Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566. aastal algas pildirüüste ja katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581. aastal kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks, end Hispaaniast lahkulöönuks. 8.Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! Meregöösid kaaperdasid hispaanlaste laevu. Kujunes gööside laevastik, mis allus ühtsele juhtimisele. Nad lõhkusid tamme, et maad veega üle ujutada.
7) Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Suleti madalmaade kaupeeste ligipääs Hispaania asumaade toorainele.Rahulolematus üha kasvas ja 1566. Aastal algas ulatuslik pildirüüste ning katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ''rahutuste ordu'' mille ohvriks langes paljusid ülestõusnuid. Moodustusid maa- kui ka meregöösid, kujunes gööside laevastik. Göösid ujutasid oma maa üle kui selle tagajärjel hukkus palju vastaseid. Felipe II kuulutati kukutatuks.1588. a purjetas Hispaania laevastik,mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks Inglismaa poole. Inglased osutusid tugevat vastupanu ning Armaada oli sunnitud purjetama piki rannikut, siis tabas neid torm ning laevad paisati kaldale. Hispaania oli kaotanud lahingu. 8) Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! 1571.aastal hävitati merelahingus Türgi laevastik, 1588. Aastal purjetas Võimatu Armaada Inglismaa poole kuid
piiri äärde, kuid tunti siis ära ja saadeti tagasi. Kuninga kukutamine 10. augustil puhkes pealinnas ülestõus, mis kukutas Louis XVI. Rahulolematu rahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis Tuileries´ lossi ja püüdis kuningat vangistada või tappa. Louis XVI viidi kiiresti Seadusandliku kogu kaitse alla kuid see lasi monarhi peagi sisuliselt vangistada. Samal päeval algas Pariisis vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ja ta hakkas kandma kodanikunime Louis Capet. Kuninga surm 1792. aasta lõpuks vaadati Louis XVI´d üha enam kui kurjategijat ning tema üle otsustati kohut mõista. 1793. Aastal mõisteti ta süüdi kui türann ja riigireetur ning 21. Jaanuaril hukati endine Prantsusmaa kuningas Louis XVI hukati giljotiinil. Marie-Antoinette vangistus, kohtuprotsess ja surm Vangistatud kuninganna Marie-Antoinette veetis suurema osa oma vangistusest Temple kindluses, Pariisis
sõjalisel teel, mis ka õnnestus. 20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat, äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri.
· Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. · Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. · Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. · Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. · 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). · Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. d) Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): · Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. · Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. · Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja
aastal suri Rootsi kuningas Johan III. Ka tema troonipärijaks krooniti 1594. aastal Sigismund III. Rootsi luterlik võimueliit suhtus uude valitsejasse umbusklikult. Ebasobiv olinii tema katoliiklik ilmavaade kui tõik, et Rootsi- Poola ühisriigi korral jääks Rootsi väiksema venna staatusesse. · Sigismund III naasis peatselt Poolasse ning reaalne võim Rootsis läks tema onu Karli kätte.1599. aastal kuulutas Karl Sigismundi võimult kukutatuks, 1604. aastal kuulutati ta Karl IX nime all kuningaks. · Rootsist ja Poolast kujunesid terveks sajandiks vihased vaenlased. Tähtsamad sündmused: · Kohutav näljahäda (1601 1603) ohvriks langes suur osa rahvastikust. · Vaherahu(1611 1617). · Üldpealetung Liivimaa vallutamiseks (1621 1625) edu saavutati tänu Rootsi sõjaväe paremale relvastusele ning soome talupoegadest ja taluhobustest koosnevale ratsaväele.
1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti puts siiski maha =>Hitler vangi (5 a) Versailles' rahu tagajärjed >sisepoliitiline rahulolematus >Saksamaa välispoliitiline isolatsioon >suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine) 1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis 6 >Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta, vastutasuks Ruhri alad okupeeritakse
20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega (prantslasi hukkus rohkem kui nende vastaseid), kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega
17. juunil 1397 kogunnesid Taani, Norra ja Rootsi aadlikud Kalmari linnas; Loodi Kalmari unioon Taani, Norra ja Rootsi ühisriik. Uniooni mõranemine Rootsi oli uniooni vatsu, sest Rootsis olid kõrgetel ametikohtadel taanlased ja sakslased; Uninoon kurnas Rootsi majandust; Engelbrekt Engelbrektsson 1434 lagas talupoegade ülestõus Engelbrekt Engelbrektsson juhtimisel; Pommeri Erik kuulutati troonilt kukutatuks; Engelbrekt Engelbrektsson kuulutati legendiks; 1436 Engelbrektsson tapeti unioonimeelsete aadlike poolt; Regendina hakkas valitsema Karl Knutsson; Engelbrektssoni tegevuse tulemusel Talupojad said arvestatava mõju; Taastati Rootsi iseseisvus; Moodustati rahvakoogu Riksag; Pommeri Erik ei külastanud enam Põhjala riike, läks tagasi Pommerisse; Mõneks ajaks taastati unioon 1440- ndatel; 11.11.16 Põhjamaade unioonid 2 Rootsi
Järgmisel aastal saabus Madalmaadesse hertsog Alba, kes oli Felipe II käsutäitja. Loodi ,,rahutuste nõukogu", mida hakati ka kutsuma verenõukoguks. Nõukogu ohvriks langesid paljud ülestõusnud. Hispaanlastele hakkasid vastu göösid, kes jagunesid metsagöösideks ja meregöösideks. Neil kujunes koguni oma laevastik. Vabadusvõitlejad olid oma õiguste eest nõus isegi tammid hävitama. 1581. Aastal kuulutasid Madalmaade põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ning end Hispaaniast lahulöönuks. Felipe II sõdis aga vahetpidamata ja toetas võitlust protestantide vastu. Sõja kuulutas mees aga inglastele, põhjuseks oli katoliiklase Maria Stuarti hukkamine kuninganna Elisabeth I käsul. 1588. aastal purjetas hispaanlaste hiigelsuur laevastik ,,Armaada" Inglismaa poole. Nädal aega kestis lahingutegevus, kus väiksemate laevadega inglased sundisid Armaada purjetama mööda Inglise rannikut
Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus. Claude J Rouget de Lisle Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga
Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise sanktsiooni prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele vastupaavst Felix V. Uue kirikulõhe tekkimise ohu tõttu kaotas Baseli kirikukogu enamuse oma toetajaist. 1440 loobus vastupaavst Feliks V ametist. 1449 tunnustas Baseli kirikukogu (õigemini selle jäänused) õiget paavsti ja kuulutas kirikukogu laialiminemist. Ferrara-Firenze kirikukogu (1438-1443)1437 käskis paavst Eugenius IV kirikukogu Baselist Ferrarasse ümber tuua, kuna ei suutnud kk. kontrollida. Enamik kk liikmeid keeldus Ferrarasse minemast
1792. aasta oli ka aktiivne giljotiini kasutamise aeg. Esimene poliitiline ohver läks giljotiini alla augustis samal aastal ja sügisest peale viidi giljotiini alla palju poliitilisi ohvreid, monarhiste ja vabariigi vastaseid. 1794 sattus sinna ka kuulus keemik Antioine Lavoisier. Ta jäi surmani truuks teadusele ja soovis oma teada kui kaua teadvus kestab, kui tera langeb. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu
Göösid (kerjused) Madalmaade vabadusvõitlejad. 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst Rubens Rembrandt. 1609 a
Göösid (kerjused) Madalmaade vabadusvõitlejad. 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst Rubens Rembrandt.
Göösid (kerjused) – Madalmaade vabadusvõitlejad. 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid – merepinnast madalamal asuvaid põlde. Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst – Rubens Rembrandt.
annaabi.ee 
