Portugal Koostajad: Kerly Kerge Katariina Keerd Loodusolud Palav ja kuiv suvi Atlandi ookeani lähedus Mägine maastik- keerutavad teed mägede jalamil Looduspargid- Trs-os-Montes Viinamarja väljad Kultuuriobjektid & vaatamisväärsused Algarves katedraal Arheoloogia muuseum Carmo kirik ja luukamber Coimbras: - Püha Risti Klooster - Romaani katedraal Turismiliigid Päevitamine Sukeldumine Matkamine mägedes Ujumine Kasiino Golfiväljakud Majanduslik arengutase Tasemel meelelahutusprogrammid ja kõrge teenindustase Taskukohased hinnad Hea trantspordi olukord Hotelle üle 300 Restoranid- eriliseks delikatessiks on mereannid AITÄH KUULAMAST!
*2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta) Suurimad linnad Kiiev - elanikke 2 616 000 - Ukraina pealinn Harkiv elanikke 1 618 000 - aastail 19191934 oli Ukraina NSV pealinnaks, tähtis tööstuslinn ja transpordisõlm Dnipropetrovsk - elanikke 1 187 000 - tähtis raudteesõlm Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusteks on kultuuriobjektid: ajaloolised vanalinnad, kindlused, kirikud, kloostrid, kuulsad veiniistandused ning UNESCO nimistusse kuuluvad loodusobjektid.
Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21. sajandil Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia, Kambodza, Vietnam) loodus, kultuuripärandi eripära.
o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21. sajandil Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia, Kambodza, Vietnam) loodus, kultuuripärandi eripära. Turism on seotud paljude teiste majandustegevustega Puhke- ja terviseasutused santooriumid, kuurordid Vaatamisväärsused muuseumid, näitused, kultuuripärand Üritused, sündmused kontserdid, näitused, messid, festivalid Kaubandus Kauplused, ateljeed, suveniirikioskid
Samuti toimuvad muutused Riia tänava äärsetel kruntidel. Kaubamaja kõrvale ja vastu on planeeritud uued segafunktsioonidega hooned, millel on suur potentsiaal muuta nende vahelist linnaruumi jalakäijatele paremaks (Joonis 12). Üleüldiselt näen kodukandi tulevikku optimistlikuna. Linna jaoks on oluline arendada piirkonda kui linna süda ning takistada inimeste ja äride väljavoolu. Samuti on kesklinn tartlaste ja ka Tartu turistide meelispaik, kus asuvad head restoranid, olulised kultuuriobjektid ning meeldivad jõeäärsed puhkepaigad. Joonis 12. Kesklinna üldplaneeringu järgi tehtavad muudatused Kasutatud kirjandus Arhiivmaterjalid Joonis 3. EAA.2110.1.4822 leht 1. Tartu linna plaan = Plan de la Ville de Tartu. Joonis 4. EAA.T-949.1.1 leht 99. Tartu linna plaan. Saksa fasistlike röövvallutajate poolt 1941-1944 tekitatud hävitustöö. Joonis 5. EAA.T-949.1.1 leht 194. Tartu linna plaan. Ehituste paigutamise skeem 1946- 1950. Joonis 6. EAA.2072.9.784 leht 1
(päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). *Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele:
Mis kasvatab väärtust. Kultuuriline kapital Võib esineda kolmes seisundis: kehastatud: indiviidi ja tema elulaaadi juurde kuuluvad oskused, teadmised, vilumused; keelepruuk, tarbimismaneer jm `kutuurilised oskused, ` mida ei saa edasi anda ega kinkida (=habitus). Keelepruuk, õsnavara, keeleoskus jne. etikett 11 Objektiveeritud: Kultuuriobjektid (raamtaud, kunstiteosed jms), mis on edasiantavad. Muusikariistad, noodikirjad, kollektsioonidj (neil ka materiaalne väärtus, neid võib konverteerida ka rahaks) Institutsionaliseeritud: indiviidi kvalifikatsiooni, kompetentsi tõendavad tõendid, tunnistused, diplomid, (au)nimetused, mis tagavad ametliku tunnustuse ja loovad kunstlikult kultuurilist ja sotsiaalset erinevust inimeste vahel. Võib olla suhteliselt sõltumatu omaniku kehastatud kapitalist
87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites)
87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites)
87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites)
o et imidžit kujundada ja aru saada, mis olemas on ja mille poole püüelda, peab eelnevalt läbi tegema auditi Auditeerimiseks, mõõtmiseks kapitalide süsteem: Identiteedikapital (formaalsed ja mitteformaalsed linna identiteeti määravad tegurid) o Sümboolika näitab kuulumist kuhugi Formaalsed- ühistransport, riigikogu Tallinnas Mitteformaalsed- kultuuriobjektid Intelligentsuse kapital (strateegilise planeerimise võimekus) o kas ja kuidas on kovil võimalik vaadata tulevikku? o Mida saaks paremini teha, et inimesed ei läheks tallinnast, eestist ära o haridusasutused, teadusüritused Finantskapital (majandusnäitajad) o skt, kui palju on kodanikke, kui palju nendest on töötavaid, keskmised palgad Suhtekapital(sotsiaalne integratsioon)
87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites)
87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites)
toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Turisminduse eeliste analüüsimine. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). Enam külastatud turismimaad 2005
üksikjuhtum, kus kummagi kultuuri esindaja on kultuuri kesktendentsidest kaugel. Kehastunud kultuuriline kapital on kultuuriline kapital indiviidis niihästi päritud kui omandatud. On tugevasti seotud habituse-ga, st sellega, kuidas inimene mõtleb, mida eelistab (maitse), millised omadused tal on. Keeleline kapital kui kehastunud kultuurilise kapitali osa on teatud keelevariandi valdamine, suhe keelesse, kõnelemisviis jne. Objektiveeritud kultuuriline kapital on kultuuriobjektid, mida omatakse (teadustöö instrumendid, maalid jne). Neid saab füüsiliselt edasi anda (nt müüa) või "sümboolselt" edasi anda (vastavalt on tegu majandusliku või kultuurilise kapitali vahetusega). Samas, objektiveeritud kultuurilist kapitali võidakse omada, kuid seda saab "tarbida" (selle kultuurilist väärtust mõista) vaid "õiget" kehastunud kultuurilist kapitali omades (viimast võib, aga ei pruugi müümisel saada edasi anda).
§ mille osaline või täielik hävitamine, hõivamine või neutrailiseerimine § tähendab valitsevas olukorras kindlat sõjalist eelist -‐ tsiviilobjektideks on kõik objektid, mis ei ole sõjalisteks Rünnakute korraldamine -‐ mida tuleb arvestada? § Kultuuriobjektid on erilise kaitse all § Kui olukord võimaldab, tuleks tsiviilisikuid ohustavast rünnakust ette teavitada § Inimkilbi ksutamine, samuti tsiviilisikute hulgas varjumine on keelatud § Keelatud on korraldada valimatuid rünnakuid
❏ Sõjalised sihtmärgid on objektid: - mis oma olemuse, asukoha (geograafilised punktid - nt kõrgendik), otstarbe või kasutuse tõttu aitavad tõhusalt kaasa sõjategevusele ja mille osaline või täielik hüvitamine, hõivamine või neiútraliseerimine. Tähendab valitsevas olukorras kindlat sõjalist eelist. ❏ Tsiviilobjektidekson kõik ülejäänud objektid RÜNNAKUTE KORRALDAMINE: Mida tuleb arvestada? ❏ kultuuriobjektid on erilise kaitse all ❏ kui olukord võimaldab, tuleks tsiviilisikuid ohustavast rünnakust ette teavitada ❏ inimkilbi kasutamine, samuti tsiviilisikute hulgas varjamine on keelatud ❏ keelatud on korraldada valimatud rünnakuid (nt olukorrad, kus me ei tea keda me ründame) ❏ tsiviilisikutele või -objektidele põhjustatav kaasnev kahju ei tohi olla ülemäärane, võrreldes oodatava otsese sõjalise eelisega TAGAMINE:
Nõmmeveski - ca 1 m kõrgune 25.....30 m laiune juga; Vasaristi - väike juga 2 suuremat ja 1 väiksem astang, vee üldine langus 3,2 m; Turjekeldri). Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. Metsatüüpidest kohtab nõmme- ja palumännikuid, samuti loopealseid ja jõgede orgudes laialehiseid metsi, salukuusikuid, kasvavad mitmed haruldased taimeliigid. Kultuuripärandist paiknevad Lahemaal paljud arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuuriobjektid (Muuksi linnamägi, Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed, Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid jne.) On rajatud palju õpperadasid loodus- ja kultuuriobjektidega tutvumiseks (Viru raba, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse jt.), töötavad matkajuhid. Ka Eesti turismiagentuurid korraldavad regulaarseid ringsõite Lahemaa vaatamisväärsuste tutvustamiseks. Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks
annaabi.ee 
