ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli välja jäetud pühendus juudist ajaloolasele M. Blochile. Tekstikatkes on lähenetud reformatsioonile kahe nurga alt: lähtuvalt Saksamaa vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel
käsitletud mölder Menocchio elu ja tema põhimõtteid. Tegevus toimub 16. sajandil ja vaadeldakse pigem Menocchio elu kui tervikut, mitte tema elu möldrina, nagu pealkirjast mulje võib jääda. Menocchio ei olnudki tegelikult üks tavaline mölder, temas peitus palju enamat. Erinevalt teistest temaga samasse klassi kuuluvatest inimestest oskas ta nii lugeda kui ka kirjutada, see aga kujundas talle teistsuguse maailmapildi, mida ta igal võimalusel teistega jagada üritas. Nagu tekstikatkes ka mainitud on, ei olnud vaid raamatutest loetu see, mis Menocchiot teistest eristas. ,,Menocchio asetas alateadlikult enda ja trükitud lehe vahele filtri, mis laskis läbi teatud lõigud ning varjutas teisi, mis laiendas mingi sõna tähendust, rebis selle kontekstist välja ning seejärel tegutses see Menocchio mälus edasi, moonutades teksti enda sõnu." [Carlo Ginzburg ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi