Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 ELASTSUSJÕU UURIMINE Töövahendid: 25 cm pikkune kummipael, vettpidav väiksem kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha (telefon), vesi. Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke'i seadust ja määrata keha mass. Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e =
1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl
Riidest nukud MATERJAL: · Paksemat ihuvärvi trikotaazi või tihedakoelist puuvillast riiet nukkude kehaks · Lõnga juusteks · Sinist, punast ja musta tikkimislõnga näo tegemiseks · Mahulist vatiini täiteks · Valget ja kirjut puuvillast kangast riieteks · Kummipaela · Nööpe ja pitsi riiete kaunistamiseks LÕIKED DETAILIDE LÕIKAMISEKS: 1. Pea (2tk) 2. Keha esipool (1tk) 3. Keha tagapool (1tk) 4. Jalg (2tk) 5. Käsi (4tk) 6. Jalatald (4tk) 7. Kõrv (4tk) Tüdruku riided: 8. Pükste esiosa (2tk) 9. Pükste tagaosa (2tk) ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga
Mida kaugemal on keha, seda rohkem on temalt kiirgav valgus punane. Selle nimi on punanihe. Footoni elektromagnetilise lainepikkuse suurenedes muutub see punakaks. Seda arvesse võttes saame hinnata kehade kaugust ja vanust. Võttes kõike eelöeldut arvesse siis maailmaruum paisub pidevalt. Selle üle on arutlenud ka kuulus füüsik Hawkings. Kuid lähtudes meile teadaolevatest füüsikaseadustest siis ükski asi ei saa lõpmatult paisuda. Näiteks kummipaela venimine, ühel hetkel ei ole võimalik seda enam pikemaks venitada ning see laksatab tagasi oma algsesse vormi. Suure tõenäosusega juhtub sama universumiga. Pärast oma algsesse vormi, ehk siis arvatavasti musta augu faasi tagasi jõudmist kordub jälle sama suur pauk ning kõik algab uuesti. Tänu valguse liikumisele kosmoses saame me imetillukest osa sellest universumite tsüklist vaadelda. Tõestusmaterjali on küll vähe, kuid siiski on midagi, mille põhjal oletusi teha.
deformatsiooni suurusega Hooke'i seaduse järgi. Veenituse korral kehtib: F = k (l - l0 ) Elastsusjõu suund on risti kokkupuutepinnaga. Ülesanne: Kergestiliikuv vankrike massiga 2kg on horisontaalsel laual 1 m pikkuse kummipaela otsas. Vankrikest nihutatakse nii, et pael venib 10 cm võrra pikemaks. Kui suure kiirendusega hakkab vankrike liikuma, kui kummipaela jäikus on 40N/m? Hõõrdumist mitte arvestada. 6.4 Hõõrdejõud Hõõrdumine kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju. Hõõrdumise liigid: kuivhõõrdumine märghõõrdumine Kuivhõõrdumise liigid: seisuhõõrdumine liugehõõrdumine veerehõõrdumine F Fh
Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud) 4) väändedeformatsioon ( kruvikeeraja) 5) nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)
Sipelgas esitab mõistatuse, mille vastus on jänes. JÄNES: Otsi loodusest taime, kelle nimes on sõna jänes (jänesekapsas). Jänes esitab mõistatuse, mille vastus on karu. 2. ,,Jäljeaabits", terve teos. Harjutada lastega jalajälgi mängu käigus: valida meeldivad jalajäljed või lasta lastel ise valida. Joonistada koos lastega jalajäljed papile. Laste jalgadest võiks papp suurem olla. Lõigake mõlemasse papi serva augud ja kinnitage need kummipaela või kingapaeltega laste jalanõude külge. Laske tal õues nendega ringi liikuda ja lasta arvata, kelle jäljed need on. Õpetaja võib lastega teha ka loomade rollimängu. 3. ,,Huvitavaid fakte loomadest", Christopher Maynard. Vanus: 3-5 aastased Tegevuse käik: Lapsed istuvad poolkaares patjadel või vaibal. Õpetaja ees põrandal on tagurpidi pildid erinevatest loomadest-lindudest. Õpetaja kutsub lapsi kordamööda enda juurde pilte valima.
saab ära anda tasuta. · Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud. Kuidas teha prügi ohutumaks Mõned näited kuidas teha prügi ohutumaks Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta. Korja üles õuest leitud kummipaelad; enne kui viskad vana kummipaela prügikasti, lõika see pooleks. Loputa prügikasti visatavad toitu sisaldanud purgid, karbid ja kotid, siis ei ole neil toidulõhna ja nad ei meelita loomi. Ära kunagi viska prügi vette! Seo prügikasti visatav kilekott sõlme, siis ei lenda ta nii kergesti tuule käes, juhul kui ta peaks prügikastist välja sattuma. Ära kunagi viska prügi tänavale, kuna sealt võib see sattuda loodusesse ja ohustada ka linnaloomi.
Valemi kujul avaldub seadus järgmiselt: F a= , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund ühtib m alati jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . 18. Newtoni III seadus: Jõu avaldumiseks on alati tarvis vähemalt kaht keha. Ühel kehal ei saa olla jõudu, jõud avaldub alati vastastikmõjus ja paarikaupa. Näiteks kui kummipaela otsa riputada keha, siis keha venitab paela välja, aga pael omakorda tõmbab kuuli ülespoole. Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. 19. Impulss ehk liikumishulk - keha liikumist iseloomustav füüsikaline suurus. p = mv 20. Jõu seos impulsiga - Jõud näitab, kui palju muutub impulss ajaühikus. Igapäevases elus puutume kokku mitme keha liikumisega (näit. kehade põrked). 21
aasta jooksul välja mõelnud. Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS
aasta jooksul välja mõelnud. Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS
Tepi varvaste ja sõrmede vahed, keeruta paar ringi õmblusniiti tugevasti ümber randmet. Riidest nuku õmblemine toimus kollektiivse tööna 2011/12 õppeaastal, 3. veerandil. Kätlin Piirimaa ja Kadi Arula õmblesid nuku pea valmis. Mina, st. Stella Salu õmblesin nukule keha, käed ja jalad ning ühendasin eri kehaosad kokku. 2.2 Nukule alusriiete õmblemine. Materjalid: 1. Valget õhukest puuvillast riiet 2. Kummipaela 3. Puuvillast pitsi riiete kaunistamiseks 4. Heledat tooni peenikest õmblusniiti 5. Kinnitamiseks haaki Lõiked detailide lõikamiseks (lisa nr.2): 1. Pükste esiosa (2tk) 2. Pükste tagaosa (2tk) 3. Särgi esiosa(2tk) 4. Särgi tagaosa(2 tk) 5. Alusseeliku lõige(2tk)
nõnda sünnib uus ookeanipõhi või siis vulkaanilised saared. Kui kahe laama lahknemispiir asub maismaa, moodustub rifiorg ja selle põhja vulkaanid. Maakoorelaamad põrkuvad ja hõõrduvad pidevalt üksteise vastu. See seab maakoort moodustavad kivimid suure pinge alla. Osa sellest pingest võib maakoor oma elastsusega ära nullida, nagu kummipaelgi. Kui aga pinge muutub liiga suureks, murduvad kivimid ja satuvad tagasi oma algasendisse, nagu juhtub ka kummipaela puhul. Kivimikihtide murdumine vallandab raputavaid võnkeid, mida meie kutsume maavärinateks. Igal aastal raputab Maad enam kui miljon maavärinat. Õnneks on enamik neist liiga nõrgad, et kahju tekitada või et inimesed neid isegi märkaks. Aga väike osa neist on hävitava ja katastroofilise jõuga. Vesi Kui vaadata Vaikse ookeani kohal olles kosmosest Maad, näib planeet täiesti sinine. Tegelikult on sinine värv valdav mistahes kohast kosmoses Maale pilku heites, sest enam kui
Kromosoomipreparaadi tegemine. Preparaadi valmistamisel tilgutatakse fikseeritud rakususpensioon puhastatud märjale alusklaasile ning kuivatatakse kas õhus või leegil. Niiskes keskkonnas on kromosoomid pehmed, kuid muutuvad kõvaks kohe peale kuivamist. Pehmed kromosoomid on väga elastsed, eriti kui neid on väga lühikest aega fikseeritud. Elastseid kromosoome on võimalik faaskontrastmikroskoobi all mitu korda pikemaks venitada nagu kummipaela. Niiskes keskkonnas läbi viidud kromosoomide pikendamist nimetatakse kromosoomide venitamiseks ehk sirutamiseks (chromosome stretching). Kõige lihtsam on kromosoome värvida tavavärvimise meetodil Giemsa värviga. Töötluse tulemusena kromosoomid ei vöödistu, vaid värvuvad ühtlaselt. Kõige rohkem kasutatakse Giemsa värvi, mille koostisesse kuuluvad happeline eosiin Y ning aluseline metüülsinine ja thaziinvärv azuur B. Värv
Selliselt toimides ei saa loomad panna oma pead purki ja jääda sellesse kinni või ennast mingil muul moel vigastada. Uuri välja, kas sinu elukoha lähedal on koht, kuhu võib viia tühjad plekist konservipurgid. · Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta. · Korja üles õuest leitud kummipaelad; enne kui viskad vana kummipaela prügikasti, lõika see pooleks. · Loputa prügikasti visatavad toitu sisaldanud purgid, karbid ja kotid, siis ei ole neil toidulõhna ja nad ei meelita loomi. · Ära kunagi viska prügi vette! 26 · Seo prügikasti visatav kilekott sõlme, siis ei lenda ta nii kergesti tuule käes, juhul kui ta peaks prügikastist välja sattuma
1. Prooton laenguga1.6.10-1eClendabhomogeensesse magnetvd,lja induktsiooniga0.037 kiiruscga120km/s. Leidkeprootonilem6juv j6ud , kui ta tiigub risti rnagnetvbljaga. 2. Homogeenses magnetvdljasE : t.li - O.4i + 0.28 fikuva osakesekiinrsvektor on d : 22i - 11ft. Leidke selleleosakesele m6juv joud, kui tema laeng on 5 mC. Leidke osakesetrajektoori k6verusraadius,kui tema mass on 1 mg. Iseloomustagetrajektoori kuju. 3. Kummipaela otsa riputati raskus,mille kaa,lvenitas paela 12 cm pikemaks. Millise pe oodigahakkabraskusv6nkuma,kui ta tasakaalustvd,ljaviia? 4. Aruutage pikilaine levimiskiirusvases(elastsusmoodul-E : 6 . 1010N/rn2,tihedus 8600&g/n3) ja leidke ka sagedusele300 Hz vastavlainepikkus. 5. Liitke vonkurnised: . sr = Tsin(1.4t+ 0.44) gr z:5sin( 1.4r +60") .
1. Prooton laenguga1.6.10-1eClendabhomogeensesse magnetvd,lja induktsiooniga0.037 kiiruscga120km/s. Leidkeprootonilem6juv j6ud , kui ta tiigub risti rnagnetvbljaga. 2. Homogeenses magnetvdljasE : t.li - O.4i + 0.28 fikuva osakesekiinrsvektor on d : 22i - 11ft. Leidke selleleosakesele m6juv joud, kui tema laeng on 5 mC. Leidke osakesetrajektoori k6verusraadius,kui tema mass on 1 mg. Iseloomustagetrajektoori kuju. 3. Kummipaela otsa riputati raskus,mille kaa,lvenitas paela 12 cm pikemaks. Millise pe oodigahakkabraskusv6nkuma,kui ta tasakaalustvd,ljaviia? 4. Aruutage pikilaine levimiskiirusvases(elastsusmoodul-E : 6 . 1010N/rn2,tihedus 8600&g/n3) ja leidke ka sagedusele300 Hz vastavlainepikkus. 5. Liitke vonkurnised: . sr = Tsin(1.4t+ 0.44) gr z:5sin( 1.4r +60") .
komponentidest 0, seega kogu töö on 0. ISOTOONILINE KONTRAKTSIOON Lihase lühenemine konstantse pinge või koormuse juures. Nt raskuse tõstmine konstantse kiirusega. Kontraktsioon, mis tekitab jõudu ja liigutab raskust. Jaguneb kaheks- kontsentriline lihaspinge kasvab, et vastata koormusele ning siis on konstantne ,kui lihas lüheneb ekstsentriline lihas pikeneb, sest koormus on suurem, kui lihas tõsta jõuab. AUKSOTOONILINE KONTRAKTSIOON Nt kummipaela venitamine. Maali-Liina, jaanuar 2012 Kontraktsioon, kus üheagselt lihase lühenemisega suureneb tema poolt arendatav jõud. Auksotoonilise kontraktsiooni maksimum on palju väiksem kui isomeetrilise kontraktsiooni maksimumi korral. Peaaegu isotooniline kontraktsioon (vist seepärast, et isotoonilisel kontsentrilisel kontraktsioonil algul lihaspinge kasvab ja siis lihas hakkab lühenema, kuid
Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS
kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . 5.2.3. Newtoni III seadus Kuidas jõud avaldub? Kui öeldakse, et sellel mehel on palju jõudu, mida see tähendab? See tähendab näiteks, et ta suudab raske kivi üles tõsta. Aga kui kivi ei ole , siis me ei saa teada, kas see mees ikka on tugev. Jõu avaldumiseks on tarvis kaht keha. Ühel kehal ei saa olla jõudu, jõud avaldub alati vastastikmõjus ja paarikaupa. Näiteks kui kummipaela otsa riputada kuul, siis see venitab paela allapoole, aga pael omakorda tõmbab kuuli ülespoole. Nende paarikaupa ilmnevate jõudude suuruse ja suuna paneb paika Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. Valemi kujul avaldub seadus järgmiselt F1 = -F2 , kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud.
Merlecons ja Ko OÜ 79 VEEREV KANAMUNA Tööjuhend Asetage tool jalgadega lauale. Teie rühma ülesandeks on veeretada toores kanamuna tooli pealt üle ääre nii, et see jõuaks põrandale tervena. Ülesande lahendamisel ei tohi muna külge midagi kinnitada. Teil on kasutada järgmised vahendid: 2 toorest kanamuna 3 paberilehte (A4) 50 cm kleeplinti 50 cm kummipaela 50 cm nööri 1 pesemisnuustik 3 õhupalli pesulõks joonlaud Aega ülesande lahendamiseks on 30 min, peale seda tuleb teil demonstreerida lahendust kõigile. Ülesande ettevalmistamise ajal on teil kasutada kaks muna. Demonstreerimisel saate (vajadusel) uue muna. Lahenduste katsetamisel asetage põrandale suur paberileht kohale, kuhu eeldatavasti muna kukub. Merlecons ja Ko OÜ 80
annaabi.ee 
