ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987
Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULAMAST
"Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Olemine" (2004; koos Marko Matverega) "Laulude õhtu "Vana kuub"" (2005; koos Marko Matverega) Tunnustused 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" parim laulutekstide autor 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" parim näitekirjanik 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis Etno/Folgi auhinna. Sõprade laul 3(luule)
Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus “See tüdruk ei tule enam” See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud. Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast. Must koer meile järgneb, silmis otsatu ulg. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. “Üle kuristiku” Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis
Muusikaakadeemias. Alates aastast 1995 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2003). 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud
autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk
lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos
Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel” analüüs Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes. Kuid ma tundsin: sääl all keegi on,
"Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 Ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus Isamaalisus Naiselikkus Hingelisus Õrnus Julgus Puudutav
· "Kaev" 1.3 Raamatud · "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) · "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) · "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused 1. 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium 2. Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 3. 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor 4. 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik 5. 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk 6. Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest 7. Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 8. 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 9. 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia
· "Deka" (2008) Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad:Õrnus, Hellus, Kirglikkus, isamaalisus, jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003).
"Arkaadia" Peterburi Suur Draamateater Lopahhin, "Kirsiaed" 1998 "Ugala" 1993 "Ivanov" Pantalone, "Armastus kolme apelsini Eesti Draamateater 1992 vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" "Ugala" 1991 "Ugala" 1991 "Tõrksa taltsutus" "Ugala" 1987 Preemiad V. Panso nimeline noore näitleja preemia 1986 Eesti vabariiklik kultuuripreemia 1996 Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht 1999 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 Venemaa riiklik mälestusmedal "Tsehhov 150" 2011 Välisministeeriumi kultuuripreemia 2013 Tänan kuulamast!
Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be,
Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001, Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Luulekogu tutvustus · "Mandragora" ilmus aastal 2002. · Igal teose lehel oli üks luule. Raamat ise oli jaotatud neljaks n.ö peatükiks: keelatud raamat, teemantneem, laulud väikesele printsile, helin.
Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika
ERIKA PÕLENDIK Markus Ohtla Rahvatantsuõpetaja Erika Põlendik, oli 2008. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. Ta on töötanud rahvatantsuõpetajana 35 aastat. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis rakendusmatemaatikat ja lõpetas ka sel erialal kuid otsustas siiski rahvatantsu õpetamise kasuks. Tantsijad iseloomustavad Erika Põlendiku kui ausat, otsekohest ja nõudlikku inimest. Tema tantsurühmad on ikka kõrgema kategooria saavutanud ja tantsupidudel osalenud Rahvatants on ka rühmatöö, kus tähtis on
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür
ta igatsusliku armastuse. Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007
• Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991) • Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest (2006) Näide loomingust Lõpp Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval.
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud.
,,Lumen et cantus" ,,Excitatio ad contemplandum" MUUSIKAST LEIAB: · Varase TUNNUSTUSED: mitmehäälsuse · Eesti Vabariigi kultuuripreemia · Baroki sugemeid (1997) · Minimalismi · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Rock-muusikat · Aasta kodanik (2009) ERKKI SVEN TÜÜR (16.10.1959)
raamatutele ning näitustele, tekste teatri ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel. Ta on töödanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Iirimaal ja Flandrias stipendiaadina. Dors Kareva on oma töö eest saanud mitmeid tunnustusi : · Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 · ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Kareva loomingu näited Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus.
MATI UNT (1.jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuu...
Andrus Kivirähk Koostaja: Riiko Kojoni EP-14 • Sündis: 17. august 1970 (vanus 46), Tallinn • Abikaasa: Ilona Martson • Haridus: Tartu Ülikool • Lapsed: Liisa Kivirähk, Teele Kivirähk, Kaarin Kivirähk • Filmid: Leiutajateküla Lotte, Lotte ja kuukivi saladus, Tom & Fluffy jne… Elulugu • Kolmekordne Nukitsa konkurssi võitja • Sai 2007. aastal Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. • Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik • Neljakordne Eesti kirjanduse aastapreemia laureaat • Lutsu huumoripreemia laureaat • Tammsaare romaanipreemia laureaat Tunnustused * Laia ampluaaga kirjanik: Draamakirjanik, Proosakirjanik, Lastekirjanik, stsenarist. * Ajaloolis-mütoloogilised teemakäsitlused. * Meelis kirjanikuvormideks peab följetoni ning koomilist lühiproosat. * Isikupärane huumor: ideoloogilised kliseed,
Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik; 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk; 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia; 2005 Rahvusmõtte auhind; 2009 Muusikapreemia; 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk. Pildid Muusika http:// www.youtube.com/watch?v=huQ_OcK wGwA http:// www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9 cqM Tänan kuulamast!
1993) "Teatriparadiis“ ( lavasatatud Vanemuises 2006) "Valged daamid“ ( Lavastatud 2011) "Kevadine Luts“ (lavastatud Eesti Draamateatris 2012) Tunnustused 1995, 2000, 2006, 2014: Eesti kirjantuse aastapreemia. 2000: Tammsaare romaanipreemia. 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk. 2006: Nukits- parim lastekirjanik (teos: Lipma ja mereröövlid) 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia. 2008: Eesti ulmeauhind Stalker- parim algupärane raamat. 2014: Kultuurkapitali aastapreemia. Väike klipp https://www.youtube.com/watch? v=2LL3B9DANIQ Kasutatud allikad http://kirjanduslugu.edu.ee/ http://www.wikipedia.org/
· Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (kolm osa) Tähtsus · Kuulsuse saavutas eelkõige protesti-ja isamaalaulude kaudu nn. teise rahvusliku ärkamisaja künnisel · Ärkamisaja sümbol · Laulva revolutsiooni ajal (1987-1988) kõlasid esmakordselt Mattiiseni viis isamaalist laulu · Oma lauludega innustas eestlaste vabaduspüüdlust võitluses võõrvõimu vastu Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen · http://www.bettimuuseum.ee/index.php? lang=2
· 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · https://tonuonnepalu.wordpress.com/ · https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_%C3%95nnepalu · http://www.muurileht.ee/kohaloleku-kunst-intervjuu-tonu- onnepaluga/
muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik • 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk • Orkestriteos "Sula" pälvis Young Composers Awardi • 2012. aastal omistati talle Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse orden
· Kuulus Eesti Kunstnike Liitu 1966 · 1956.1962. aastani õppis ta kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, pärast ERKI lõpetamist läks tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975 .aastani · 1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti
Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii.
Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja "Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“
aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest. Tüür on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. 1995. aastal jõudis Tüüri ,,Reekviem" (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. 2008. aastal avaldas saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich). TUNNUSTUSED · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Aasta kodanik (2009) · Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), · Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), · II klassi Valgetähe ordeni (2000), · Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) · ning kahel korral Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia: · 2003. aastal CD-albumi "Exodus" ja 2003. aasta loomingu eest; 2005.
Sydney Ülikool Austraalias, Durhami Ülikool Suurbritannias, San Martini Rahvusliku Ülikooli Humanitaarteaduste Kool Argentiinas, Freiburgi Ülikooli teoloogia fakulteet Saksamaal, Liège'i Ülikool Belgias, St. Andrews' Ülikool Sotimaal) ning auliige (Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia, Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia New Yorgis, Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia, Kuninglik Kirikumuusikakool Londonis, Santa Cecilia Rahvuslik Akadeemia Roomas). Arvo Pärt on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Eesti Vabariigi Riigivapi II klassi teenetemärgi (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kõrgete muusikaliste väärtuste loomise ja eesti muusika maine tugevdamise eest (2002), Eesti Vabariigi Riigivapi I klassi teenetemärgi (2006) ning Eesti Vabariigi Riikliku kultuuripreemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest (2009). Lisaks on Pärti tunnustatud mitmete välimaiste auhindade ja -nimetustega: sõltumatu vene kunstiauhind Triumf (Moskva, 1997) jne. 13. veebruaril 2011
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 19781985 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja...
saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin Stiftung-Stipendium 2003, Shveits. Teosed Leopold aitab linnameest. Lasteraamat. Tallinn
Kokku oli sel aastal stipendiaate 16.[2] Ilmunud raamatud · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest 1991. aastal. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal · Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest 2002. aastal
Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Looming: Mitmekihiline, rahvuslik, huvitav, kõlav, minimalistlik sõnad, mis iseloomustavad Tormise muusikat Peamiselt koorimuusikahelilooja Väga populaarsed teosed Üks põnevamaid koorikomponiste maailmas Looming:
Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad esiletõstmist Ljubljana (1973) ja Tokio (1974) graafikabiennaalide preemiad, samuti Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua preemia (1989) ja Eesti Kultuuripreemia (1997). Suprealistlike kompositsioonide loomist alustas Lapin juba 1993. aastal ning on jätkanud seeria täiendamisega tänaseni. Praegusel hetkel kuulub valikusse juba mitukümmend teost. Seeriat näidatakse Eestis suuremahuliselt, kuigi üksikud tööd on olnud üleval mitmetel grupinäitustel nii siin kui välisriikides. Lapin ise leiab, et antud seeria on tema isiklikuim ning ta ei lähtu siin niivõrd teadlikest valikutest, kuivõrd tajust
hävinud tornikiivrile (2003) ning Tallinna Viru liiklussõlme muutmiseks jalakäijate platsiks (2004). Koos Ott Kadariku ja Mihkel Tüüriga (Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ) loodud hooneid iseloomustavad põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus. Villem Tomiste on edukalt osalenud mitmetel Eesti ja rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel. Villem Tomistele on omistatud Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia Rotermanni kvartali linnamajade eest 2008. aastal. 2003 aastal omistati Villem Tomistele Eesti Kultuurkapitali urbanistika preemia. Kuuluvus ühendustesse Villem Tomiste on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2001. aastast ning 2002. aastast alates kuulub liidu eestseisusesse. Aastatel 2005-2006 kuulus Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitektuurinõukogusse. Töid Steineri aia rekonstrueerimine, 2001 (kaasautor Veronika Valk)
1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Seitse naist" 1989 (essee) ,,Hääl" 1968 ,,Ajaloo ilu" 1991 ,,Ole kus oled" 1971 ,,Inimese kapike" 1998 (esseekogu)
XXXX Gümnaasium Jaan Kross Referaat XXXXX XII klass XXXX 2016 ELULUGU Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril 1920 aastal Tallinnas. Jaan Kross oli Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954. ...
· "Kaev" 1.3 Raamatud · "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) · "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) · "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused · 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium · Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" · 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor · 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik · 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk · Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia
ettekannetest Tüüri muusika sümpoosionil avaldas 2008. aastal saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich). Aastail 19912011 oli Erkki-Sven Tüür rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning kolmel korral Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia: 2003. aastal CD-albumi "Exodus" ja 2003. aasta loomingu eest; 2005. aastal NYYD festivalide korraldamise eest (koos Olari Eltsi, Madis Kolgi ja Tiiu Valperiga) ning 2007. aastal särava loomingulise aasta eest. 2009. aastal valiti Erkki-Sven Tüür aasta kodanikuks. 1995
sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja kandis see nime "monument tallinnale". läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris. Teosed___ Tunnustused · Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973) · Tokio graafikabiennaali preemia (1974) · Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Publikatsioonid Leonhard Lapin: Tarbimishulluse lõpp. Välislingid · Ants Juske. Leonhard Lapin kas suurim klassik? epl.ee, 25. aprill 2009 · Jürgen Rooste Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees Maaleht, 04. mai 2012 · Leonhard Lapin Eesti biograafilises andmebaasis ISIK Leonhardi tegemised Pornokomisjoni liige oma töös midagi roppu ei näe
2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3] 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4] Tuntumad raamatud: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Kalevipoeg" 1997 "Rehepapp, ehk, November"2000 "Lotte reis lõunamaale" 2002
on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus. Tunnustused * 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja * Tartu Ülikooli audoktor * Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy * Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) * Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) * Rakvere aukodanik * Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996) # Kanon pokajanen koorile (1996) # Missa syllabica koorile ja orelile (1996) # Triodon (1998) # Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) # ... which was the Son of... (2000) # My heart's in the Highlands (2000) # Nunc dimittis (2001) # Littlemore Tractus (2001) # Salve Regina (2002)
pärit poeetilistes kommentaarides. • 1998 valiti Helena Tulve teos “à travers” rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. • 2000. aastal pälvis Tulve Heino Elleri nimelise preemia. • Samast aastast on Helena Tulve ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. • 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. • 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio Helena Tulve Aasta Muusikuks. • Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu NYYD Festival (Tallinn), BIG Torino, Varssavi Sügis, Vancouver New Music, Music of Friends (Moskva), Les Boréales (Caen), MaerzMusik (Berliin), Klangspuren (Tirool), Matrix Herbstfestival (Leipzig), Icebreaker (Seattle), Europamusicale, jt.
ühtlasi tema 35. isiknäitus. Tegemist oli akrüülmaalidega. Autorist Tiit Pääsuke Ta on Eesti maalikunsti üks suuremaid koloriste, alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev
tema loomingu tähtsaima osa. Tubina enimmängitud sümfooniad on teine ja viies. Teine sümfoonia on ainus vaba vormikäsitlusega teos selles zanris ja eriline ka selle poolest, et sümfoonia teine osa algab enne esimese osa lõppu. Lisaks Teisele sümfooniale on Tubin pealkirjastanud veel Kolmanda ("Heroiline" või "Eroica"), Neljanda ("Lüüriline") ja Üheksanda sümfoonia ("Lihtne sümfoonia"). Tunnustused Kurt Atterbergi preemia (1979) Stockholmi linna kultuuripreemia (1981) Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige (1982) Küsimused Mis nime kandis eesti esimene ballett? ü "Kratt" Mitu sünfooniat kirjutas Eduard Tubin? ü 10, 11. jäi lõpetamata Kus sündis Eduard Tubin? ü Torilas Eduard Tubin Suite from the Ballet "Kratt" (2/2) https://www.youtube.com/watch?v=MSEfm63Nt28 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Tubin http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/elu.htm http://opetaja.edu
annaabi.ee 
