Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees” Karl August Hermann Sündis Põltsamaal sepa pojana. Tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega. Õpetas ja koostas ise ka õpikuid. 1882. aastast asus toimetama "Postimeest“. Hakkas välja andma kultuuriajakirja "Laulu ja mängu leht", milles jagas rahvale algteadmisi muusikast ning teavet laiast muusikamaailmast. Karl August Hermann Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku eesti rahvalaulude töötlustega. On olnud laulupidude korraldaja ja dirigent. On loonud üle 300 heliteose, millest paremiku moodustavad koorilaulud. Nt. "Ilus oled isamaa", "Munamäel", "Isamaa mälestus" Tänud
Lydia Koidula.Tema isa J.V Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati. Üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann(1851 1909).Ta sündis Põltsamaal sepa pojana,kuid omandas mitmekülgse hariduse.Ta tegeles kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ise õpikuid.1882. a sai temast ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma ka kultuuriajakirja Laulu ja mängu leht.Ta jagas selles algteadmisi muusikast ning huvitavat teavet muusikamaailmast.Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku,milles oli osa ka rahvalaulude töötlusi. Ta on olnud ka laulupidude korraldaja ja dirigent.Ta on loonud üle 300 heliteose, millest osad on ka koorilaulud.
"Tormiaasta". 1novellikogu-"Saatuse sõlmed". VÄLJAANDED 1944. Soomes kirjastus "Otto". 1945. Välismaine Eesti Kirjanike Liit, juhtis A.Mälk, pärast ta surma K.Lepik. 1950-1994 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiiv, juhtis B.Kangro *Juba kodumaalt lahkumise aastal alustati kirjandusliku ajakirja väljaandmist, alguses Soomes, hiljem Rootsis ilus 4 numbrit "Eesti Loomingut" *"Tulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 aastal Rootsis välja kirjandus-ja kultuuriajakirja "Sõna". *1950. aastal asutati Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri "Tulimuld". *1957. aastal Rootsis ajakiri "Mana"
kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis. Looming
Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi
kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud on lugude vormi valikut, autorite suhtlemisstiili ja ajakirja kujundust. Iseloomustatud on ajakirja sihtauditooriumi ja antud ülevaade levikust. 3 2. AJALUGU Kultuur ja Elu on eesti kultuuriajakiri, mis ilmub aastast 1958. Kuni 1960. aastani kandis ajakiri nime Kultuuritöötaja
• Johannes Linnakoski(1869-1913) • Laul tulipunasest lillest • Pagulased Eino Leino(1878-1926) • “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming • Teadis “Kalevalat”, oli õppinud Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte • Tõstis soome luule keeleliselt ja stiililiselt uuele tasemele, sh värsitehnika täiustamine, tihti luuletuse aineks mõni kangelane • koos vennaga toimetas kultuuriajakirja ja selle ilmumise lõppedes hakkas “Päivälehes” kirjandus-ja teatrikriitikuks • “Toonela luik”, “Luuleraamat”, “Helkalaulud”, “Talveöö”, “Hall”/”Soome kirjanikke”, “Soome kirjanduse ajalugu” • Tema lõppjärgu loominus oli palju juhuluulet • Oli boheemlane; kirjutas ka palju muud ning samuti tõlkis, nt Dante Jumaliku tragöödia?? • Kirjutas palju ja erinevatel teemadel, tõeline luuletaja, aga jooksul ka luule muutus
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust.
proosakirjanik Mihhail Veller (1948), kelle raamatuid trükitakse Venemaal sadadesse tuhandetesse ulatuvates tiraazides; Jelena Skulskaja (1950), luuletaja ja prosaist üheaegselt, keda kui poeeti on tuntavalt mõjutanud eesti 1960. aastate luule; Svetlan Semenenko (1939), luuletaja ja tuntud eesti kirjanduse tõlkija ja mõned teised. Vene kirjanike loomingut avaldavad peamiselt kolm venekeelset kirjandus- ja kultuuriajakirja: 'Võshgorod' ('Toompea'), 'Raduga' ('Vikerkaar') ja 'Tallinn', ent neis võib leida suurel hulgal ka eesti kirjanike tõlkeid. Venekeelsete üksikteostena on viimasel ajal avaldatud nii vene kui ka eesti kirjanike teoseid, kusjuures aktiivseimaks perioodiks jääb siin just 1990. aastate algus. Tänaseks on alles jäänud üksikud venekeelsele kirjandusele spetsialiseerunud kirjastused Eestis: 'Antek', 'Avenarius', 'Ingri', 'KPD'. Peale ilukirjanduse
Värsse hakkas kirjutama koolipõlves, esimene trükis ilmus 1908 Postimehes. Esimesed luulekogud ,,Moment I" ja ,,Roheline moment". Ta kuulus Siuru rühmitusse. Siuru ajal ilmusid esimesed luulekogud ,,Amores" ja ,,Jumalaga, Ene!". 20-30ndad oli kutseline kirjanik, elas Tartus. Avaldas rea luulekogusid ja oli arvustaja. Kirjutas ka näidendeid. Peale Pätsi riigipööret asus tööle Eesti riigi propagandatalituse kultuurinõunikuna. 1937. Aastast tegelest taas kirjanikuna. Asutas kultuuriajakirja Varamu. Looming muutus rahvuslikumaks. 1944 sügisel lahkus Saksamaale, 1949 New Yorki. Ameerikasse jäi elu lõpuni. Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses.
Vellneriga, kes oli tema kodukandi tüdruk ja nad olid vanad tuttavad (Kruus, 2003: 39). Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946) (Kangro...2009). Bernard Kangro elutee lõpp oli väga traagiline. Nimelt 1974. aastal sattus ta autoõnnetusse, mis osutus aga kirjaniku kannatuste proloogiks. Tõsiselt hakkasid tõved teda ründama 1992. aasta kevadel, kui algasid hädad jalgadega
Sellesse on kätketud meie kaasaja kiriku jaoks olulisi üllatavaid oikumeenilisi võimalusi. /.../ Meie sooviks on vahendada uudis- ja arvamuslugusid ning teoloogilisi artikleid, mis aitaksid orienteeruda kaasaja kireval usu- ja kirikumaastikul, mõista selgemini Kristuse kiriku missiooni selles maailmas ja süvendada kristlikku usku. (Toimetuselt, Meie Kirik koduleht) Populaarteadusliku kultuuriajakirja K&T eesmärgiks on toetada ja elavdada teoloogilise mõttevahetuse toimumist ning aidata sellega kaasa teoloogilise otsustusvõime teravnemisele ja teoloogilise vastutustunde süvenemisele, seda nii Eesti luterlikus kirikus kui ka siinses kristlaskonnas ja avalikkuses laiemalt. K&T tahab anda oma panuse, et kirik oleks Eesti ühiskonnas teoloogilisem ning sellisena ehedamalt ja tõelisemalt kirik. (Kirik & Teoloogia koduleht)
Väga hinnatud on tema töö Liivimaa vaimulikkonna kohta 12-16.sajandil; Liivi ordus esindatud suguvõsade kohta; Eesti - 10 ja Liivimaa ajaloo põhijooned. Tema poeg samuti ajaloolane – Leonid Arbusow junior. F. Bienemann senior - on Tartus väitekirja kaitsnud, pikka aega Tallinna Toomkooli ajalooõpetaja. Balti ajaloo – ja kultuuriajakirja toimetaja. Oli aktiivne tegelane. Ka tema lahkus 1880ndatel Saksamaale ning tagasi ei pöördunud. Leidis töö Freiburgi ülikoolis, hiljem auprofessorina. On ajaloolasena pühendunud varauusaja ja uusaja teemadele. On olulised 2 monograafiat : Asehalduskorra ajalugu Baltikumis 1783- 1796; Tartu ülikooli algusele pühendatud. Parroti ja Aleksander I vaheliste suhtete vaatlemine. Aleksander II andis keisriülikooli staatuse. Aleksite vaated.
romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962; "Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950. aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas tegevuse seoses Kangro surmaga 1994. aastal, olles jõudnud avaldada 415 nimetust. Kangro andis 1950-1993 välja ka kultuuriajakirja Tulimuld. 1946. aastal astus avalikkuse ette hiljem kogu eesti luule üheks tähtsamaks esindajaks tõusnud Kalju Lepik, kes kaks aastat varem oli Rootsi põgenenud. 1997. aastaks oli ta avaldanud 13 luulekogu ja lisaks sellele oli tema panus pagulaseesdaste kultuuriellu ja elukorraldusse hindamatu. Oma esimestes kogudes "Nägu koduaknas" (1946) ja "Mängumees" (1948) oli Lepik veel traditsionalist, järgmistes kogudes (nagu "Merepõhi", 1951;
ütles: "Tere, Kuuba pätt!" "Tuulisui" kirjandus- ja kunstirühmitus, mille asutas 1940. aastal rühm gümnaasiumiõpilasi K. Lepiku ja E. Kera algatusel. Rühmituse tegevus hakkas vilja kandma pärast sõda Rootsis. Rühmituse eesmärk oli " sügav tõde ja ausus, kunstitaotlus vormis, oma kodumaa ja rahva ning tema pärimuste austamine". Rühmitus oli Eesti pagulaskonna kultuurielu omalaadne aktiviseerija. "Tuulisui" avaldas koguteose "Homse nimel" (1945) ja andis välja kultuuriajakirja "Sõna" (19451950). tõlge teksti ümbersõnastus teise keelde. Tõlget hinnatakse selle adekvaatsuse järgi. Tõlkimine on alati seotud kadudega: proosas on need tavaliselt väiksemad, luules suuremad. Reaalune tõlge on teksti sõnasõnaline toortõlge, arvestamata selle vormi, stiili ja teisi eripärasusi. Eesti tõlkeparemikku kuuluvad näiteks Friedebert Tuglase (18861971) Aleksis Kivi "Seitsme venna" ja Betti Alveri (19061989) Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegini" tõlked.
annaabi.ee 
