Fantaasiarikas, veider, süngete olenditega maalid http://www.youtube.com/watch?v =PUGwqm7Q-vo Küsimused-vastused 1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonnas ? Ühiskonnas pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks 3)Milline on sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas püüti juhuse abi kasutamist. 6)Millist tuntud Itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks ? Giorgio de Chirico 7) Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstniku. Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2
SÜRREALISM 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooriale. sürrealistid 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja viia ühiskonnas? tabude kahtlaseksmuutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse Nad kasutasid seda palju, nad püüdsid ja alateadvuse osa kunstiloomingus? alateadlikke jõude vabastada sponaansuse abiga. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst Esimene variant on veristlik sürrealism, see on kaheks variandiks. Millised need on? väga realistlik kujutamise viis, realistlikult kujutati looduslikke materjale ning ka esmete üksikosi.
ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled, suured silmad, lai silmavahe ning ideaalne nahk. Kuid ärgem unustagem, et ainult inimesed ei ole need, keda peetakse ilusaks. Ka ukselink või õun olla väga nauditav. Mõistega ‘’esteetiline’’ on seotud ilu looduses, inimese elus, kunstiloomingus. Sellega seostame ka materiaalse ja vaimse elu esemete ning nähtuste mitmekesist ringi. Samuti hõlmab mõiste ‘’esteetiline’’ kõlbelise maailma esemeid ja nähtusi, nagu näiteks üllas ja hea ning nende vastandid – alatu, kuri, ebakõlbeline. Kuid kas liiga palju ilu meie umber on hea? Küllus paneb meid unustama, me ei väärtusta enam lihtsust. Muutume egoistlikuks ning unustame siiruse ja alandlikuse.
Miks on raske määratleda romantismi? Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid. Romantismi mõiste päritolu Selle kohta on mitu seletust. Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna „romanss“ rahvakeelsete, s.o. romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta, et neid eraldada ladinakeelsetest tekstidest. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna „romanss“
Üheks oluliseks uuenduseks oli jumala kuj, st loobumist katoliku kiriku poolt väljatöötatud kaanonlikust jumalakujutamisest. Tema jumal ei ole rahuliku loomuga valitseja, vaid kirgliku loomujõu ja energiaga mees. Viimane kohtupäev- kunstnik avaldab pahameelt ja ahastust oma kodumaa saatuse pärast. Kompositsioon on dünaamiline. See teos kuulutas ette barokkstiil teket. Madalmaade kunst Gootika valitses 15 saj, mis tõttu kunstiloomingus esineb usklikuse ja religiooni elemente. Religiooni mõju oli suurem kui Itaalias. Antiikkunsti mõjud puudusid. Kunstnikud kuj loodust naiivse, pistu robustse stiiliga sama siiras oli ka inimeste tundemaailma kuj. Teerajad on Jan ja Hubert van Eyck. Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaade kunstis ja kandus sealt teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse. Portreemaailm- Arrdfini abielupaar on erinev Itaalia portreemaalides ja lisaks portreele on päranditeks keskajast sümbolite kasut.
Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim,inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste
ja luule. NT George Gordon Noel Byron (inglane), Alfred de Musset (prantslane), Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe (eestlased) Romantismi põhitunnused: 1. Tundeelu rõhutamine 2. Romantikud kujutasid ümbritsevat elu sellisena, nagu neile meeldis, mitte nagu tegelikult oli. Ülistati suuri isiksusi ja kangelasi. 3. Fantaasia valitsemine, rõhutatakse suuri tundeid. 4. Vabaduse ülistus, nii ellu suhtumises kui teoseid, ei tunnustata karme reegleid kunstiloomingus. 5. Melanhoolia- tume, masendav, arusaamatu kurbus, lisaks põlgus kaasaegse elu vastu. 6. Looduse ülistus 7. Usklikkus 8. Tihti esinev teoste traagiline lõpp · Sentimentalism- Sentimntalistid üritasid teostes avaldada kannatava inimese sisemaailma. 18.sajand. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eestis on sentimentalismi ka utsutud haleduse vooluks.Nad pöörasid suurt tähelepanu ka looduse kirjeldustele
esemetust, ei miskit ja universaalset ruumi (vaimsel tasandil paljmu kõrgemal kui varem). Ta vastab õldistele mõistetele. Tema eluaastatel pöördub igasugune poliitika abstr ja avngardismi vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. ,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid,
Süüdlane, kes kogu aeg süüdi lavastatakse · Vastandreaktsioon Oma halvad omadused kantakse üle teisele inimesele Kui mees on joodik, siis öeldakse, et teised mehed on ka joodikud; · Sublimatsioon ehk asendamine Keelatud ihad pannakse lubatud vormi Kunstiloomingus ihad ja tunded; Kui keegi maalib nilbe pildi, siis on see vastik ning kui kunstik tegi sellise pildi, siis on see ilus ja maal Kui tahad lõikuda, siis lähed lihunikuks või ilukirurgiks Kui tahad süsti teha, siis lähed õeks, süsti saab ikka teha Freudi ja psühhoanalüüsi tähtsus · Alateadvuse mõiste · Varase lapsepõlve tähtsus
kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Mitte mõistus, vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Esse tõi talle palju poolehoidjaid, aga ka vastaseid. Rousseau ründas kirjanduses klassitsismi. Tema üleskutsed olid: Rohkem elutõde kunstiloomingus! ... kirjutage lihtsatest inimestest! Eemale tsivilisatsiooni mürgisest mõjuväljast! Rääkige lihtsat keelt! Tagasi loodusesse! Rousseau' üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole võtab eeskujuks 18. sajandi lõpu romantiline liikumine. Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754 ja "Ühiskondlik leping" 1762) põhjustasid võimude
Traktaad pealkirjaga ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" oli just see töö, millega sai Rousseau tuntuks ja kuulsaks. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat ,,Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle." Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau' le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: ,,Julie ehk Uus Héloïse" ja ,,Émile ehk Kasvatusest." Tema viimased teosed on autobiograafilised: ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat
seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna. Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi ja sisemisi tunge. Tema õpetuse kohaselt on inimeste hindamisel oluline just headus, mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju romantilisele kirjandusele. Diderot - mitmekülgne intellektuaal ja karm usukriitik, kes võitles aktiivselt eesrindlike kodanike ideede eest
on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Mitte mõistus, vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Esse tõi talle palju poolehoidjaid, aga ka vastaseid. Rousseau ründas kirjanduses klassitsismi. Tema üleskutsed olid: Rohkem elutõde kunstiloomingus! ... kirjutage lihtsatest inimestest! Eemale tsivilisatsiooni mürgisest mõjuväljast! Rääkige lihtsat keelt! Tagasi loodusesse! Rousseau' üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole võtab eeskujuks 18. sajandi lõpu romantiline liikumine. Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754
ROMANTISM Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse ROMANTISMI mõiste alla. Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada. Üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid, kuid enamasti on ainult mõni nendest vajalik, et mõnda kunstiteost romantiliseks nimetada. Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi, mis üksteist täiendavad: keskaegne Lõuna-Euroopa sõna ,,romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta; huvi kasvamine keskaegse rahvaluule vastu; Saksamaal
1913. New York 80 Giorgio de Chirico. Suur metalfüüsik. 1917. Itaalia 13. SÜRREALISM 1. Kelle teoreetiliste seisukohtadele toetusid sürrealistid? 1924. A manifest toetusid S Freudi psühhoanalüüsile 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Eesmärk: Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas-automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsioonide esilekutsumine. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? Kujutamisviisilt jaguneb Veristlikuks ja Teiseks suunaks. 5. Millest on tuletatud termin ,,veristlik"? Veristlik (veritas tõde) reaalsed kujundid ebareaalsetes seostes 6
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine.
Loomisakti puhul kunstiteos lähtub sündmuste kogumist ja toob esile nende ühise struktuuri. Müüt lähtub struktuurist ja loob millegi, mis on sündmuste kogumist koosnev objekt (lugu), seega konstrueerib kogumi. Seda kunstiga seotud tõlgendust tuleb laiendada, et see kehtiks ka indiaani kalatapunuia kohta (jm traditsiooniliste kunstitaieste kohta). Nii on sündmus kui liik juhuslikkust, mille integratsioon struktuuriga tekitab esteetilise emotsiooni. Juhuslikkus kunstiloomingus esineb kas töö ajendi, teostamise või eesmärgi juures. Esimesel juhul võtab see juhuslikkus sündmuse kuju (vähemal määral võib juhuslikkus esineda ka teistes loomingu osades). Kunstiteose loomisprotsess seisneb püüus suhelda. Lääne kujutava kunsti puhul suheldakse modelliga, traditsioonilise kunsti puhul materjaliga, tarbekunsti puhul tarbijaga. Tegelikult muidugi suheldakse siiski kõigi kolmega, aga ühega eriti
Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13.Sürrealism 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas- automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsinatsioonide esilekutsimine, ,,ärkvel magamine". 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? 1) Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes
Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2.Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3.Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas- automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsinatsioonide esilekutsimine, „ärkvel magamine“. 4.Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? 1)Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes 2)Teine suund vältis reaalsete kujundite ja seoste kasutamist (sümbolid, märgid jne.). 5
Inimkeha kujutamine, iluideaalid. Donatello ,,Taavet" renessansiajastu iluideaal ja eluhoiak (julguse ja tubliduse hindamine). Kõrgrenessanss 16 saj. Arhidektuuri rajaja Donato Bermante, keda huvitas eelkõige kuppelehitiste projekteerimine. Eeskujuks võeti Rooma Panteon. Tema looming on mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ehituskunsti. Silmapaistvamad kunstnikud: L. Da Vinci, Michelangelo, Raffael. Inimene hakkas teadlikuks saama oma vastutusest elus ja otsis kunstiloomingus väljendusvõimalusi selle eneseväärtustunde avaldamiseks. Renessanssi kindlad alused kujunesid välja 15 saj Firenzes. Arhitektuuris antiikkunsti mõju kõige suurem. Ilmalik arhitektuur. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kunstnikke huvitas looduslähedus, kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Jätkus freskode õitseaeg. Detailselt püüti edasi anda inimese kuju ja taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv
poliitikale. Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse jõudis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus, kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavapärase parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga. 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. 1975. aastal märgukirja koostajaid karistati viie- kuni kuueasstase sunnitööga. 1980. aastal koostasid Eesti haritlased märgukirja N. Liidu asutustele seoses eestipärase säilitamise vajadusega.
käitumist. 2. Psühhoanalüütiline teooria Agressiivset käitumist peab sünnipäraseks, instinktiks. See, kuidas agressiivne käitumise tekib on erinev. Freudi järgi. Agressiivseid ja seksuaalseid impulsse sisaldab. Sünni ja surma instinkt, kumb peale jääb, mõjutab seda, kas ilmneb agressiooni ja hävitus tung või mitte. 4 astet Freudi järgi. Agressiivsust ei saada ühiskonnas aktsepteeritud moel maha laadida. Leitakse teisi teid. Kunstiloomingus, kriitikana vms elatakse välja alateadlik agresioon kuhjub ja sellisel teel välja elada ei saa, ja siis käitub vägivaldselt. Psühhoanalüütiline sekkumine ei ole andnud positiivseid tulemusi, pigem suureneb selle tulemusena agresioon jms antisotsiaalne käitumine. Ei ole tõhus sekkumine. Teooria püüab küll nii seletada. 3. Frustratsiooni-agressiivsus teooria Dollard ja miller.1939
Tema portreed, mitmed aktimaalid ja eriti virtuooslikud joonistused annavad aga tunnistust Ingres'i geniaalsusest. Neis on otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega. 18. Romantism. Turner, Delacroix, Goya, Gericault Romantismi on raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige selle pärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatud omapära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid. Sõna ,,romantism" päritolu viitab romantismi ühele 28 tüüpilisele (kuid mitte alati esinevale) tunnusele see on keskaja imetlus. Selle tärkamiseks oli mitmeid põhjuseid. Sotimaal, veel enam Saksamaal oli keskaja meenutamine rahvusliku identsuse otsingutega
struktuuri kõrgustesse tõstmise, osadeks jaotamise ning massi ja mahu vahel. Kui gooti kunsti saab vaadata ainult arhitektuuriga seoses - maal ja skulptuur eksisteerisid eelkõige kirikutes -, siis nüüd hakkavad nad arenema iseseisvalt, lahus arhitektuurist. Maalis tuleb seinamaali kõrvale ka tahvelmaal (alusena puu, hiljem lõuend). Vaimulike süzeede kõrval kujutatakse järjest enam ilmalikke sündmusi ja maalitakse portreid. Kunstiloomingus saab oluliseks meister, autor. Kunstiteoseid hakatakse signeerima (allkirjastama initsiaalide, allkirja, vahel ka aastaarvuga). Renessansiajastu kunstnike kohta pärinevad paljud teadmised maalija ja arhitekti Giorgio Vasari kirjutatud "Kunstnike elulugudest" (esmakordselt ilmus aastal 1550). Üldse on ajastule omane elav huvi teoreetiliste küsimuste vastu, kirjutatakse palju traktaate (arutelusid) arhitektuuri ja kunsti käsitlevates küsimustes.
annaabi.ee 
