..finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik ...mees ...naine ...eestlane ...majandusharidusega ...kõrgema haridusega ...Eestis tööluba omav 8.Bilanss on... ...raamatupidamise ettekanne, mis kajastub antud kuupäeva seisuga raamatupidamis kulueelarve vara, kohustusi ja omakapitali 9.Omakapital on.. ...käibevara+põhivara-kohustused ...käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ..
4.Milles seisneb raha ajaväärtuse kontseptsioon? omakapitali Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. 5.Millistest osadest võib koosneda teehoiuettevõtte koondeelarve (vähemalt 3)? 5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6.Millega võivad olla seotud omaniku üldkulud, mis tekivad enne tee- kulum, intressikulud ehituse algust (vähemalt 2)?
0,5-2 aastat. Keskastmejuhid. Valdkonnapõhisus. - Konkreetsed sammud (tarkvara, seadmed, kokkulepped) Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1 aasta. Madalama tasandi juhid. Strateegiline planeerimine Eesmärgid määravad strateegia Strateegiast sõltuvad eesmärgid Strateegia määrab vahendid Eesmärgid peavad olema SMART Saavutatavad Mõõdetavad Ajaliselt määratud Realistlikud Täpsed Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Aktsionäride eesmärgid Maksimeerida tulu- kapital peab teenime raha ROI- return on investment ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmärke - Turuosa - Innovatsioon - Areng - Kvaliteet - Hoiakud - Sotsiaalne vastutus Strateegiline juhtimine Kus me oleme, kuhu tahame jõuda ja kuidas? Tüübid: Ettevõtja lähenemine: 1 jõuline isiksus, keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. Keskkonna kontroll. Kohanev lähenemine: Juhtkond, probleemide
Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine
protseduur, reeglid strateegia määrab vahendid Tippjuhtkond kesktasemejuhid Madalama tasandi juhid. 5-10 aastat . 0,5-2 aastat Kuni 1 aasta. Vahepealse kestusega plaanid Kolm strateegiad eristumine-ordi branding- apple hinnajuhtimine acer Ettevõtte tegevuse planeerimine- strateegia tulueelarve kulueelarve tingimused Tasakaalus tulemuskaart Ettevõtte südamikus vision-kuhu tahetakse jõuda strateegia-kuidas jõutakse Kuidas jõuda? 1.Finantseesmärgid Nt kõrgem müük 25% 2. protsessid nt Efektiivsem ärimudeli muudatus nt tarnimine ilma vahelaota 3. töötajarahu nt: kaadrivoolavus või töötajate kõrgem kvalifikatsioon 4. kliendirahulolu Kaks süsteemi- küsitlus, NPS-küsitakse- kas soovitaksite oma sübrale-miks Strateegiline juhtimine: 1.Keskkonna kontroll
Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav. Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni 3 põhikomponenti Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me seda teeme? Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on müügil tooted, mida keegi ei vaja. Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Taktikaline planeerimine Kuidas neid kõrgelennulisi visioone täita? Keskendub konkreetsele tegevusele, inimesele. (võib olla ju väga hea idee, aga kui seda kehvalt teostatakse, ei saa ta kunagi teoks) Taktika ja strateegia on alati seotud Taktika on strateegiast konkreetsem Operatiivne planeerimine igapäevased tegevused. Operatiivplaanide liigitus: 1. Ühekordsed plaanid projektilaadne mõtlemisviis 2
. Visioon- kuhu tahetakse jõuda. - Toimimisjuhised igaks elujuhtumiks • Kas töötajad teavad missiooni ja visiooni? Missioon Aktsionäride eesmärgid . Maksimeerida tulu- kapital peab teenime raha . ROI- return on investment . ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmärke - Turuosa - Innovatsioon - Areng - Kvaliteet - Hoiakud - Sotsiaalne vastutus Äri definitsioon Strateegiline planeerimine Ettevõtte tegevuse planeerimine —� Tulueelarve �� Kulueelarve �� Tingimused Kulueelarve Eesmärgi kaudu juhtimine Näiteid elust- EMT .� EMT visioon .� Oleme inimsõbraliku infoühiskonna eestvedajad. .� EMT missioon .� EMT loob inimestele ja ettevõtetele võimalused edukaks tegevuseks globaalses infoühiskonnas. .� EMT äridefinitsioon .� EMT tegutseb teenusepakkujana telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas. EMT omab, haldab ja juhib telekommunikatsioonivõrke kohalikul turul.
projektis või mitte, saab meedia vahendusel või otse arsti käest põhiteadmisi geneetikast. Samuti on projekti haridusliku aspekti tähtsaks komponendiks vajadus valmistada veelgi sihipärasemalt ette vastavate oskuste ja teadmistega kaadrit. See haarab mitte ainult geenitehnoloogiat, vaid ka arstiteadust, biomeditsiini ning bioinformaatikat, samuti projekti eduks relevantseid aspekte teistes loodus- ning sotsiaalteadustes. Geenivaramu eelarve on koostatud kulueelarve põhimõttel ja rajaneb real oletustel, olles seega hinnanguline, mistõttu tuleb arvestada võimalike korrektiividega projekti arengu käigus. Kogu Geenivaramu projekti elluviimise kulud on esialgsete prognooside kohaselt 1,5 miljardit Eesti krooni 5 aasta kohta, umbes kaks kolmandikku kuludest hõlmab genotüpiseerimise maksumus. Käesoleva nägemuse kohaselt oleks Eesti riigi osa EGV projekti finantseerimisel kuni kolmandik, mis on seotud eelkõige vajaliku keskkonna
21 Rostvärgid ja taldmikud ankurdus. 211 Liiv- ja killustikalused 212 Betoonitarindid 213 Metalltarindid 214 Müüritis 215 Elemendid 217 Sooja- ja hüdroisolatsioon Tabel 4.5. Väljavõte standardist ehituskulude ühe põhirühma kulurühma kohta Detailse kulueelarve saamiseks aga ei piisa sellisest ehituskulude jaotamisest – ehituskulude liigitamine tööliikide ja need omakorda kululiikide järgi põhiprojekti staadiumis võimaldab esitada süsteemselt töökirjed, siduda need kvaliteedinõuetega ning kasutada töömahtude mõõtmise ja töömahtude arvestamise reeglite (Tabel 4.6.) alusena. Ehitusettevõtjad ja –töölised spetsialiseeruvad üldjuhul
c. dispersioonanalüüs d. protsendimeetod müügitulu (käibe, läbimüügi) suhtes 25 10. Milline järgnevatest ei ole finantsprognoosimise etapp? a. konkurentide tegevuse analüüs b. müügitulu ja kulude hindamine c. selleks vajatavate investeeringute hindamine d. finantseerimisvajaduse selgitamine 11. Millises eelarves tuuakse tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest? a. tulueelarve b. kulueelarve c. kasumieelarve 12. Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: a. Jäik ja konservatiivne b. Suurejooneline ja rahulik c. Konservatiivne ja agressiivne d. Agressiivne ja pidev 13. Finantsplaan on: a. Tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne. b. Ettevõtte möödunud tegevuste kohta koostatav aruanne. c. Tulude ja kulude kohta koostatav aruanne. 14
ning tarindite järgi pea-, põhi- ja kulurühmadeks. 33. Millal kasutatakse kulude jaotust kululiikide järgi Jaotust kululiikide järgi kasutatakse töö või hanke ühikhindade määramisel ning tööde plaanimisel. Põhjendatud kulude korvamise lepingute puhul on see oluline informatsioon ka tellijale. Kululiikideks on: - tööjõukulud - materjalikulud - alltöövõtukulud - omateenuste kulud - muud kulud 34. Millal kasutatakse kulude jaotust tööliikide järgi Detailse kulueelarve saamiseks ei piisa kulude liigitamisest tarindite järgi - ehituskulude liigitamine tööliikide järgi põhiprojekti staadiumis võimaldab esitada süsteemselt töökirjed, siduda need kvaliteedinõuetega ning kasutada töömahtude mõõtmise ja töömahtude arvestamise reeglite alusena. 35. Kuidas määratakse alltöövõtutööde maksumus Enamikp peatöövõtufirmasid kasutavad ehitustööde teostamisel alltöövõtufirmasid.
rentaablus) - vastutav invest. eest. Omab võrreldes eelmiste keskustega suuremat vabadust, kuna tal on õigus langet. iseseisvaid otsuseid üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides eri invest.projektide vahel. Tüüpil. invest. keskused: tütare/v, isemajandav tsehh ja äriprojekt. 30 Tulemusüksuste maj.tegevuse arvestus ja anal.: 1) Kulukeskuste tulemusi hinnat. kulueelarve täitmise järgi, kulustandardid. 2) Tulukeskuste puhul viiakse läbi plaani- või eelarvetäitm. anal. seost. konkr. eesm. sh. hälbe- anal (hinna- ja koguste muutuste mõju; hälvete põhjuslik anal.). 3) Kasumikeskuste tulemusi hinnat. jääktulupõhise arvestuse alusel. · Jääktulu I e. piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud · Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, vald-
21 Rostvärgid ja taldmikud ankurdus. 211 Liiv- ja killustikalused 212 Betoonitarindid 213 Metalltarindid 214 Müüritis 215 Elemendid 217 Sooja- ja hüdroisolatsioon Tabel 4.5. Väljavõte standardist ehituskulude ühe põhirühma kulurühma kohta Detailse kulueelarve saamiseks aga ei piisa sellisest ehituskulude jaotamisest – ehituskulude liigitamine tööliikide ja need omakorda kululiikide järgi põhiprojekti staadiumis võimaldab esitada süsteemselt töökirjed, siduda need kvaliteedinõuetega ning kasutada töömahtude mõõtmise ja töömahtude arvestamise reeglite (Tabel 4.6.) alusena. Ehitusettevõtjad ja –töölised spetsialiseeruvad üldjuhul
Osa ettevõtteid on võtnud omaks lähenemise, millega minimeeritakse kulud igal juhul ja viiakse koos sellega alla ka teenindustase. Klienditeeninduse logistilise süsteemi ülesehitamisel või muutmisel orienteerumine ainult sisemistele eesmärkidele (enamasti kulude kokkuhoid) on igal juhul ohtlik tee. Teised seevastu on valinud lähenemistee, millega maksimeeritakse teenindustase kogu kulueelarve piires, pakkudes teatud juhtudel ,,parimat" teenindustaset ilma kulupiiranguteta. Kõige sobivamaks lähenemisteeks loetakse sellise põhimõtte omaksvõtmist, mille puhul määratakse teenindustase igal konkreetsel juhul, arvestades nii tooteid, äritegevusvaldkonda kui ka turusituatsiooni. Paljudel juhtudel ei suudeta teenuste tarnimisel siduda tehtavaid kulutusi pakutava teenindustasemega. Ei tajuta
kulude suhe tasakaalus. Osa ettevõtteid on võtnud omaks lähenemise, millega minimeeritakse kulud igal juhul ja viiakse koos sellega alla ka teenindustase. Klienditeeninduse logistilise süsteemi ülesehitamisel või muutmisel orienteerumine ainult sisemistele eesmärkidele (enamasti kulude kokkuhoid) on igal juhul ohtlik tee. Teised seevastu on valinud lähenemistee, millega maksimeeritakse teenindustase kogu kulueelarve piires, pakkudes teatud juhtudel „parimat” teenindustaset ilma kulupiiranguteta. Kõige sobivamaks lähenemisteeks loetakse sellise põhimõtte omaksvõtmist, mille puhul määratakse teenindustase igal konkreetsel juhul, arvestades nii tooteid, äritegevusvaldkonda kui ka turusituatsiooni. Paljudel juhtudel ei suudeta teenuste tarnimisel siduda tehtavaid kulutusi pakutava teenindustasemega. Ei tajuta seost teenindustaseme ja kulude vahel ning seda, et kliendid tihti
Logistilise teenindamise süsteemi ülesehitamisel või muutmisel orienteerumine ainult ettevõtte oma eesmärkidele (enamasti kulude kokkuhoid) on igal juhul ohtlik tee. Teised seevastu on valinud lähenemistee, millega maksimee- ritakse teenindustase kogu kulueelarve piires, pakkudes teatud juhtudel „parimat” teenindustaset ilma kulupiiranguteta. Kõige sobivamaks lähenemisteeks peetakse sellise põhimõtte omaksvõt- mist, mille puhul määratakse teenindustase igal konkreetsel juhul, arvestades nii tooteid, äritege- vusvaldkonda kui ka turusituatsiooni.
annaabi.ee 
