Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre) Autori eesmärk on anda ülevaade 16. sajandi algusest Saksamaal ja Lutherist kui reformaatorist miks sai selleks just tema. Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda. Febvre toetub kultuurilisele, ent ka ajalisele teksti analüüsimeetodile: ta kirjeldab tolle sajandi mis ühtlasi on ka oluline ajasõlm Euroopas ühiskonnakihte ja nende tundeid ja vaateid
süüteost, patustamisest ja selle tagajärgedest. Lood on suuresti seotud mäluga. Mõne loo puhul võib väita, et tal on mitu elu, näiteks ,,Gilgames" ja ,,Ilias" on elanud oma elu kõigepealt orgaanilises mälus, hiljem on tekst talletatud savitahvlitel, raamatutes. ,,Suured narratiivid" annavad edasi ühiskonna- ja kultuuriväärtusi, mistõttu on oluline, et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2. Lucien Febvre'i raamat ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" erineb paljudest teistest Lutheri- käsitlustest oma objektiivse vaatepunkti poolest. Febvre'it huvitab indiviid ja tema seos ühiskonnaga. Oma teoses vaatleb ta reformatsiooni kahest erinevast vaatepunktist Saksamaa eri ühiskonnakihtide soovist reformatsiooni järele ja Lutheri soovist oma ideed realiseerida. Tekstikatke annab ülevaate 16. sajandi Saksamaast, kus katolik kirik omas liiga palju võimu. Lutheri
nimetamine reeglina tinglik (piiritlustöö – tinglik ja meelevaldne) 10.03 Mentaliteediajalugu ja rahvakultuuri ajalugu mentaliteedi ajalugu: sündis 1950. aastatel 19. saj lõpp sotsioloogia: “Kollektiivsed ettekujutused” – parem mõista väärtushinnanguid prantsuse antropoloogias 20. saj alguses mõiste “mentaliteet” - loogika eelsed, lääne kultuur - loogiline mõtteviis ajalooliselt uurida nähtust mentaliteet – Bloch & Febvre lähtekohad: ☼ sarnane tänapäeva kultuuriajaloole ☼ mentaliteedi on raske mõõta ☼ mentaliteetide muutus ajas ☼ mentaliteet on alati kollektiivne ☼ inimesed ei saame minna meie ajastu mentaliteedist ☼ mentaliteet – uurib kollektiive ☼ mentaliteet saab uurida kvantitatiivsete meetoditega (analüüs) mõõta inimeste mõõtmise muutmist ☼ kuidas mõõta kristiusu tähtsuse vahenemist – järjest vähem kasutati küünlaid
Sophoklese ,,Kuningas Oidipuses" on kujutatud kaastunnet ja hirmu äratavaid sündmusi, nagu isa tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on ,,Kuningas Oidipusel" õnnetu lõpp. Suure narratiivi moodustavad erakordsed, kuid samas inimlikud sündmused ja neid ühendav loogika. 2. L. Febvre'i teos ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Esiteks on käsitlus Lutherist mittereligioosne. Samuti on teose autor prantslane mitte sakslane, mis tähendab, et Saksamaa olude ja reformatsiooni seosele ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju
tema hukkamiseni. Menocchiost oleks võinud saada kindlasti midagi enamat, ent elu oli talle andnud möldri ameti. ,,Juust ja vaglad" on ehe näide sellest, kuidas ühe lihtsa inimese saatus võib olla väga huvitav ja ka kultuuriajalooliselt tähtsal kohal. Oluline ei ole ju vaid see, mis toimus valitsejate ja ülikutega, pigem on kultuuri tekkel tähtsaim osa just tavainimesel. Ka üks inimene võib palju ära teha, et kultuuri ja selle arusaamu muuta, heaks näiteks siinkohal on Lucien Febvre'i ,,Martin Luther", mis on samuti ühe inimese elulugu, kuigi tema erineb Menocchiost selles poolest, et on meile rohkem tuntud. Ka ,,Martin Luther" oli pöördeline teos, sest näitas Lutherit võimalikult objektiivselt. ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" on kindlasti kultuuriajaloos tähtsal kohal just tema uuendusliku väljenduslaadi pärast. 3. ,,Uued ideed" levivad mitut moodi. Kultuuriajaloolased on seda samuti mitmeti tõlgendanud.
Kuid olukord polnud kaugeltki selline. Kirikud elasid rikkuses samalajal kui inimestel oli Jumalasõnast vale arusaam või ei saanud nad sellest üldse aru. Lutheri panust kooli ajalukku võib pidada küllaltki suureks. Tema algatusel on veel praegugi toimivaid faktoreid. Näiteks kohutstuslik kooliskäimine. Lapsevanemad peavad tagama, et nende lapsed käiksid koolis ja saaksid seal haridust omandada. Kasutatud kirjandus 1. Tilk, M., ,,Kasvatus eri kultuurides II" . Tallinn 2004 2. Febvre, L., ,,Martin Luther Üks inimsaatus". Varrak 2003 3. Hiiements, J. ,M. Luther" Tallinn 1996 4. Kolb, R. ,,Martin Luther as Prophet, teacher, Hero. Images of the Reformer, 1520 1620". Baker Books 1999 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther 6. http://www.greatsite.com/timeline-english-bible-history/martin-luther.html Lisa 1 Lutheri vanemad Hans ja Margrethe Luther Lisa 2 Martin Luher Lisa 3 Martin Lutheri abikaasa endine nunn Katherine von Bora
2. Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu. *Oli arvamusel, et ajaloolased peavad püstitama leidlikke probleeme. Ajaloo areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. Ajaloo uurimine on probleemi uurimine. *Febvre'i teoseid iseloomustav polemiseeriv hoiak ja väga isikupärane, kirjanduslik-retooriline stiil. *Febvre juhtis esimesena tähelepanu sellele, et aistingulisi teateid
mäss oli suureks probleemiks, kuid muutused olid vajalikud ning ka heada kavatsustega võib kaasa tulla keerukaid olukordi. Siiki lõpuks tulid muutused kasuks ning pikas perspektiivis tänu tema algatusele arenes rahvakoolide võrgustik ning haridus muutus kättesaadavamaks kõigile lastele, ka tütarlapsed pidid Lutheri õpetuse järgi saama mingisuguse algharidus. Tema alustatu oli heaks lähtepunktiks arendamaks edasi kooliharidust. Kasutatud kirjandus Febvre, L. Martin Luther. Üks inimsaatus. Varrak 2003, 250-256 lk. Hiiemets, J. M.Luther. Tallinn 1996 23, 39, 271-282. Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004, 418-425 lk. EELK Võru Praostkonna koduleht: http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/Dr.MartinLutheriElulugu.htm (23.10.2012)
uurida vaimseid väärtusi ja ettekujutusi?) Annales’i koolkond • Ajakirja erinevad nimetused: 1929–1939: Annales d’histoire économique et sociale. 1939– 1942, 1945: Annales d’histoire sociale 1942–1944: Mélanges d’histoire sociale 1946–1994: Annales. Economies, sociétés, civilisations 1994–: Annales. Histoire, Sciences Sociales • Koolkonna sünd: ◦ 1929: Marc Bloch ja Lucien Febvre asutavad ajalooajakirja Annales d’histoire économique et sociale (“Majandus- ja sotsiaalajaloo annaalid”) ◦ Ajakiri muutub võrdlemisi kiiresti väga mõjukaks, eriti pärast II maailmasõda. Ajakirja ümber koondub terve plejaad ajaloolasi, mis lubabki rääkida omaette “koolkonnast”. • Koolkonna põhiseisukohad: ◦ Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu versus jutustav
avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13). Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 4-5/ 135-144 (KÜSIMUS: Kunsti roll keskajal
Annaalide koolkond. Laidre,Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 Gurevits, Aron 1992.Keskaja inimese maailmapilt. Le Goff, Jacques 2000 Keskaja euroopa tsivilisatsioon. Annaalide koolkond Nagu eespool märgitud, võib I ja institutsionaliseerimise kontseptsioone siduda ajaga. Spetsiaalselt on selle aspektiga tegelenud Prantsusmaalt alguse saanud annaalide koolkond, mis on seotud strukturalistliku traditsiooniga: Algatajad Simiand, Febvre ja Block, kõige silmapaistvam esindaja Fernand Braudel. Neid on eriti huvitanud sotsiaalajalugu, rõhuga sotsiaalstruktuuridel ja pikaajalistel ajaloolistel trendidel. Leitakse, et jutustamise asemel peaks ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Simiand: sotsiaalsed faktid on olemuselt psühholoogilised ja järelikult subjektiivsed. Objektiivne on miski, mis on sõltumatu inimese spontaansusest, näiteks seadusesäte,
annaabi.ee 
