(3-6a) o Normaalne autism ..-2/4näd: enesesse sulgunud, ükskõikne, saab maailmast osa, aga ei saa aru ADLER(individuaalne koolkond) teadvustatud osa on suur o Normaalne sümbioos 2/4näd-5k: esimene kiindumine Isik kui tervik, loov, vastutustundev, pürgiv indiviid hoidjasse, et hiljem iseseisvuda; mina-tunde puudus, ALAVÄÄRSUS- kujuneb kõikkidel lastel. Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe. domineerimine +ühtsus Ema kui armastusobjekt. SÜNNIJÄRJEKORD: I-neurootik,tark; II-järjekindel, ...- Eristumine- psühholoogilise mina sünd /võõristamine/ probleemne Harjutamine-aktiivse liikumise algus TELEOLOOGIA- eesmärgi püüdlus. Lähenemine-eraldumine emast, tervikmina. Emotsionaalne objekti konst ja individuaalsus, super- mina- vanemate nõudmised
kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on
pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see abstraktne lugu, karakterid, mis arenevad, pildiline kujutlus, pildirida. Üks pilt on talvisest ilmast päikesesädelus ja lume kiiskav helendus, sa lähed ja sul on väga valus, aga ka meeldiv olla... Selle kujutluspildiga olen tegelnud mitmes teoses. Teine pilt on voolamisest tänavate kaskaad, autode vool tänavatel, voolav jõgi..." · ,,Tundub, et Euroopa heliloojatel istub kultuuriline kogemus sees, sõltumata nende stiilist. Ameerika heliloojaid ajalootaak ei koorma. Nad on vabamad ja lõbusamad, flirdivad erinevate muusikastiilidega. Mitte nagu näiteks Schnittke, kelle stiilikonfliktides peitub valus, rusuv elamus. Oma loomingus olen üritanud
eluvaldkonnale. Mõned inimesed püüavad teha vahet ,,üldise motiveerituse tunde" ja ,,mingi konkreetse eesmärgi täitmise suhtes motiveeritud olemise" vahel. Ära raiska aega selle sõnamänguga. Kuula mind: kui keegi on motiveeritud mingis kindlas eluvaldkonnas, hakkab ta üsna pea tundma motiveeritust kogu elu suhtes üldiselt. Kolmas punkt ole kunstnik, mitte loengupidaja. Suur osa motiveerimisest tähendab haarata kedagi kaasa mingi kujutluspildiga edust. Sa pead kasutama oma kunstimeelt, et maalida tõeliselt väljakutsuv pilt sellest, mida see inimene või meeskond võib saavutada. Ja loomulikult peab iga kunstnik tundma oma publikut kujutluspilt, mille kellegi jaoks lood, peab kaasama selle inimese isiksuse. Neljas punkt julgusta. Huvitav sõna. Anna neile julgust. Et seda teha aitab tihtipeale kiitus! Meie ,,999- kraadise" tagasiside ajastul pommitatakse inimesi töö juures segaste
arendada lastes funktsionaalset toimetulekut ja suhtlemisoskust. (Jegorova, Veisson 2009) 5.Abistamisviisid Hüperaktiivsete tunnustega lapsele sobib piiride ja kindlate reeglitega kasvatus, kus oma osa on kindlal päevarütmil ning rutiinil. Hüperaktiivsete tunnustega lapsel tihti puudub kujutlus oma päevast. Mida väiksem on laps ja mida enam on häireid väljendunud, seda enam koosneb päev lapse jaoks üksikutest sündmustest ja fragmentidest. Sellise kujutluspildiga lapse tegutsemist juhib juhuslik, impulsiivselt tekkinud mõte ning teine sama sihitu mõte kutsub mõne aja pärast esile uue tegutsemisakti.( Haldre 2003) Õpetaja ja ka lapsevanema ülesanne on aidata last tema maailmapildi korrastamisel. Oluline on, et kodus ja lasteaias valitseksid samad nõuded. Sageli loobuvad vanemad kodus järgimast nõudmisi, mida lapsele lasteaias esitatakse, näiteks ei nõuta kodus
.. Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said?
positiivne pool. 20. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. 21. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse 22. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. 23. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. 24. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. 25
Vautrin viiakse mi- nema, Victorine ja proua Couture lahkuvad pansionist, isa Goriot ja Rastignac peavad samuti väljakolimisplaane. Peaaegu käegakatsutava õnneliku lahenduse asemel saabub aga hoopis katastroof: kogu Goriot' maailm puruneb - tema kõige uuematest lootustest kõige vanemate pettekujutlusteni. Goriot' ise sureb sedamööda, kuidas tema kujutluspilt endast kui kähe võluva tütre 267 õnnelikust isast vangub ja laguneb. Delphine'i ja Anastasie tüli, mis selle kujutluspildiga põrmugi ei sobinud ning mida ta meeleheitlikult lepitada - õigemini veel tagantjärele olematuks muuta - püüdis, põhjustab rabanduse. Kuid Goriot ei sure kõhe, vaid - nagu ütleb Horace Bianchon -elab ja kannatab veel tükk aega. Realistliku vaatlejana saab Balzac nõnda heita pilgu haiguste ja meditsiini maailma, kuid see on Goriot' agoonia juures üsna kõrvaline. Sellel agoonial on vähem meditsiinilisi
luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki miljöökirjeldusi kasut. kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Miniatuur - eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne
segadusse või eksitusse. Tõeliselt suudab lõpmatuse olemust tunnetada vaid inimese süda. Inimest valitseb sügavalt kujutlus, mis ei lase meil mõistust järgida ning kui keegi käitukski vaid mõistuse järgi, peaksime me teda arvatavasti hulluks. Inimene otsib oma elus "ülimat hüve", mis tähendab täielikku rahulolu enda ja oma eluoluga. Sageli varjatakse oma tõelist olemust, püütakse näida kellegi teisena või kriitikat pelgavad rahulduvad kujutluspildiga endast, mille teised on loonud. "Ülimat hüve" pole Pascali arvates inimesed suutelised ise leidma, ning kristlasena oli ta veendunud, et selleks peavad nad pöörduma kellegi kõrgema poole. Kasutatud kirjandus: 1) Streltsova, G. Pascal. 1986. 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal
on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) mõtteriim vt parallelism. naisriim vt riim. ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e
jõudmine on raske. Enamasti loobutakse ja surutakse eneseavamissoov juba eos maha. Selge on see, et erinevate inimestega kokku puutudes avavad inimesed end erinevalt. Kallimale räägitakse rohkem ja täpsemalt kui töökaaslasele, ühele kolleegile enam kui teisele jne. Ometi võib juhtuda, et ka kõige lähem inimene ei tunne oma kaaslast üldse või on temast endale lihtsalt teatud pildi joonistanud, kellega suhtlebki. Ent pole võimalik ainult illusiooni või kujutluspildiga koos olla, ükskord lõhkeb mull niikuinii ja siis võivad probleemid juba nii suured olla, et midagi enam parandada ei anna. Kui juhtub, et suhtlemisprobleemid näivad juba üle pea kasvavat, on ainsaks võimalikuks lahenduseks endale teadvustamine, et kui eelnimetatud takistustest jagu ei saa, siis pole loota ka suhete paranemist ja ikkagi tuleb julgus kokku võtta ning alustada. Kasvõi vähimast, et siis pikkamisi ja järele kompides edasi minna. 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS
"Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) 26. Miljöö - teose aeg-ruum
"Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) 26. Miljöö - teose aeg-ruum
lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. Lüürikazanrid on: ood, hümn, eleegia, sonett, kantsoon, sekstiin, ballaad. Memuaarid- Teosed, kus autor jutustab enda või lähedaste elust. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum Monoloog - tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku.
kunstiliselt töödeldud mälestusi nimetatakse ilukirjanduslikeks. Eesti kirjanduse ühe ulatuslikuma mälestustesarja autor on Oskar Luts (1887 1953). Menelaos Sparta kuningas, Trooja sõja kangelane. Menelaose naise Ilusa Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt oli Trooja hävitamise põhjus. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) metonüümia sõna kasutamine ülekantud tähenduses. Metonüümne ülekanne võib toimuda ajalise, ruumilise, põhjusliku vm suhte alusel. Näiteks: Pani käe alla (Kirjutas alla). Seinal rippus Viiralt (Seinal rippus Viiralti teos). miljöö teose aeg-ruum
Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said?
Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid?
d) metonüümia d) antitees d) riim e) hüperbool e) ellips f) sünekdohh g) personifikatsioon h) allegooria i) eufemism KÕNEKUJUNDID Epiteet- lisasõna(om), mis tõstab põhisõna tunnusteist esile. Nt: sinkjas taevas, rõhuv vaikus Võrdlus- nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Nt: kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa Metafoor-peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Nt: sinitaeva silm= päike Metonüümia- tähenduse ülekanne suhte alusel. Nt: kokku said kroonitud pead Hüperbool- liialdav suurendamine Sünekdohh- metonüümia alaliik: tähendusülekanne osa ja terviku suhte alusel. Personifikatsioon ehk isikustamine- elutule elusa omaduste andmine. Nt: haigutav uks Allegooria- mõistukõne, ridade vahele peidetud mõte. Eufemism- pehmendav või peiteline väljend. Nt: võsavillem, susi
annaabi.ee 
