Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud): 1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.) 2) Saksa-Austria- Grabner, Schmidt. Kultuuriringide teooria kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise üksikult või pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata).
omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus)
F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur - Melaneesia vibukultuur - Polüneesia patrilineaarne kultuur - Mongoolia - Indo-Euroopa - Hamiidi-semiidi kultuurid - hilisemad kultuurid esindavad üha enam arenenud kultuurilaineid, mis hajusid üle Vaikse Ookeani. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisele teaduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte. Ta keskendus sarnasustele materiaalses kultuuris. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisel taduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte. L. Frobenius (1873-1938) - iseõppinud Aafrika-uurija ja muuseumietnoloog - otsis kultuurilise arengu paralleele üle kogu maailma
Põhiliselt 3 koolkonda, mis kõik natuke erinevad: 1) Briti e Manchesteri koolkond – Smith, Perry, Rivers. Briti lähenemise idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos 1 korra ja 1 kohas ja levib sealt üle maailma. Pm radikaalsemas vormis nii, et maailmas on üleüldse 1 kultuurikolle, kus on kultuurinähtused tekkinud ja üle maailma levinud. Nt muistne Egiptus ja sealt edasi levinud. 2) Saksa-Austria koolkond – Ratzel, Graebner, Schmidt. Koolkond pakkus välja kultuuriringide teooria, st kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikult või tervete komplekssidena. Kultuuriringid on määratletud sellejärgi, et kultuurielementidekompleksid on sarnased. Pole 1 rahvas, keda saab eristada omapärase kultuuri kandjana, vaid on kuni 8 suurt kultuuriringi. Nt austraalia põliselanikud on kõige primitiivsemad, nt nende sümbol siiamaani bumerang. 3) Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber. Boase õpilased. Nende teooria e
Radikaalsemas vormis on üleüldse maailmas üks kultuurikolle, kus on tähtsamad nähtused tekkinud ja sealt levinud üle maailma. Oluline on teha kindlaks, kus maailma paigas on mingid nähtused tekkinud ja see seletab kultuuri arengu ära. Pakuti välja nt muistne Egiptus, muistne Babüloonia, muistne Hiina. 2. Saksa-Austra koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt), kultuuriuuringute teooria. Teistsugune lähenemine: kultuuriringide teooria. Idee: kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikuna või tervete komplektidena. Need ringid on määratletud selle järgi, et teatud suuremates piirkondades maailmas on kultuurielementide kompleksid sarnased. Ei ole ainult üks rahvas, keda saab eristada mingi erilise kultuurikandjana. Eristasid umbes 8 kultuuriringi. Ühes suures regioonis on sarnane kultuur. Liigitati neid ka primitiivseteks ja mitte. Mingite
Laenuidee pärineb antiigist. Igal kultuurielemendil on oma algkodu, kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad: · Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers) kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak). · Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) kultuuriringide teooria: teooria maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal.
kultuurijoonte päritolu Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga! Saksamaa difusionsitid: (1884-1904) o Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt ei nõustu Bastiani ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..): o Kultuuriringide teooria eri paigus kujunesid kultuurikeskused, kust kultuurilised jooned hajusid ümbritsevatele aladele o Baideuma idee kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise o 2 maailmavaadet Aafrikas Etioopia maailmavaade (Ida-, Lääne- ja Kesk-Aafrika) ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute
kõigepealt võetakse omaks tsivilisatsiooni halvemad omadused. Esimene kontakt on enamasti sõjakas ja jätab halva mulje. * Difusionistlik kultuurikäsitlus rahvaste kontaktide mõju rõhutamine. Briti koolkond iga kultuurielement saab maailmas tekkida ainult ühe korra ja siis levida maailma eri paikadesse (nt oli üks koht Muistne-Egiptus kus tekkisid kõik kultuuri peamised elemendid ja siis levisid üle maailma laiali). Saksa-Austria koolkond kultuuriringide teooria teatud aladel on kultuurid samased maailmas on kaheksa kultuuriringi, mis mõjutavad üksteist. Ühes kultuuriringis on sarnased kultuurikompleksid (8 kultuuriringi jagati maailma muuseumieksponaatide põhjal). Ameerika koolkond osade rahvaste kultuur on sarnane ja rahvad mõjutavad üksteist. Kõik kultuurielemendid ei teki ühes kohas, vaid erinevates kohtades ja levivad teatud ala ulatuses. See
Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe seisukoha järgi on selleks Vana Egiptus, pakuti ka Babülooniast, muistset Hiinat. Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas
Maailmas on üks kultuurikolle, kus on kõik kult nähtused tekkinud ja levinud üle maailma. NT kõik kultuurinähtused on tekkinud muistses Egiptuses ja levivad üle maailma. Kultuurinähtused siiski levivad ja laenavad teistelt, aga millisel määral? Kas absoluutselt kõike laenatakse? Lisaks Egiptusele on välja pakutud muistne Babüloonia või muistne Hiina. Trükikunst – mitte Guttenber, vaid venelane Fjodorov jne *Saksa-Austra koolkond. Pakkus välja kultuuriringide teooria – kultuuri elemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise kas üksikute või tervet kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt. Kuidas kultuuriringe tuvastati? Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi. Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi: 1.Sarnasuste olemuslikkus 2.sarnastuste hulk, 3.kokkupuudete olemasolu 4.geograafiline lähedus
Väitis, et need alad olid muistsete germaanlaste alad ning et muistsed germaanlased olid tõelised kultuuri kandjad. Tema oli natsionalistliku muinasuurimise rajaja. Kes põhjustas mõne kultuuri väga laialdase leviku? · Mõned arvavad, et laialirändamine · Teised leidsid, et kas alati oli oluline, et teatud rahvas pidi palju rändama. Võib-olla leiutati midagi head, teised nägid seda ja tegid järgi välismõjuteooria. · Kultuuriringide teooria arendati asju, head asjad võeti teistelt ringidelt üle. 20.sajandi alguses olid enamus uurijaid rahvuslikud. 1960 aastal oli peale kasvanud uus põlvkond, kellel olid tekkinud uued ideed. 60ndate perioodil toimus uute ideede kasutuselevõtmine. Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika
1. Ühiskonna ja riigi teenimine ja areng (Morgan) 2. Abielu ja perekonna päritolu ja areng 3. Religiooni teke ja areng (Taylor’i ideed animismist, mitme jumala kummarda- mine, ainujumalakummardamine) Alates 19. saj lõpust said evolutsionistide ideed kriitika väärilisteks. 4. Difusionism — kultuurielementide ruumiline levimine. Difusionismi esindajad uskusid, et kõik kultuurid on alguse saanud Egiptusest (heliotsentrism). Saksa- Austria kultuuriringide koolkond väitis, et eksisteerivad mitmed südamikud, mil- ledest levib kultuur ka naaberaladele. 5. Franz Boasi (1858–1942) oli Saksamaal sündinud Ameerika antropoloog. Ta oli Põhja-Ameerika indiaanlaste keelte ja kultuuride ekspert. Ta lõi oma koolkon- na USAs, kuhu kuulusid sellised nimekad antropoloogid nagu Ruth Benedict, Margaret Mead ja Edward Sapir. Boas oli lapsepõlvest peale reaalhuvidega, õppides mitmeid valdkondi, kaitses ta
Tsivilisatsioonide mandumise ja huku ideed. Arnold Toynbee (1889-1975) "Uurimus ajaloost" 1934-61 · tsivilisatsioonid tekivad, hääbuvad, segunevad ja lähevad üksteiseks üle · kultuuri arengu kulgu määravad vaimsed tegurid · 21 põhitsivilisatsiooni kõrval sega- ja vahevorme · mudel ei kordu alati täpselt Oswald Spengler (1880-1936) Peateos "Õhtumaa allakäik" (1918-22; e.k. 1936). Sai laiemalt tuntuks peale II ms. Esindab kultuurimorfoloogilist mõtteviisi: · kultuuriringide ehk kultuurkondade idee · kultuuride tsükliline areng · kultuuritsükkel kordab inimorganismi arengufaase 15 Idee kultuuri tsüklilisest arengust pole tal muidugi originaalne, põhjalikud käsitlused sellest olid vana-hiina ja antiikfilosoofias, samuti müütilises mõtlemises. Spengler: · kultuur areneb aastaaegade tsüklis kevadest talveni · samas faasis tekivad kõigis kultuurides sarnased kultuurifenomenid · kultuur on suletud organism Spengleri 4 kultuurkonda
annaabi.ee 
