemel kerkivad uues stiilis kirikud, mis on kuningavõimu sümboliks ja pigem rõõmustavad usu üle, mitte ei karda seda. Maalikunstis ja skulptuurides muutus stiil järjest naturalismi sarnaseks. Kuntsi mõte oli endiselt usku levitada, aga kunsti kujutamine polnud enam nii piiritletud ja muutus loomulikumaks. (Kunstiabi: ,,Gooti kunst") 2.4.1. Arhitektuur Põhiplaan oli ikka veel rist, aga uuenenud ehitusviis võimaldas väga kõrgete kirikute ehitamise. Tavaliselt olid läänefassaadil tornid ja nelitisel haritorn, mis tegid kiriku enda ilme veelgi pikemaks. Lisaks oli veel väiksemaid tornikesi üle terve kiriku. Gooti stiili 7
oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika,
annaabi.ee 
