"Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tõusis tähtsaimate jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Sel perioodil oli egiptuse kirjanduse õitseaeg ("Sinuhe jutustus"). 13. dünastia valitsejad (1802 1650) vahetusid võimul väga kiiresti, pärinedes seejuures mitmest eri suguvõsast. Võimalik, et u 1720 lõi Alam- Egiptus Teeba valitsejatest lahku. Teine vaheperiood 1650-1550
Poisi saatja ja tema sündsa käitumise järele valvaja oli pedagoog. Jõukamad õppisid edasi gümnaasiumis, kus anti ka võimlemist, filosoofiat, kirjandust ja poliitikat. Ateena südameks oli turuplats e. agoraa. Siin asusid riigiasutused, peeti kohut, tehti teatavaks tähtsamad uudised. Agoraa asendas ateenlastele tänapäevaseid ajalehti, raadiot ja TV-d. All-linna läheduses kõrgus kaljukünkal akropol, mis algselt oli kindlus. See oli Ateena kultuskeskus ja suurepärane kultuuriansambel. Linna kaitsejamalanna oli Pallas Athena (sõja- ja tarkusejumalanna). Akropoli peatempel Parthenon oli kogu Kreeka kaunim ja võimsam pühamu. Rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja bareljeefidega. Templi sisemuses oli 12 m kõrgune kullast ja elevandiluust Athena kuju. Vana-Rooma Legendi järgi Rooma 753.a.e.Kr. Põlluharimine + teadmised. Uued viljapuusordid, loomatõud, teraviljad
Tema lemmiklinn oli Uruk. Müütides väga olulist rolli ei mänginud. Enlil e Bel peajumal; õhuisand, tuule ja tormi jumal. Viimasel kümnekonnal aastal ta seda enam ei ole. Asjatundjad pole üksmeelt saavutanud. Seondus härjaga, oli peamine jumalik kangelane, vägev jumal, jumalate kuningas ja sellest tulenevalt ka inimliku kuningavõimu kaitsja. Poliitilise võimu, riiklusega väga tihedalt seotud jumal. Tema tähtsaim keskus Nippur. Nippurist sai ka rv kultuskeskus. Enki e Ea maasügavused; sügavuste isand, seondus ka maaaluste magedate vetega. Tema koda asus Apsus. Oli seotud ka niisutusvete ja kanalisatsiooniga, ka inimese ja inimkultuuriga. Oli peamine inimeste looja, inimeste sõber. Ka õpetas inimesi, inimliku kutuuri, rituaalide isand. Seostati kultuuri, kirjatarkusega. Inimestele nõu andja. Oli ka oma iseloomult inimlik kaval, petlik, ebakindel. Tema tähtsaim linn Eridu.
riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4. saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse enneküike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar
värssidega, kuid keda ei tohi pildil kujutada. S-i õpetuses on hinduismist pärit karma ja sansaara mõisted, kuid ühiskonnas ei ole varnasid ega kastikorrraldust. Kuna iga sikh peab lugema pühakirja, ei ole s-s vaimulikke, vaid eespalvetajad). 78. Mis on sikhide püha raamat? Sikhide pühakiri on pandžabikeelne Adigranth (´Alusraamat´) 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? Tähtsaim kultuskeskus on Amritsaris asuv Kuldtempel. 80. Mis on sikhi nn 5 K-d ja kuidas sikhi välimuse järgi ära tunda? 5K järgi tuntakse sikhi: 1. Keša - lõikamata juuksed 2. Kangha - kamm juustes 3. Kara - raudkäevõru (Jumala ühtsus ja tõde) 4. Kirpan - väike mõõk või pistoda (võitlus rõhumise vastu) 5. Kattšha - põlvpüksid (valmidus ratsutada lahingusse) Traditsiooniline meessikhi välistunnused on eriline turban, pikad juuksed ja habe, mida küll tänapäeval alati ei järgita
Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid o Kreeta e minoiline kultuur u 2000-1500 eKr, tundmatu päritoluga rahvas, silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda), lossid (Knossose palee) majanduskeskus, usu- ja kultuskeskus, poliitilise võimu keskus, linnad losside ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja kultuurikeskus, poliitilise ja sõjalise võimu keskus, puuduvad suuremad linnad,
nad juhivad maailma käiku. Igal linnriigil oli oma panteon. Linnriigi domineerides teiste üle sai selle linnriigi jumal peajumalaks. Riikidevahelist võitlust nähti jumalate võitlusena. XXIV sajandist on pärit vanim jumalate nimekiri, kus on nimetatud mitusada jumalat. Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri peajumalateks: An (taevas) ja õhujumal Enlil (tuule isand), kellest said teiste jumalate eestseisjad. Jumalad valitsesid erinevaid loodusobjekte, tagades maailmakorra: Nanna kuud, Utu päikest. Oli ka naisjumalaid: merejumalanna Nanse (mere ja kalade emand). Jumalate austamine oli vajalik, et maailm ei langeks tagasi maailma tekkimise eelse seisundiga, mida kehastas ürgookean, mida ümbritses pimedus. Jumalad mõjutasid ka üksiku inimese saatust
teada, kas see kultiveeriti või kasutati looduslikult kasvavat. 10 aastatuhandel kliima külmenes ja 9. aastatuhandel juba kultiveeriti. Türgi territooriumil on teadaolevalt vanim megaliitiline ehitis Göbekli Tepe (küngas, milles on mitu sõõri, mis on piiratud steeridega, mis kandsid ilmselt katust. Steelid kujutasid loomi). Ilmselt oli tegemist kultusobjektina. Pärit on see 10 aastatuhandel. Selle kultuskeskuse lähedusest ei ole leitud asulat, ilmselt oli mitmete lähimate asulate kultuskeskus. Ei ole aga teada, kas nende elanikkond tegeles põlluviljelusega või mitte. Kui ei tegelenud, siis on tegemist ainulaadse sellise kultuskeskusega, sest kõik teised megaliitehitised on seotud põlluharijate asulatega. Samast piirkonnas on juba 7 aastatuhandel eKr leitud protokirjamärke, millega märgistati ilmselt kogutud andamit. Seal on ka suhteliselt suured hooned, milles ei ole märke majanduslikust
OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. (Kõigepealt oli Israeli usund, olulisem kultuskeskus oli Jeruusalemma Tempel, mis hävitati roomaste poolt. Sel ajal valitsesid preestrid, kuid pärast Templi hävitamist kaotasid oma tähenduse. Rahvas pidas ennast juudamaalasteks. Juudamaal oli ränk vahetegemine juudalaste ja mittejuudalaste vahel, vahetegemise märk oli ümberlõikamine, sabati pidamine (juudi hingamispäev, mis kestab reede õhtust laupäeva õhtuni), sabatiaasta, Moosese Seaduse (Toora) tunnistamine ja kohustuste täitmine Jeruusalemma Templi ees
Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes (reisijate jumalus), Ares (sõjajumal), Athena (linnadekaitsja jumalanna), Artemis (väike-aasia päritoluga loomade kaitsja), Hephaistos (käsitööjumal), Dionysose (veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud
!! Siiski monoteism Egiptuses ei juurdunud, mis on seotud valitseja Amenhotep IV ehk Ehnaton'iga - Aton sai ainsaks jumalaks, teiste kultused keelati ära, esimesena Amon-Ra omad. Ehnatoni surma järel taastati kohe vanade jumalate kultus. Põhiline muutus vaheldusid peajumalad. Atum sai peajumalaks esimesel vaheperioodil; keskmise ja uue riigi ajal jäi ka selleks, samastati aja Ra-ga: Atum-Ra, levinuma kirjapildiga Amon-Ra. Iga kultuskeskus tahtis olla maailma keskpunkt. Iga templi juures oli tiik, mis sümboliseeris ürgookeani. Maailma loomist n-ö korraldi rituaalides. (Maailmakorra püsimiseks) Taevakehade, eriti päikese sümboleid on Egiptuses väga palju. Amon-Ra sümbol: päikeseketas kiirtega, millede lõpus on käed, mis hoiavad kinni elu sümbolist ankh'ist. See on hieroglüüf, mis tähistab elu. (See sobis hästi ka kristlaste ristiks) Jumalatele toodi ohvriande, kuid mitte inimohvreid
vältel oli olnud tugevaks ohuks Iisraelile. Moabi ja Eedomi maadel esialgu olulisi muudatusi ei toimunud. [Nagu Põhi ja Lõuna oli varemalt erinevalt arenenud, nii ka Juuda ja Iisraeli riigid arenesid oma rada. Juudale ei tähendanud sisepoliitiliselt peaaegu mitte midagi peronaaluninooni katkemine. Jeruusalemm oli pealinn ja oli ka edaspidi ning peale Benjamini alade annekteerimist paiknes ta ka mingil määral riigi keskel. Jeruusalemm oli ka kultuskeskus ja jäi selleks. Kindlasti oli selle kõrval ka teisi pühamuid, siiski Jeruusalemma templil oli eriasend. Seal seisis laegas, mis sümboliseeris Jahve ligiolekut ja kaitset ning mis paljude meelest seda ka tagas. Kõige tähtsam stabiliseeriv faktor oli aga Taaveti dünastia. See valitses peaaegu katkeatult linna ja riigi lõpuni a. 586. Kuningas, kuninglik pühamu ning Jahve kui kuniga isa ja
sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi delta lähedusse (pealinn Ittaui paiknes Memfisest lõuna pool). Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. 12. dünastia (1991 1783), mille vahest silmapaistvaim valitseja oli Sesostris/Senusert III (1878 1841), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tähtsaimate Egiptuse jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli (kuni Niiluse II kärestikuni) kindlalt Egiptuse võimu all. Antud periood oli Egiptuse kirjanduse õitseaeg, mil kirjutati muuhulgas ka "Sinuhe jutustus" (selle tegevus toimub Amennemes I poja Sesostris/Senusert I valitsusajal [1971 1976]). 13. dünastia valitsejad (1783 1650) vahetusid võimul väga kiiresti, pärinedes seejuures mitmest eri suguvõsast
) oli konservatiivne aeg, valitsejad lasid klassikalist kirjandust ümeber kirjutatada ja eepilisi teoseid luua. Tsivilisatsiooni eellugu, põlluharimine, linnade teke Algas Viljakas Poolkuus kõik see põlluharimine. Algasid Mesoliitilised kultuurid. Kütid-korilased. Murrang langeb kokku jääaja lõpuga. Tekkisid esimesed suuremad maaviljelusest elatuvad kogukonnad. Göbekli Tepe. Pühapaik, ringikujuline moodustis. Läheduses püsiasutust ei ole, aga ikkagi on see nagu kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st oli mingi ühtne kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad. Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi. Pealik ei olnud selgelt eristatav. Jeeriko (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, aga selged märgid kultusest
509 eKr etruski soost kuningad ja roomas kuningad ka , kehtestati vabariik.474 sai etruski laevastik hävitavalt lüüa , merel oli ülekaal pige kreeklaste käes nüüd, muidu olid nad Türeenid mereröövlid, ja kartsid seda aga nüüd enam mitte. Esimene 4 saj alguses roomalased vallutasid Etruski pealinna Veii , 30 km roomast eemal. Järgnevates sõdades, roomlased vallutasid järk järgult 4 saj ja varase 3 sajndi vältel kõik etruski linnad kuni viimane ühine kultuskeskus langes 265 roomlaste kätte. Volsinii linn. Sõjalises mõttes võtsid nad kasutusele kreeklaste hopliidi faalanksi. 07.05.14 Rooma ajalugu- ajajärk, mida nimetatakse kuningate periood, 753 Rooma linna rajamine. (fiktiivne).509- kuningad aeti minema ja hakkab varane vabariik. 265-264 langes viimane seni veel Roomast sõltumatu linn Etruski linn Volsini, rooma võimu alla. Allikad: Kaasaegseid kirjalike allikaid pole (sellest ajast ise pärinevaid).Roomlased võtsid ladina
annaabi.ee 
