ohverdasid eestlasedki inimesi. Ainult üksikuid ajaloolisi teateid on meil inimeseohvrite kohta olemas, aga tähele pannes muistse aja rahvaste eluviise, peame oletama, et eestlased inimesi sagedamini ohverdasid kui vanad kirjad nimetavad. [3. lk 7-8] 9 2. Urvaste valla pühadpaigad 2.1 Ohvriallikas Silmaveeallikas Aadress: Võru maakond Urvaste vald Urvaste küla, Järve.(LISA 1.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Maastikuliselt eristatav 3) Kirjalikult fikseeritud pärimuse olemasolu Mälestise ajalugu Arheoloogiliselt allikat ega selle ümbrust uuritud ei ole. Esialgu võiks allika kasutamist dateerida II aastatuhandesse. Rahvapärimuses räägitakse allikavee kasutamisest silmade arstimisel. Mälestis on esmakordselt riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal. Mälestise kirjeldus Allikas on enam-vähem ristkülikukujuline mõõtmetega u 1 x 1,5 m, vee äravool on
sihtprogrammist lähtuv akadeemiline uurimissuund. Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna vanalinna uurimisse restauraatorid ja on jäänudki tänaseni seda vedama. Nende tegevusel on kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu. Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil.
potensiaalsed karjamaad Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga Reviirid muutuvad väiksemaks KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS MUINASAEG Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest. See tuleneb tollasest asustusviisist Enamik leide on välja tulnud ehitustegevuse, kaevandamise või põllmumajandustegevuse käigus. Asulakohad tunneb ära pinnases oleva tumedama kultuurkihi järgi Enamik leide on tulekivikillud, kivist ja luust tööriistad või nende fragmendid, tahmunud kivi (tuleasemed), süsi, neoliitikumist alatest ka keraamikakillud PRONKSIAEG II at eKr keskpaik 6.saj. eKr Pronksiaeg Eesti alal vaid tinglik nimetus, sest tööriistad olid valdavalt kivist ja luust Pronksist ehted, relvad, kirved ( ka viimased pigem luksusesemed) Metallitööstus kujunes kindlustatud keskuses, palju leide on näiteks Asva ja Iru linnamägedelt
alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist hoburaudsõlg endiselt postijaama põllult ning üks 196 hõbemündist koosnev aardeleid. See 11. sajandil maha maetud ja peremeheta jäänud varandus leiti Rakvere linnast või selle lähedusest 1881. a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson). Ligi 4 m paksuse keskaegse kultuurkihi ja varisenud kiviprügi alt tulid lõpuks välja mõned esemed - üks terve ja teine katkine odaots, paar nooleotsa, katkine rinnanõel ja mõningad savinõukillud, mis pärinevad muinasaja lõpust. Kaevamistulemused kinnitasid veelgi oletust, et just siin võis asuda Liivimaa kroonikas Tarwanpe nime kandnud Virumaa keskne linnus, mida 1226. a. külastas ka Rooma paavsti poolt Liivimaale lähetatud saadik Modena Guillelmus. Nähtavasti ehitasid taanlased
.. Metshobune Eestis Rääkides hobuse ajaloost Eestis ei saa kuidagi mööda minna metshobusest. Kõige varasemad teadaolevad metshobuse luuleiud on pärit Kunda Lammasmäelt (VIIIVII aastatuhat e. Kr.), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis
Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud · Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast Arheoloogi ülesanded: · Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9 Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki
Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused. Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus olla, pigem vastupidi. Teiselt poolt on eriti just põhjarannikult teada linnuseid, kus kultuurkiht on kas väga nõrk või puudub üldse. Neil linnustel püsielanikkond arvatavasti puudus
Selle alla käivad ka võitluste/sõdade rekonstrueerimine (muinassõjad -> taaskehastus). Arheoloogia allikad 1. Kinnismuistised mingi objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse või inimese paigas elamise tagajärjel. Iseloomulik tunnus on kultuurkiht -> inimese paigal elamise või tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht, mis koosenb ehitus- ja majapidamisjäänustest, söest, tuhast ja sisaldab erinevaid esemeid. Kultuurkihi paksus sõltub inimtegevusest. Tartu linnuse kohal on kultuurkihi paksus osaliselt 4m sügavusel, kuid mõnes kohas Euroopas ulatub see isegi 30m sügavusele (selle tõttu, et seal ehitati majasid toorsavist, mille eluaeg pole eriti suur). Tartu linna päris suur kultuurkiht on tulenenud sellest, et Tartu on mitmetes sõdades praktiliselt hävinud. a. Elupaigaga seotud muistised(tänapäeva peopaiku vaadates võib tunduda, et
matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja ühised tunnusjooned. Arheoloogia Lähedalt seotud antropoloogiaga ja ajalooga. Antropoloogia laiemalt on uurimus
uhkemad ning seega kuulunud pealiku perekonnale. Osalemine rahvusvahelises pronksikaubanduses eeldab siiski ühiskonnas välja kujunenud eliidi olemasolu, kelle võim põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiikaupade üle kehtestatud kontrollil. Saaremaal on kaevatud kaht pronksiaegset kindlustatud asulat Asvat ja Ridalat. Need kujutasid endist väikeseid külasid, kus paksu kultuurkihi ja pindala järgi otsustades leidis peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia
Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa. Poolkaljused pinnad – kipsid, kivisoolad, merglid Ehituslikult kokkusurumatud kuid liigniiskuse korral kaotab tugevuse. Aluspinnasega paremaks kontaktiks eemaldada kattepinnas. Süvendid peale kultuurkihi eemaldamist (praod, lõhed) täita betooni, bituumeni, liiva, saviga. •Põhiliseks materjaliks betoon, harvem raudbetoon. •Valamiseks kasut nn hüdrotehnilist betooni. • Selle eelised: 1.võimaldab tööde suurepärast mehhaniseerimist 2.valada mistahes kujuga keha 3.küllaldane survetugevus 4.ajaliselt püsiv •Selle puudused: –1) praktiliselt olematu tõmbetugevus - [δt] >200 kPa –2) suhteliselt kallis suure tsemendikulu tõttu
Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele. Mõne aja möödudes rajati uus kaev ja sellest tekkisid omaette kihid. On vaja lahti mõtestada, kuidas kihid tekkinud on. Pärast kaevamist on kaks võimalust. Ehitusjäänused jäetakse välja. Teisel juhul aetakse auk kinni ja taastakse kunagine muistend. Kalmete kaevamisel kasutatkse teist metoodikat
Endla Reintam, 2008/2009 20 Linnad on heterotroofsed ökosüsteemid, mis saavad energiat, toitu, vett ja kõike muud vajalikku suurtelt aladelt, mis asuvad väljaspool tema piire. Heterotroofseid ökosüsteeme leidub ka looduses, näit. korallriff. Nii linnale kui ka korallrifile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) sõltuvus ümbritsevatest ökosüsteemidest; 2) aineringe akumulatiivsus: linnas kultuurkihi tekkimine, prahtlad, rajatised; korallrifi kasvamine. Linn erineb korallrifist mitmete oluliste näitajate poolest: 1) tunduvalt intensiivsem metabolism (ainevahetus organismides) pinnaühiku kohta, mis nõuab suurt väljast tulevat kontsentreeritud energia voogu (kütused); 2) linnal on tunduvalt suuremad nõudmised väljast saabuvate ainete (materjalide) vastu korallriff vajab ainult toitaineid, linn aga kõike mõeldavat;
Teoses selguvad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval. Metsa võib teatud mõttes võrrelda Eesti riigi või ühiskonnaga. Iive väheneb, inimesed kolivad välismaale (teoses küla), Eesti (mets) jookseb tühjaks. On marurahvuslasi (Tambet, Ülgas), kes enda jonnakusega siinset elukeskkonda noorsoole veelgi vähematraktiivsemaks muudavad. Samas on ka inimesi, kes on sündinud lihtsalt õnnetusse ajajärku (Leemeti pere). Lisaks iibeprobleemidele saab paralleeli tuua ka üldise kultuurkihi muutumise, vähenemisega. Kristlusele sarnaselt sööb meie kultuurkihti hetkel popkultuur, keskendudes kommertsile, jättes tähelepanuta traditsioonid ja nende edasi andmise. Nii elame tõenäoliselt meiegi tulevikus lihtsas külakultuuris, samas kui kultuuriliselt rikas ,,metsa" kombestik on välja surnud. Kolmandaks võib välja tuua juba eelnevalt nimetatud religiooni probleemi. Vaadates maailmas
annaabi.ee 
