Külma sõja kujunemine
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?
Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille
tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks
suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II
maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV
Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida.
Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul
otseseks konfliktiks paisuda.
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid.
Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami
konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma
Aafrika kolooniad. Albaa...