imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla Mehhikost on leitud maailma vanimad puuvillakiud, umbes 7800 aastat vanad Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett. Kui puuvill on kasvatatud tugeva niisutuse aladel, kulub vett kuni 5800 liitrit särgi kohta TÄNAN VAATAMAST!
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus
Iga süsinikniit on toodetud http://www.archplastics.com/us_california_ prekursor polümeerist. Prekursor polümeer on tavaliselt plastic_distributor/abs_sheet_plastic.html kunstsiid, polüakrüülnitriil või petroolium vaik. Esialgu reastatakse polümeeriaatomid sellisse olekusse, kus tugevdatakse füüsikalisi omadusi. Pärast venitamist või ketramist, kuumutatakse polümeer-kihid, et eemale peletada
1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda esterdada ehk panna reageerima hapetega [C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nHNO3 [C6 H 7O2 (ONO2 )3 ] n + 3nH 2O saadus: trinitrotselluloos [ C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nCH 3COOH [ C6 H 7O2 (CH 3COO)3 ] n + 3nH 2O saadus: atsetüültselluloos ehk kunstsiid Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse: paberi tootmisel (tselluloos on paberi tooraine!); etanooli tootmisel; kiududena (kiudainetena, puuvillas on 90% tselluloosi); lõhkeainete tootmisel (püroksüliin, dünamiit, suitsuta püssirohi); tselluloidi tootmine (pingpongipall); kunstsiid; elektriisolatsioonimaterjal. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab
1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda esterdada ehk panna reageerima hapetega [C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nHNO3 [C6 H 7O2 (ONO2 )3 ] n + 3nH 2O saadus: trinitrotselluloos [ C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nCH 3COOH [ C6 H 7O2 (CH 3COO)3 ] n + 3nH 2O saadus: atsetüültselluloos ehk kunstsiid Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse: paberi tootmisel (tselluloos on paberi tooraine!); etanooli tootmisel; kiududena (kiudainetena, puuvillas on 90% tselluloosi); lõhkeainete tootmisel (püroksüliin, dünamiit, suitsuta püssirohi); tselluloidi tootmine (pingpongipall); kunstsiid; elektriisolatsioonimaterjal. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
USA regioonide omapära. Moodi tuli vabalt langev särkkleit.. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. Et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule. Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi. Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile. Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel. Selle kümnendi moeikooniks võime lugeda Marlene Dietrich`I, kes sündis 27. detsembril 1901. Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse erista...
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Mole...
Moodi tuli vabalt langev särkkleit. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. See oli selleks, et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule. Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi. Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile. Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel. Selle kümnendi moeikooniks loen Marlene Dietrich`I, kes sündis 27. detsembril 1901. Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste garderoobi, mõjudes selles naiselikumalt, kui teine õrnema soo esindaja kleiti kandes
tuletõrjujate riietuse valmistamiseks [24]. Kunstkiud Loomulikult jõudsid sünteetilised materjalid ka rõivatööstusesse ja leidsid seal laialdast kasutust. Tänapäeval valmistatakse rohkem kui pool tekstiilitööstuse toodangust tehiskiududest. 98% sünteetiliste kangaste turust langeb nailoni, polüestri, akrüüli ja polüolefiini õlule, kusjuures polüestri osakaal sellest on 60% [26]. 14 Esimene kunstkiud oli kunstsiid, tuntud nime all raion (1924) ning viskoos (1894). Neid valmistati puidust, tegemist on põhimõtteliselt tselluloosatsetaadiga. Esimene täissünteetiline kiud oli nailon, millega USA-s hakati II maailmasõja asemel asendama siidi. Kuulsuse saavutas ta kindlasti naiste sukkade valmistamisel, kuid samuti ka langevarjude jt militaarsete graafik 1 Sünteetiliste kiudude tootmine erinevates piirkondades
valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite. Kergus tulenes ka materjalidest, mis muutusid rohkem naturaalseteks. Pärast 1908. aastat muutus naistekleit rohkem vertikaalseks kui S-kujuliseks. Korsett hakkas asenduma rinnahoidja või muude alusriietega. (Maginnis) Materjalidena kasutati looduslikke materjale, nagu näiteks lina, puuvill, vill ja siid. Samas tuli nende kõrvale ka kunstsiid, mis leiutati 1910. aastal. Raskemaid materjale kasutati päevaste riiete puhul, kergemaid õhtu- ja vabaajakleitide puhul. Chanel, kes oli juba ka siis tegev, kasutas ka teksariiet vabaaja rõivaste puhul, ammu enne kui teksariide õitseaeg kätte jõudis. (Vintagevixen.com) 5 1.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused:
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor,
Kui aastal 1919 oli hilisema Eesti-Valga alal 434 kauplemisega tegelenud ettevõtet, siis 1929. aastal oli neid järgi jäänud 356. Põhjuseks oli osa linna tagamaa jäämine Läti poolele aga teatud määral ka kaupade erinev hinnatase kummalgi pool piiri ning sellest tingitud salakaubitsemine. Kõige rohkem veeti salakaubana Lätist Eestisse nahktooteid ja valmisriideid.100 Lisaks olid lõunapiiril populaarseteks salakaubaartikliteks eeter ja kunstsiid. Viimase salaja sissevedu 97 Eesti-Läti suhted ..., lk 398. 98 Lõuna-Eesti nr 38, 19.09.1925, lk 1. 99 Lõuna-Eesti nr 36, 5.09.1925, lk 4. 100 Valgamaa ... , lk 542-543. 25 aga praktiliselt lakkas, kui Eestis kunstsiidi tootmine välja arenes.101 Küll on aga teateid salapiirituse veost Eestist Lätti. 1926. aastal väitis ajaleht ,,Lõuna-Eesti", et Läti-Valgas on müügil rohkem Eesti kui kohalikku päritolu piiritust.102
õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2 à [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi,liime, lakke · Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH à [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat erinevalt nitrotselluloosidest on atsetaadid raskerlt süttivad. Tsellofaan, kunstsiid 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 26 Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) O-H sideme polaarsus on tänu täiendavale hapniku aatomile tunduvalt suurem,
õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2 [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi,liime, lakke · Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat erinevalt nitrotselluloosidest on atsetaadid raskerlt süttivad. Tsellofaan, kunstsiid Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) O-H sideme polaarsus on tänu täiendavale hapniku aatomile tunduvalt suurem, kui alkoholides ja seetõttu on ka karboksüülrühma happelised omadused palju tugevamad, kui hüdroksüülrühmal alkoholides
annaabi.ee 
