TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen ALEXEY BRODOVITCH, IRVING PENN, RICHARD AVEDON Referaat Juhendaja: Kaisa Eiche Tartu 2017 Alexey Vyacheslavovich Brodovitch (1898-1971) Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam tuntust kogunud oma seeriatega moeajakirjas Harper´s Bazaar (1934-1958) (Lisa1). Ta sündis 1898 aristokraatlikusse ja jõukasse perekonda. Ta oli tsaari toetaja ning seetõttu sai temast esimene leitnant tsaari valges armees. 1920 aastal lendas ta Pariisi, põgenedes oktoobri revolutriooni eest. Brodovitch lõpetas, nagu paljud teised immigrandid, kes olid jõukust kogunud Venemaal, v...
Jakob Hurdale saadeti välismaale töid millest Hurda alustas rahvalaulude teaduslikku publitseerimist seerias ,,Vana Kannel". Sajandivahetus tõi kaasa kõrgemale ulatuvaid nõudeid ja uusi võimalusi.Noored murdsis haridusjanu läbi ka venekeelse õpeasutusega seotud tõketest. Haritlaskond oli eelduseks,et baltisaksa vana aadlikultuuri kõrval-sellelt mõjutusi saades ja sellega võisteldes-hakkas oma kaasaja professionaalsele tasemele jõudma ka eesti kultuur.Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle venad Paul ja Kristjan Raud ja Ants Laikmaa.Viimane asutas ka 1903.a. Tallinnas ateljeekooli. Tulekahjus hävis ,,Vanemuise ,,seltsi maja.Otsustati korraldada rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks,mille avaldamine 1906.a. oli rahvuslik suursündmus.1906.a alustas teatrina tegevust ka ,,Estonia" ja 1913.a. avati Pärnu ,,Endla" teatrimaja. Varsti tõusid esile uue põlvkonna poliitilised liidrid."Postimehest"sai eesti tähtsaim ajaleht
mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama, ärkavad, lähevad sööma, seejärel jälle jooma...Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, nüüd elavad nad kirjanike ja kunstnikena Pariisis, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad oma eluga toime tulla. Eluga, mida muutis sõda. Tegelikult on Hemingway raamat pisut kummaline. Väga paeluv, aga siiski kummaline. Sa nagu loed ja loed, ootad, et midagi juhtuks ja muutuks, areneks edasi ja jõuaks lõpuks kuhugi välja. Kõik nagu liiguks, sündmused toimuvad, aga asi seisab tegelikult paigal. Kamp nooremapoolseid inimesi,
1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants laikmaa. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). Mitte ainult tartu, vaid ka Peterburi, Helsingi ja Moskva ülikoolis, Riia Polütehnikumis, Saksamaa kunstiõppeasutustes õppis 19. sajandi lõpul paarsada eesti üliõpilast, kes hoolimata võõrkeelsest haridusest jäid truuks oma rahvale. Haritlaskonna kasv oli eelduseks, et
1940.aastate lõpupoole hakkasid võimud lisaks nö. präänikule ka piitsa kasutama. Alguses süvenes ja muutus üha ähvardavamaks ja konkreetsemaks ideoloogiline surve, millele järgnesid juba otsesed repressioonid. 1949. ja 1950.a. toimus mitu KL "puhastust" kodanlikest natsionalistidest ja formalistidest. Need viidi läbi EKP-sse kuulunud KL liikmete juhtimisel, kusjuures tüüpiliselt sellele ajale võisid represseerijad ise varsti represseerituteks saada. Paljudele tehti võimatuks kunstnikena töötada, mitmed ei tahtnud ise osaleda stalinlikus kunstielus. Karmimalt kui KL liikmeid kohtlesid võimud kunstiüliõpilasi - mitmeid vangistati või küüditati. Kuni ühiskonnas valitses terroriõhkkond, oli KL põhikirjas fikseeritud omavalitsus muidugi fiktsioon, kuid juba 1957.a. KL kongressil hakkas see omandama ka reaalset sisu. Kongressi üks ülesandeid oli valida salajasel hääletamisel uus juhatus ning see andis võimudele
Uued ilureeglid. Hakati reeglistama kunsti, otsiti mõistuspäraseid reegleid harmoonilised mõõtmed, igavese ilu kujutamine. Reeglites pidi olema nii tõde kui ka ilu. Muutus kunstitemaatika. Tasapisi jõuti kaasaegsete inimesteni. Muutub kunstnike postisioon esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama.
1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. Viimane asutas 1903. aastal Tallinnas, K. Raud järgmisel aastal Tartus ateljeekooli. Peatselt hakati korraldama juba eesti kunsti ülevaatenäitusi (esimene 1906). Kiire arengu tegi läbi teatrielu. Tartu "Vanemuise" seltsis pikka aega (1878-1903) küllaltki menukalt tegutsenud August Weira näitetrupp jäi küll ajast maha, kuid peale uue teatrihoone
(rahvarohked üldlaulupeod aastail 1891, 1894, 1896). Jätkati ka rahvaluule kogumist. Hurdale saadeti kaastööd ligi 1400 inimest üle maa. Sel perioodil talletati hirmuäratav hulk laule, jutte, mõistatusi, vanasõnu ja uskumusi, kokku üle 162 000 lehekülje. Seniste populaarsete muusikategelaste Karl August Hermanni ja Miina Härma järel asus Tartus tegutsema näiteks Rudolf Tobias. Korraldati sümfooniakontserte, kus esitati ka eesti heliloojate loomingut. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul on Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. 1906. aastal avati põlengus hävinud ja rahva seas korjanduste raha eest taastatud ,,Vanemuise" seltsi maja. 1906. alustas Tallinnas kutselise teatrina tööd ,,Estonia", kus mängisid andekad näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann. ,,Estonia" uus hoone (praegune) valmis 1913. aastal. Veidi varem avati Pärnus ,,Endla" (1911). Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. 1896. aastal osteti K. A
väikesed rõõmud, õppides tundma üht koera ja ajapikku ka üht väikest tüdrukukest. See näidend on peaaegu pidevalt mõne Rootsi teatri repertuaaris ning seda on mängitud ka mitmel pool välismaal, muuhulgas ka Tartu "Vanemuises". Kõige kaugemaks punktiks on "Väikese onu saagale" olnud ilmselt Jaapan, kus teater Unga Riks (ehk Riksteaterni noortetrupp). TEATRIT TEHAKSE ESEMETEGA. Paljud Byteaterni liikmed alustasid kunagi kunstnikena. Pilt, vorm ja end kõige erinevamateks kujudeks vormida lubav materjal, maskid ja nukud on võlunud ka neid, kes aastate jooksul on liitunud Marionetteaterniga, nukuteatriga, mis Michael Meschke juhtimisel on alates 1958-ndast aastast koolitanud sedavõrd palju nukunäitlejaid. Meschke elutöös on eriline koht sellel, et ta tõi Rootsi värskendavat rahvusvahelist teatrimõtet ja edumeelset teatriesteetikat. Tänu tema aktiivsusele on
juhul mujal esitada. Kohalik Kunstnike Liit toitis tublisti selle hingekirjas olijaid. Nimekirja pääsemiseks pakiti ka oinad lambanahka ja Moskva silmis oli kõik korras. Niisiis sai näiteks L. Lapinist liidu liige mitte graafikuna, ega maalijana vaid näituste korraldajana. Endiselt puudus moodsal kunstil dialoog ühiskonnaga laiemalt, üks esimesi näituse võimalusi selleks oli 1973 aasta Põllumajandus Instituudi ruumides toimunud Saku ´73. Üles astusid seal juba väljakujunenud kunstnikena ANK esindajad Jüri Arrak, Malle Leis, Marju Mutsu, Aili Vint, Tõnis Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla
Trbovlje, 1961) Borut Vogelnik (s. Kranj, 1959) 1984. aastast kuulub Irwin kooslusesse NSK ehk Neue Slowenische Kunst, mis koosneb umbes 30-st kunstnikust või rühmast. NSK rahvusvaheliselt tuntuim liige on industriaal muusika bänd Laibach, asutatud 1980. Laibach oli ka NSK asutajaliige 1984. 10 Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. 20. sajandi naiskunstnikud on võidelnud meestekeskses kunstimaailmas võrdse kohtlemise eest kunstnikena. 1970ndate alguses kirjutas Linda Nochlin essee "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke". Postmodernistliku mudeli aktualiseerumisega tõusis 1980ndate New Yorgis esile palju noori naiskunstnikke, kelle tegevust on hakati ka tunnustama: näiteks 1990. aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20
vahetatakse kaupu ja teenuseid, jagatakse ära ka nädalapäevi, kes sama piirkonna lapsed autoga kooli viib. Toitu tehakse kohalikust mahetoidust, lasteaias kasutatakse meisterdamisel ühe lasteaiaõpetaja enda kasvatatud lammaste villa jne. Ka Lilleoru lapsed ei õpi majandusliku aspektiga seotud tegevusi teadlikult. Samas näevad lapsed, kuidas vanemad jagavad omavahel ka tavaelus teenuseid: osad vanemad töötavad koos, jagades nt kunstnikena ateljeesid Tallinnas. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kogukondades õpivad lapsed kogukondade majanduslikku aspekti tundma nt läbi selle, et on olemas nt kogukonna oma raha, lapsed on teinud ühiseid heategevuskampaaniaid kui ka läbi selle, et täiskasvanud teevad omavahel teenuseid vahetades ja oma ressursse jagades koostööd. 3.1.3. Sotsiaalne aspekt Damanhuri kogukonnas õpivad lapsed kogukondade sotsiaalset aspekti tundma esmalt läbi oma vahetu kodukeskkonna e. nucleo
Kodus oli tavaliselt olemas jumalate riiul, kus oli sinto pühamu makett, peegel (jumalikkuse võrdkuju), püha puu oks ja köis (sümbol). 6. saj e.Kr Indias levinud budistlik õpetus jõudis Hiina ja Korea kaudu Jaapani saartele alles 6. saj AD. Jaapanisse tuuakse esimesed budistlikud suutrad - s.o kirjutised Buddha õpetusest, kasutusele võetakse hiina kirjamärgid - hieroglüüfid. Sinto pühamute kõrval algab kiire budistlike templite ehitus, kus kunstnikena tegutsevad hiinlased või korealased. Buddha oli Jaapanis vaid üks paljudest jumalatest. Tegelikult võtsid jaapanlased budismi vastu nagu religiooni, teisejärguliseks jäi veel mitmeks sajandiks selle filosoofiline taust. Koos sintoismiga segunedes sai budismist Jaapanis zen-budism, sellel suunal oli väga suur tähtsus aedade seisukohalt. Alates 12. sajandist oli ka Jaapanis suur mõju Konfutsiuse õpetusel. 9.-10