Pildil on kujutatud Navitrollale omases stiilis kaelkirjakut, kes piilub üle pilvepiiri. Kasutatud on üpriski neutraalseid, ning naturaalseid toone ei mingit neoonroosat, ega ka tsüaani. See on naivistlik teos, millel hoolimata ebarealistlikust kujutamisviisist on detailid väga põhjalikult välja joonistatud. Miks mulle Navitrolla tööd nii sümpaatsed tunduvad? Asi ongi just nimelt tema stiilis, mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega.
on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Kõigepealt on Lepiku nägu koduaknas sõja läbi elanud ja võõrsile paisatud inimese esmased väljendused luulesõnas.Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil.
Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepik kasutab oma luules palju tsitaate. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Tema loomingus leidub isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. Luulekogud: · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948)
väljendused luulesõnas. 3 Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil.
on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Kõigepealt on Lepiku nägu koduaknas sõja läbi elanud ja võõrsile paisatud inimese esmased väljendused luulesõnas.Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil.
Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960-ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene
ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Elab valuliselt läbi inimsuhete poolikust ja pingeallikaks on elumõtte küsimus. Romaanid ja jutustused: ,,Hüvasti kollane kass", ,,Võlg", ,,Mõrv hotellis", ,,Tühirand", ,,Sügisball", ,,Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi", ,,Must mootorrattur", ,,Räägivad ja vaikivad", ,,Öös on asju", ,,Doonori meelespea", ,,Tere, kollane kass", ,,Brecht ilmub öösel", ,,Via regia" jpt.
Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's. !Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid. Seotud arhitektuurilise või maastikulise taustaga. Perspektiiv "puu otsas", Assisi - Püha Franciscuse ja Neitsi Maarja teemad. SLAIDID "Trooniv Neitsi Maarja" Arena kabel (Capella dell'Arena, Badova) Püha Franciscus ajab Arena linnast kurjad vaimud välja. Perspektiiv puu otsas. Lendavad vaimud (pahad).
Michelangelo oma ajastu vastuolusid ning raskusi. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, mis on renessansiideaalide kõrgpunkt, aga kus on ka juba tunda ummiku lähedust, nagu mingit meeleheitlikku üliinimliku pingutuse varjundit. Kogu lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa ebatavalised. Silmatorkav on loobumine Kristuse traditsioonilisest kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Oma maalidel käsitles Michelangelo inimesi "skulpturaalselt", inimkeha plastilisi vorme vaju ja valgusega modelleerides. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalimise vaheajal loodud teostest on kõige ühtsem ja terviklikum Medicite hauakabel Firenzes. Selle tellis samasse perekonda kuuluv 12 paavst Leo X. 5. RENESSANSI ARHITEKTUUR 13 5.1. Arhitektuuri iseloomustamine Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus
altarisein. Halastamata oma tervisele täitis ta selle tellimuse üksi. Maalingute motiivid on võetud Piiblist, kuid talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed skulpturaalsed- vormituna valguse ja varjuga. 3 Madalmaade kunst 15.-16. saj Kuigi põhjapool Alpe jätkus nii skulptuurikunstis kui ka arhitektuuris hilisgootika õitseng, hakati sõltumatult itaallasest avastama ja väärtustama nähtavat maailma- olles siin isegi kiiremad uuendajad kui itaallased
tegelikult on nende tähendus Euroopa maalikunsti arengu mõjutamisel tunduvalt laiaulatuslikum. Hollandi olustikumaali tekkimine aitas üldiselt laiendada ja avardada oma aja maalikunsti horisonte. Kui 16. sajandi Madalmaade maalikunstis esines rahvaelu kujutavaid stseene, siis oli seal inimesi näidatud ühtse suure hulgana, individuaalselt ei olnud neist kedagi eriti esile tõstetud. Tegevus ise toimus enamasti ikka vabas looduses, sageli mõne külatänava foonil. Sellisest kujutamisviisist alustas ka 17. sajandi olustikumaal. Sajandi alguskümnetel loodud teostes ei saagi veel nagu tõmmata õiget piiri maastiku ja olustikumaali vahele, nad on omavahel alles kokku sulanud. Ka maaliliigi oma sisemistes piirides võis õige peatselt hakata jälgima diferentseerumist, omalaadsete alajaotuste väljakujunemist. Kindlalt eraldusid teineteisest talupoeglik ja kodanlik žanr, omaette haruks kujunes lahingumaal. Sealjuures langes
3. Pildistatavaid esemeid tuleb kujutada voimalikult "asjalikult", selgelt ja teravalt, samavord vormi- kui ka detailitruult. 4. Pimikus ei ole lubatud mitte mingisugused manipulatsioonid valgustatud negatiiviga. 5. Koopiad peavad olema kasitoolikult perfektse teostusega ja omama võimalikult rikkalikku halltoonide skaalat. Ka koopiate puhul ei ole manipulatsioonid lubatud. 6. Fotograafi loominguline tulemus soltub motiivi valikust ja fotolikust kujutamisviisist (kadreerimine, fookuskaugus ja valgustusaeg). Maalilisteja graafiliste efektide kasutamine vahendab pildi realismi ja seeparast tuleks neist loobuda. Pilet nr.2 1. Fotograafia eelajalugu, kaamera- ja kaamerapildi olemus. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura( pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda
1984 ilmus repliikidest koosnev romaan "Räägivad", 1986 "Räägivad ja vaikivad". Veel teoseid: "Doonori meelespea" 28 (1990), "Öös on asju" (1990), näidendid ,,Phaeton, päikese poeg" (1968) ja "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984), filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise ja olustiku kirjeldamise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argisusest välja. 1970. aastate algusest süveneb Undil äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas. 1970.-1980. aastad e seisakuaeg Ühiskonna- ja kirjanduselust üldiselt
diskussiooni fosforiidimaardlate üle. Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene