Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Merilin Aavik Mõned faktid tema elust Ta sündis 3.oktoobril 1909, Kullamaal savitööstuse meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor.
ajaloo ning kultuuriloo teadusliku uurimuse alustamine. 8.Praeguse Lääne maakonna territootiumile rajati õigeusukirikud 19.sajandi II poolel, põhiliselt venestamisperioodil. Tänaseks on enamik neist varemeis. Millistes Lääne maakonna asulates asuvad (õigemini asusid) järgmised õigeusukirikud: Neeva Aleksandri kirik - Haapsalus ja Lihulas Püha Nikolause kirik - Kullamaal ja Mäemõisas Jumalasünnitaja sündimise kirik - Väike-Lähtrus Kristuse sündimise kirik- Uue-Virtsus
R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane. Rudolf Tobiase mlestuseks pstitati 1929.a. Haapsalus mlestussammas (Roman Haavamgi) ning 1973.a. mlestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus ks tnavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Krdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda snniaastapeva puhul avati Kinas 1973.a. mais tema snnimajas memoriaalmuuseum.
htm Mälestised 1. Rudolf Tobiase nimeline 2. Rudolf Tobiase mälestussammas tänav Tallinnas Kadriorus Haapsalus. Avatud 22. septembril (kuni 1924.a. Slobodka tänav) 1929. 3. Rudolf Tobias. Büst. Memoriaalmuuseumis Käinas. 4. Rudolf Tobiase mälestuskivi Kullamaal. Avatud 26. mail 1973 5. Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool. Mälestustahvel kooli seinal (avatud 26. mail 1973.a.) 6. Rudolf Tobiase sünnimaja Hiiumaal Käinas 7. Rudolf Tobias. (ehitatud u.1839?). Memoriaalmuuseum Büst. (1975) avati 27
others, he, with the little time he had, managed to do a lot and be helpful to many today`s actors with his instructive classes. So remember Aare Laanemets as a loved teacher, skilled producer and a talented actor. Don`t forget that Laanemetsa's role as Toots was only a start to his life of theatre and the true Laanemets wasn`t some paltering schoolboy, but one of the most honest men in theatre. 6. Kasutatud kirjandus 1) Teatritasku, 6.veebruar 2014. Kuuskümmend küünalt Kullamaal Aare Laanemetsale http://teatritasku.ee/kuuskuemmend-kueuenalt- kullamaal-aare-laanemetsale/ 2) Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001. "Inimest, kes mulle ema ütleb, enam ei ole..." 3) Endla teatri koduleht. 27.10.2013. Aare Laanemetsa 60. sünniaastapäev. Mälestuste õhtu. http://www.endla.ee/uudised/aare- laanemetsa-60-sunniaastapaevale-puhendatud-malestuste-ohtu 4) Õhtuleht. 06.02.2009. Laanemets oli üks Panso viimaseid õpilasi. http://www
kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja
Johann Andreas Stein hakkas tegutsema Pärnus. 2 Johann Thal oli köster Kambjas ja tegi oma esimese oreli Kambja kirikule (1772). Ta oli oreliehituse alal iseõppija. 19.–20. sajandi Eestimaa orelid 19. sajandil pääses Eestis nagu mujalgi Euroopa muusikas mõjule romantism, mis kajastus ka oreliehituses. Oreliehitajaist tuleks märkida Carl August Tantoni, kelle pillid on säilinud Lihulas ja Kullamaal. Jõukamad kogudused tellisid oreleid kallimatelt Saksamaa oreliehitajatelt, nagu Friedrich Ladegast, Eberhard Friedrich Walcker, Wilhelm Sauer jaGuido Knauff. Eesti suurima, 81 registrigaTallinna Kaarli kiriku oreli ehitas firma E. F. Walcker & Cie (1923). Wilhelm Sauer suurendas Tallinna Toomkiriku orelit (1913), algselt oli see orel Friedrich Ladegasti ehitatud. Tänapäeval on Eestis originaalsel kujul säilinud Ladegasti orel Valga Jaani kirikus. Allikas: http://et.wikipedia
Oli veel laulupidude üldjuht, koorijuht. 1923 pandi talle mälestuskivi Eesti Üliõpilaste Selts korjas raha ja organiseeris. Lõi esimese eesti keele grammatika, tegi eesti-vene sõnaraamatu. Esimesene plaanis teha entsüklopeedia. On teinud esimesena eesti kirjanduse ajaloo. Muusika. Bach, Beethoven, Braums. Rudolf Tobias. 1873-1918. On pärit Hiiumaalt. Käina pastori poeg. Peres oli 13 last, Tobias oli 2. Poisipõlve veetis Kullamaal, koolis käis Haapsalus. Võttis seal peanistilt klaveritunde, kes aitas ka majanduslikult. 10-aastaselt tutvus Peterb. konservatooriumi õppejõuga, kes kutsus ta sinna. Maj. põhjustel ei läinud. Peale kooli läks Tallinnasse, kus tahtis saada koduõpetaja paberid. 20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4 aastaga. (1893-1897). On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni
Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud liigniiskete gleimuldadega karbonaatsel aluspinnal(Joonis3).Gleimullad moodustavad omadustelt väga vaheldusrikka Joonis 3. Mullastik muldade rühma. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisondiks on osaliselt lagunenud toorhuumus (Estonica, 2009) Lääne-Eestis võib leida: · soostunud männikud, · lubjarikkas keskkonnas
10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6 Ei ole kunagi 5 tarvitanud. 4 Olen tarvitanud ja
kooriruumi võlvsiiludel asuv maagil märkidega maalingud 13.saj ehit Kaarma kirik 1-löövilin, kuid vundament nõrk ja võlvid varisesid,pärineb ka vanim puuskulptuur- istuv Maarja Kristuselapsega. 15.saj alg ehit läänetorn ja võlvit kirik uuest võlvide toex lisat 3piilarit muutsid hone 2löövilisex. Läänem vanim ja huvitav on Karuse,Hanila,Ridala ja Haapsalu toomkirik. Kaarma, Pöide, Märjamaa kirikuile lisat torn juba keskajal, Karusel, Kullamaal, Kihelkonnal 19saj. Kesk-Est- ehit 13-14saj 3lööv kodakirik, kus võlvd toetuv ümarpiilareile enamus läänetorn. Vain Ambla ja Koeru, ka Türi kirik-sai endale läänetorn ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14
korras. Kõigepealt robistati vitsakimbuga ukse taga ja hakati laulma: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Siis astusid mardid tuppa. Pärast tervitamist otsiti toas kõik laokil asjad üles ja nõuti seletust, kelle süü läbi need laokile on jäänud. See tööde ja tubase korra kontrollimine toimus minu kodukohas Kullamaal ja ka mujal Lääne - Eestis. Süüdlane sai noomida ja vitsakimbuga säraka vastu tagumikku. Vaadati ka pererahva tööd ja kontrolliti laste kombeid ja korda. Olid tööd halvasti tehtud ja lapsed kombevaesed, vallatud või laisad, anti neile vitsu. Naistelt ja noorikutelt küsiti: Kas linad lipsitud, kas takud tongitud? Saades jaatava vastuse, algas tants ja mäng, millele talu noored kaasa lõid. Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga
R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus püstitas ta endale kaks põhilist loomingueesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lühikeseks, et oma kavatsusi lõpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45-aastane. Rudolf Tobiase mälestuseks püstitati 1929.a. Haapsalus mälestussammas (Roman Haavamägi) ning 1973.a. mälestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Kärdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul avati Käinas 1973.a. mais tema sünnimajas memoriaalmuuseum. RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Esimesed Peterburi konservatooriumis hariduse saanud eesti heliloojad J. Kappel, M. Härma, ja K. Türnpu kirjutasid peamiselt koorilaule. R
Kollektiivse abistamise peamiseks vormiks pulmades oli rahakorjamine. Pulmarahvalt noorpaari heaks rahakorjamise komme sai ilmselt laiema ulatuse alles 19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne-
varsti tervislikel põhjustel vabanes. 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku, nõrk tervis ei pidanud sõjaaja tingimustele vastu. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal Berliinis, jättes maha leinama naise nelja lapsega. Ta põrm sängitati 1. nov. 1918.a. linna surnuaeda Berlin Wilmersdofis, Berlinersrasse 100. Tobiase memoriaalmuuseum asub Käinas (1973); mälestussammas Haapsalus (R. Haavamägi, 1929), mälestusmärk Kullamaal. LOOMING Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne, sellele on iseloomulik meisterlik kontrapunktiline käsitlus; ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema peamine tähtsus eesti muusikaajaloos ei seisne niivõrd muusikalis-ühiskondlikus ja kontserttegevuses, vaid eelkõige tema loomingus ja eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle
arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi 4 majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam
1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste
1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka 2 mõningaid eesti kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle
juulil 1558. aastal Tartu vallutasid. Saare-Lääne piiskopkond - Piiskopkond loodi 1228. aastal Riia piiskopi Alberti poolt Läänemaast, Saare-, Hiiu- ja Muhamaast. 1228. aastal sõlmis esimene Saare- Lääne piiskop Gottfried lepingu Mõõgavendade orduga. Mõõgavendade ordu sai 1/3 saartest, piiskopile jäid aga vaimulikud õigused. Ordu vastutasuks pakkus sõjalist kaitset. Oma võimu kindlustamiseks piiskop jagas valduseid vasallidele ja määras piiskopkonna foogti, kes hakkas asuma Kullamaal. Valitsemine: Ametlikult oli Saare- Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall. Kiriklikult allus Saare-Lääne piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Kiriklikes küsimustes oli piiskopi tähtsaimaks abiliseks toompraost, ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegelesid Saaremaa ja Läänemaa stiftifoogtid. Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop sinodi ja visitatsioonide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel
annaabi.ee 
