Kunstlik viljastamine 2010 Kunstlik viljastamine · Kehavälist ehk kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laienenud ka mehepoolsele või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi IVF e. In vitro viljastamine · Algne "katseklaasilapse" tehnika on ilmselt kõige laialdasemalt praktiseeritus viljastamise protseduur maailmas. · IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest. Laboris viljastatakse meespartneri spermatosoididega ning siirdatakse valitud embrüod emakasse raseduse tekkeks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Embrüode siirdamine emakasse · Embrüo siirdamise käigus viiakse puhastatud munarakud
Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI)
Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil.
Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on
Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga
kunstlike vahenditega. Vallalised naised ja lesbid saavad lapsi tänu spermadoonoritele, kes on käinud spermapanka varustamas. Nii siis on tulevase lapse kandja ja geneetiline ema see kellesse spermid paigaldatakse ja doonor on bioloogiline ehk siis samuti geneetiline isa sellele lapsele. Kaasaegsed tehnoloogiad inimese kunstlikust viljastamisest on välja kujunenud lüpsikarjade viljastamisest. Näiteks lehmadele paigaldatakse pulli sperma käsitsi suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist
Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. Embrüosiirdamine ja in vitro viljastamine imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse? -geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine (tavalise sigimise teel võimalik saada 12-15 järglast, siis selle puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja) -embrüote eluvõimelistena säilitamine sügavkülmutamise kaudu võimaldab neid transportida kaugetele maadele Kuidas?
Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. Võimalus eostuda ............................................................................... 7 2. Raseduse esimesed sümptomid .................................................................. 8 3. Rasedusega kaasnevad muutused ......................................................... 10 3.1. Rasedusega kaasnevad muutused organismis .................................... 10 3.2
Reproduktiivse- e. suguküpse ea all mõistetakse iga, milleni jõudnud naisel on generatiivne (soojätkamise-) funktsioon lõplikult välja kujunenud ning mille vältel naine on võimeline sünnitama. Fertiilne iga kestab 15.-45. eluaastani. Seda perioodi iseloomustavad regulaarsed ovulatoorsed menstruaaltsüklid. Klimaketeeriumi- e. üleminekuiga võib jagada pre-, peri- ja postmenopausiks. Seda perioodi iseloomustab munasarjade talitluse järkjärguline nõrgenemine. Anovulatoorsed tsüklid järjest sagenevad, viljastumisvõime väheneb, hakkab vähenema östrogeenide produktsioon. Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust. Premenopausi perioodis on menstruaaltsüklid veel regulaarsed; Perimenopausi perioodis, mis jääb vahetult enne menopausi, võib menses olla juba ebaregulaarne, kuid on siiski esinenud viimase 12 kuu vältel vähemalt korra.
Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid,
LAEVADE TAASTAMINE See dokument väitis, et paljud laevad on taastatud. Laevad, mis on pärit varasematest aegadest (Roswell, Aztec, uuesti Roswell, Texas, Mexico ja teistest paikadest), nendest räägime hiljem. RÖÖVIMISED Röövimisjuhtumeid oli ammu enne 1972 a. Juba varajased tsivilisatsioonid viitavad nendele juhtumitele. Dokument väidab, et inimesi ja loomi rööviti ja/või neid moonu- tati/vigastati/sandistati. Paljud kadusid jäljetult. Nad võtsid spermat, munasarjade näidiseid ja koeproove. Viisid läbi kirurgilisi operatsioone, siirdasid sfäärilise seadme (40-50 mikromeetrit suur ning see siirdati silmanärvi juurde ajusse) ning kõik katsed seda eemaldada on lõppenud patsiendi surmaga. Dokumendi hinnang on, et 1 inimene 40-st on implantaadiga. On öeldud, et see implantaat annab tulnukatele täieliku kontrolli inimeste üle. ¾ TEINE MAJIC TULNUKATE VIHJED RAPORTIST 13 SRD/28 CODE: ABRAMA 33A/C · 1989 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
