ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust.
a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile:
Selle järgi saab välja tuua 5 sotsiomeetrilist staatust: populaarne, tõrjutud, unustatud, vastuoluline, keskmine. 49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse,
- Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism, tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest - Malinowski institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele - Sotsiobioloogia sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest kus ta asub, riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - Etnotsentrism teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal - Kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal
1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda uushistorism (mõjukas koolkond USAS) ja kultuurimaterialism, mille peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning Raymond Williams Vähemuslikkuse rõhutus mitmes koolkonnas: Ökokriitika - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktilt (ka UT, Kadri Tüür) Vähemusdiskursuste uurimine (Minority Discourse), neist uusim on queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teoorias. - Judith Butler (s. 1956)
selle kultuuriga. Mõlema poolselt aktiivne protsess. Uuritavad on võetud partneriks. See on andnud rahvale rohkem subjektsust, õigusi. Samas arvatakse ka, et dialoogi metafoor alati ei kehti (kas neil pole mingit sõnaõigust, et ütleme nende kohta mida tahame või laseme neil kaasa rääkida). Ka metafoor: läbirääkimise metafoor räägime läbi millisieid teadmisi on nõus andma, mida võib avaldada, kuidas ja kus poliitilisem. Ka uurimine ise on läinud palju poliitilisemaks. Kultuurimaterialism funktsionalistlikus laadis teooria. Marvin Harris (1927-2001) Püütakse näha põhjuslikke seoseid kultuurinähtuste/arengute seletamisel. Mitte alati ei juhi ideed kultuuri arenguid ja muutusi. Kultuurimaterialism püüab näidata, et paljud kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud ja vastavalt sellele tuleb kohaneda, mitte lihtsalt sellepärast, et kellegil tuli mõte. Paljalt selle pärast
· Paul Ricoeur - järjepidev interpretatsiooni teostamine, et kultuuri aina sügavamalt mõista. Kognitiivne antropoloogia Stephen A. Tyler · Põhiliselt intellektuaalne uurimine, mis vaatleb keele, kultuuri ja teadvuse suhteid. · Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur · Otsuste tegemiste mudelite uurimine · 80ndatel: kuidas inimesed saavutavad omavahel konsensuse üldiste arusaamade suhtes · 90ndatel: emotsioonide struktuuri uurimine, tähtsustamine. Kultuurimaterialism Marvin Harris · Toob uuesti uurimisse sisse konktreetsemad asjad. Kujunes välja 60ndatel. · Sotsiaalkultuurilistes süsteemides ilmenvad põhjuslikud seosed; mitte kõik ei ole tõlgendamise hägusus. · Inimeste valikud ei sõltu viisist, kuidas tõlgendada või maailmapildist. Mõned valikud tehakse reaalselt, tulenevalt ühiskonna struktuurist (majanduslikud küsimused) või demograafilistest küsimustest (milline on rahvaarv), tehnoloogiast (milline on juba
meile esitada. Dialoogi käigus uuritavad saavad kui uurijaga võrdseks, mitte ei pea uurijale alluma. 2) Paul Ricoeur interpretatsiooni järjekindel teostamine. Hermeneutika on järjekindel süstemaatiline tõlgendamise protsess. Kognitiivne antropoloogia arenenud 50ndates psühholoogiateadusese mõjul. Stephen A. Tyler (1932) keele, kultuuri ja teaduse suhted; ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur Tuleb mõista erinevate ühiskondade psühholoogilist olemust. Kultuurimaterialism Marvin Harris (1927-2001). Püüab seletada kultuuri põhjuslike seoste kaudu. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F
1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda (2) uushistorism (mõjukas koolkond USAs) ja (3) kultuurimaterialism, mille peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning Raymond Williams Vähemuslikkuse rõhutus mitmes koolkonnas: näiteks (4) ökokriitika - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine (Minority Discourse), neist uusim on (5) queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
Algus keskaja piiblitõlgendamises. Kuidas inimesed oma kultuuri mõtestavad. Paljude andmete pideva tõlgendamise läbi jõuab uurija ka perifeeriasse ning mõistab kultuuri paremini. Kognitiivne antropoloogia Osaliselt mõjutatud psühholoogilistest uurmustest, tegeleb samuti tähenduste uurimisega. Stephen A. Tyler (1932). Keele, kultuuri ja teadvuse suhted. Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur. Kuidas inimesed loovad oma kultuuri tähendusi, kuidas luuakse teadmisi. Kultuurimaterialism Marvin Harris. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Majandus määrab ühiskonna baasehituse, selle peal alles ilmnevad muud aspektid. Uuritakse ühiskonna arengu seost majanduse arenguga, demograafilise arenguga, keskkonnaga. Võttis tuntud kultuurilised faktid ning näitas nende demograafilis- majanduslikke põhjuseid. Näiteks miks mõeldi välja religioosseid käske ja keelde. Postmodernistlik antropoloogia Hakkas levima 70ndatel, 80ndatel
Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks, al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine) (2) uushistorism - (mõjukas koolkond USAs) (3) kultuurimaterialism - peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning Raymond Williams, vähemuslikkuse rõhutus mitmes koolkonnas (4) queer-teooria (Queer Theory) - keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
Kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See on sarnane semiootikale. Ka teistusugi metafoore, kuidas kultuuri mõista. NT hermeneutilises lähenemises kasutab nt dialoogi metafoori. See tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kui kultuur on tekst või raamat. Dialoogimetafooris on uurija dialoogis selle kultuuriga, mida ta uurib, see on mõlema poolt aktiivne protsess. Ka kasutatakse läbirääkimise metafoori. Räägime oma uurimisobjektiga(e nende inimestega) Kultuurimaterialism See on funktsionalistlikus laadis teooria, üritatakse leida põhjuslike seoseid kultuuri seletamisel. Kuulsaim eestvedaja Malvin Harris(1927-2001). Püüab näidata et mitte alati ideed juhivad kultuuri arengut. Püüab näidata, et paljud kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud. Kuulus näide: India Püha lehm. Miks on lehmad pühad Indias? Religioossed tekstid, kus on kirj et ei tohi lehmaliha süüa
Liialt suur rõhk “klassiidentiteedil”. Propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside
Mozambique (Portugal's African `Wards': A First-Hand Report on Labour and Education in Mozambique), 1958 India, Ecuador, and Africa (Minorities in the New World. Six Case Studies), 1959 publikatsioone (1968) Rise of Anthropological Theory: A History of Theories of Cultures (1977) Cannibals and Kings: The Origins of Culture (1985) Good to Eat: Riddles of Food and Culture (1989) Our Kind: Who We Are, Where We Came from, Where We Are Going Kultuurimaterialism Sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed struktuurid tulenevad materiaalsetest tingimustest ja oludest. Oluline on suhe materiaalsete tingimuste ning populatsiooni tiheduse vahel. Populatsiooni surve naturaalsetele elatusallikatele on peamiseks sotsiaalse evolutsiooni põhjuseks. Põllumajandusele ja karjakasvatusele järgnes märkimisväärne populatsiooni kasv. See tekitas omakorda survet ressurssidele ning sundis tehnoloogiat arendama 'Cannibals and Kings' ja 'Our kind'
looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast Marvin Harris, Julian Steward – kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism – ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile:
annaabi.ee 
