Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh.
mL KOH maht - - - - - 1 3 6 10 VeemL maht - 6 9 9,5 10 9 7 4 - mL Mõõtsin saadud lahuste pH pH-meetriga. Selleks asetasin pH-meetri elektroodi mõõdetavasse lahusesse ning lasin masinal näidu fikseerida. Iga mõõtmise järel loputasin elektroodi destilleeritud veega ning kuivatasin paberiga, alles mõõtsin järgmise lahuse pH. Mõõtsin ka lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Mõõtmiseks kasutasin kolorimeetrit, kus võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud kontrolllahuse (destilleeritud vee) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Kolorimeetri lülitasin vooluvõrku ja lasin soojeneda. Kontrollisin seadme nullseisu. Mõõtboksis oli kaks kohta küvettide jaoks, millest tagumisse küvetti panin destilleeritud vee
Vase eraldamiseks proovist alustasin tahke vaskkloriidi lahustamisega vees ja lisasin lahusele alumiiniumi. Vase ja alumiiniumi vahel toimub redoksreaktsioon, kus vask redutseeritakse ja moodustub metalliline vask, mis sadeneb. Tahke alumiiniumi eemaldamiseks lahusest oksüdeerisin seda 6 M soolhappega, kuni vesinikku enam ei eraldunud. Kui alumiinium oli lahustatud, eraldasin lahusest vase kasutades vaakumfiltreerimist. Filtritud vase kuivatasin kuivatuskapis, jahutasin ja kaalusin analüütilisel kaalul. Et leida lahusesse jäänud kloriidioonide massi, lahutasin algsest CuxCly · zH2O proovi massist kristallvee ja just leitud vase massi. KATSEANDMED Algne proov Tiigli mass: 14,9971 g Tiiglis oleva vaskkloriidkristallhüdraadi: 15,6879 g Vaskkloriidkristallhüdraadi mass: 15,6879 g – 14,9971 g = 0,6908 g Vee eemaldamine Esimene kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5422 g
Kes sääl leivakandvaks künnab vagu see ei saa sest mõistatusest jagu (Under 2007: 510) Ma muretumalt vilistades lähen, ning puistab õielehti mulle pähe üks tuulehoog (Visnapuu 1998: 289) Suur nire väikseid joob ja uusi loob, maa suu on avali, ta kõik nad joob (Under 2007: 450) ja tilku rammusaid, kui laihtund puult ma puistasin, sain mõne kraesse neist siis päikses kuivatasin märga käist (Under 2007: 450) Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd mind võidab rõõmu ihar, hõiskav hüüd ei iial olnud ma kaaluja ja kaine (Under 2007: 62) miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop ja sinab hämaruses kui muinaslugu (Under 2007: 62) vist elus kaunimat ei olegi kui- ootus, sest suveks valmistuma juba algan ja talve tulisemalt maha salgan (Under 2007: 27)
kindlalt vedelikku. Katseklaasi panin jahutisse ja alustasin temperatuuri fikseerimist käivitades arvutiprogrammi. Enne lahusti kristallatsiooni toimus allajahtumine. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur ongi külmumistemperatuur. Puhta lahusti korral jäi see mõneks ajaks püsima. Edasi määrasin uuritava aine lahuse külmumistemperatuuri. Selleks loputasin katseklaasi lahusega üle, valasin 1,5 cm paksuse kihi lahust katseklaasi, kuivatasin termopaari ära ning asetasin seejärel lahusesse. Määrasin külmumistemperatuuri samamoodi nagu puhta lahusti korralgi. Katse lõppedes salvestasin andmete tabeli Excelisse. Teoreetiline põhjendus ja valemid Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuse omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest.
Peale jahutamist pannasin kummassegi kolbi 0,4 g kuivatatud vatti ja surutasin ettevaatlikult klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni. Pestud vatt pressitasin algul sõrmede hiljem filtpaberi vahel kuivaks ning kuivatasin lõplikult termostaadis 60 C juures. Pärast kuivatamist uuritasin mõlema saadud nitrotselluloosvati lahustuvust ja põlemist ning määratasin leekpunkt. Lahustuvuse uurimiseks pannasin osa nitrotselluloosvatti kuiva katseklaasi ning lisasin 2ml etanooli ja dietüüleetri segu 1:3 . Nitrotselluloos esialgu pundub ning seejärel moodustub kolloidne lahus. Lahus valasin kuivale klaasplaadile, kus pärast lahusti aurustumist moodustub kile.
Valget riiet pleegitada 3%-lise Juuksevärv vesinikülihapendiga või päikesepaistel. PS! Eemaldub väga raskelt. PRAKTIKA: Tegin kodus nende juhendite järgi puhtaks ketsupi, sokolaadi ja närimiskummi pleki. 1. Ketsupi pleki puhul leotasin seda 5 tundi läbipaistva nõudepesuvahendiga. Seejärel loputasin käsitsi ära ja põhjusel, et plekk polnud täielikult kadunud, kordasin nõudepesuvedelikuga leotamist ning mõne aja pärast pesin pesumasinas. Kuivatasin, triikisin ja lõpptulemus jäi puhas. 2. Sokolaadi pleki puhul eemaldasin lahtised tükid selle ümbert ja kasutasin samuti läbipaistvat nõudepesuvedelikku leotamiseks. Lasin mõned tunnid kilekoti sees seista ning loputasin veega. Plekk ei olnud eemaldunud, kasutasin gaseeritud vett nagu juhendis näidatud. Lõpptulemus jäi mingil määral õrnalt plekiline. 3. Närimiskummi puhul panin pluusi, mille küljes närimiskumm, kilekotiga paariks
rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov Uurisime kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd nimega propenaal, ehk siis akroleiin. Seega võimaldab akroleiini
1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile, tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb. Vastu valgust vaadates on rasvaplekk heledam, pimeda poole vaadates tumedam. Järeldusi saab teha kauiva prooviga. Töö käik Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 0,5 ml orgaanilist lahustit ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus:Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad läbivat valgust. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasv viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt loksutada, tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik
2,76/3,321*100%=83,1 % literatuursest. Märkused töö käigus (kõrvalekalded eeskirjast) ATSETOFENOON Pärast seda, kui HCl-i eraldumine lakkas, hakkasin eemaldama potti, et reaktsioonisegu jahutada, aga kolb kukkus vastu poti äärt katki ning kogu reaktsioonisegu purskus potti ja tõmbekapi alusele laiali. Korjasin tahke materjali üles, panin katseklaasi ja lisasin 10% HCl-i. Ülejäänu vedeliku panin 500 ml jaotuslehtri. Ekstraheerisin seda eetriga, pesin vee ja NaOH- ga. Kuivatasin Na2SO4-ga. Filtrisin kolbi. Rotatooriga eraldasin eetri. 1-FENÜÜLETANOOL Selle asemel, et teha viimane destilleerimine vaakumdestillatsioonis, teostasin selle rotaatori abil. 1-fenüületanooli murdumisnäitajaks sain nD20=1,525. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene katse polnud edukas üksnes seetõttu, kuna juhtus õnnetus kolviga, ent edasine sünteesi protsess kulges edukalt. Atsetofenooni sain kollaka vedeliku ning 1-fenüületanool oli kergelt kollakas vedelik teravaga lõhnaga.
kolbi veevannis seni, kuni HCl eraldumine lakkas. Selle tegin kindlaks indikaatoriga. Reaktsioonisegu jahutasin ja valasin keeduklaasi umbes 100ml jäävee segusse. Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisasin portsjoni 10%-list soolhapet ( valge tahke osa lahustus). Benseenikihi eraldasin jaotuslehtris ja veekihti ekstraheerisin kaks korda eetriga (2x 20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pesin veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatasin veevaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldasin rotaatoriga ja kaalusin järelejäänud lahuse. II etapp: Bensaalatseetofenoon C 6 H 5 CHO + CH 3 COC 6 H 5 C 6 H 5 CH = CHCOC 6 H 5 + H 2 O 2,8 g NaOH lahustasin 25ml vee ja 15ml etanooli segus, kolbi jahutasin. Seejärel lisasin kolbi 6,4ml atsetofenooni, segasin ja lisasin ka 5,4 ml bensaldehüüdi. Reaktsioonisegu temperatuuri hoidsin ~25 °C juures ligikaudu kaks tundi. Seejärel asetasin kolvi külmkappi sadenema. Sademe filtrisin
heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus: Kuivade paberite võrdlusel oli näha proovi nr 2 tulemusel tekkinud rasvaplekke, sellest järelduvalt: proov nr 2 sisaldas lipiide. 1. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust,
liivakogumisnõusse. Seejärel valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin mõõtesilidrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Mõõtesilidris olevat lahust segasin hoolikalt. Selleks valasin lahuse korraks uuesti keeduklaasi ja seejärel mõõtesilidrisse tagasi. Siis mõõtsin areomeetriga lahuse tiheduse.Viisin selle lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesin areomeetrit destilleeritud veega ning kuivatasin. Katseandmed: Mõõdetud tihedus = 1,013 g/ml Sellest väiksem tihedus tabelis 1 = 1,0126 g/ml Sellest suurem tihedus tabelis 2 = 1,0161 g/ml Massiprotsent, mis vastab 1 C%1= 2% Massiprotsent, mis vastab 2 C%2=2,5% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leida on vaja massiprotsent (C%): Leian NaCl massi: Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: 6,42 100% 5,22 X Riskorrutisega saan, et X = 85,3%
Tühja pakendi kaal: 0,3474g. Keetsin teepakikest 12 ml Na2CO3 lahuses nõrgal kuumusel 3 minutit. Kallasin lahuse pealt tsentrifuugitopsi, lisasin veel um 4 ml Na2CO3 ning kordasin kuumutamist, kallasin ka selle lahuse tsentrifuugitopsi. Jahutasin vedeliku jäävannis. Kokku sain 9 ml lahust. Lisasin 3ml kloroformi, loksutasin 3 minutit ning tsentrifuugisin, eraldasin Pasteuri pipetiga alumise kloroformikihi. Kordasin ekstraktsiooni 2 korda 2,5 ml kloroformiga. Ühendasin kloroformikihid. Kuivatasin kloroformilahuse 1-2g Na2SO4-ga. 2. Ekstrakti koostise analüüsimine TLC meetodil Analüüsisin ekstrakti TLC meetodil, standarditena kasutasin kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2ml/mg) ja teobromiini (0,5mg/ml). Elueerimiseks kasutasin CHCl3:C2H5OH (9:1) lahust. Vaatlesin plaati UV valguses. Kuna mingil põhjusel TLC plaat ei tulnud välja, kordasin katset, kuid plaat jooksis siiski viltu. Teiselt plaadilt on siiski võimalik järeldada, et suure tõenäosusega on tegemist kofeiiniga,
tööga suurepäraselt hakkama ja teeb oma tööd rõõmuga. Mikrokliima selles organisatsioonis on üsnagi positiivne. Töötajate omavahelised suhted on väga head. Polven OÜ-s on väga hea kollektiiv, alati kui on võimalik, siis on oodata abi. Puudustest tooksin esile selle, et ei olda liiga tähelepanelikud. 5 4. MINU POOLT TEHTUD TÖÖD 4.1 Auto pesu Praktikal olles tuli ette ka auto pesu. Pesin, vahatasin ja kuivatasin. 4.2 Auto tehniline kontroll See oli igapäevane tööülesanne. Peale igat remondi tööd tuli mul teha tehniline kontroll. 4.3Radiaatori vahetus Töö oli tehniliselt väga lihtne. Vahetamisel ei tekkinud mingeid raskusi. 4.4Autoklaaside vahetus Algul oli sellega raskusi , kuid pärast harjusin ära. 4.5Plekitööd Sellega tulin väga hästi toime. 4.6Kerevenitus Töö oli raske. 4.7Keretööd Sellega tulin väga hästi toime.Raskusi ei tekkinud. 5. PRAKTIKAJUHENDAJA
Sain selle töö jaoks idee kevadel oma klassijuhatajalt Ene Visterilt, sest ma polnud välja mõelnud, mis teemal loovtöö üldse teha. Klassijuhataja pakkus välja erinevaid ideid ja mulle meeldis nendest üks ettepanek, et teha liblikakogu. Mulle on alati meeldinud liblikad ja igasugused putukad. Valides loovtöö temaatika loodusõpetuse valdkonnast, siis sain endale juhendajaks õpetaja Piret Sepma. Suvel 2017 alustasin liblikakogu praktilise poolega (püüdsin liblikaid, kuivatasin, märgistasin, otsisin infot nende kohta). Sügisel tulles kooli, sain kohe teada, et minu endine juhendaja Piret Sepma ei tööta enam meie koolis ja ma pidin leidma endale kiiresti uue juhendaja. See ei olnud kerge, kuna mitmed õpetajad keeldusid, sest neil olid juba juhendatavad olemas. Lõpuks palusin abi oma klassijuhatajalt ja nii ma saingi omale juhendajaks õpetaja Ene Visteri. Septembris 2017 alustasin loovtöö kirjaliku osaga ja tutvusin liblikaid ja nende
Uue epsi lisasin 0,42 ml isopropanooli ja segasin hoolikalt (alkohooli ja soola lisamine varjab DNA negatiivsed laengud ja nüüd DNA sadeneb välja) Fuugisin plasmiidne DNA põhja 10 min RT ja eemaldasin supernatant Lisasin sademele 20µl 70% EtOH (sadet sooladest puhastamiseks) ja tsentrifuugisin 5 min RT ja eemaldasin supernatant (ettevaatlikult!) Kuivatasin DNA sade läbipaistvaks, et vabaneda ka etanooli jääkidest Suspendeerisin 20 µl MQs 6.2 Praktikum – Kontroll – restiktsioon Kontroll teostatakse selleks, et kontrollida DNA juppide suuruste järgi, et aru saada, kas välja puhastatud plasmiid on õige. Selleks lõikame restriktaasiga inserdi vektorist. Pipeteerisin kokku 5,5 µl vett, 3 µl puhastatud plasmiidset DNA-d, 1 µl restriktaasi x10 puhvrit ja 0,5 µl EcoRl restrikaasi
Koer tõmmand prundi eest ära ja joost minema, naine taga järele, ega ole enne tagasi tuld, kui prundi kätte saand, viind ta jälle õllevaadi ette. Aga oh õnnetust -- õllevaat tühi! Õlut joost kõik maha põrandale. Naine võtnud luua, pühkind kõik laiali ja toond aidast poole vaka jahu, kuivatand nendega ära. Mees tulnud õhtu jälle kodu. Naine läind kohe vastu ja rääkind mehele, kuda lugu on. "Ise pattu tegin, ise pattu parandasin," ütles ta viimaks, "ma kuivatasin jahudega põranda jälle ära." Mehe süda saand juba üsna tigedaks ja pidand naist hakkama peksma, jätnud aga järele, et vaadata, kas majal ilmas ka nii rumalaid inimesi on. Ta võtnud kepi kätte ja läind vaatama, kas teisi nii rumalaid veel leida on. Kui ta juba tüki aega oli käind, juhtund ta ühe uue toa juure, mis juba valmis oli, aga ust ega akent ei olnud. Ta vaadand toa laele ja näind, kuda kaks meest koti suu vasta päeva lahti hoidnud, siis ruttu kinni pand ja laest
siidiga ja niidiga, sika-suka-sika sirr... 19. Piiri-pääri pääsukene, imeilus linnukene, laulis meie aia peal, lendas üle meie kesa, räästa alla tegi pesa, söötis oma poegi seal. 20. Sibrin-sabrin villad, teen ämmale sukad, ei saand ämma meele järgi. Viskas tulle särr, võttis leivalabida, tahtis mind rabada, lõi saba lõhki särtsärr, mina lendu vurr. 21. Kuule Kadri, meie Madli, valmistasin veimevakka, kududa mõnd kinnast, sukka, korisin villu, kuivatasin, kukkus tulle, sai särr. 22. Vidiparit, vidiparit, liks liksu peale, laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärtskärr! 23. Teenisin, teenisin, sain sinise seeliku, hakkasin üle aia minema, läks lõhki sirr. Pääsukesega seotud nimed: 1. LIBLIKAS: Pääsusaba on meie kauneim päevaliblikas. Ta pärineb liigirohkest troopi- kaperekonnast. Pääsusaba võib kohata mai lõpust juuli keskpaigani, soojal ja kuival suvel kuni augustini. 2
Mulle anti ka nimekiri ja raha, mille eest ma pidin ostma nimekirjas olevad kassetid ja plaadid. Mul oli palju tööd ja ma sain koju alles kell 8.05. Muidugi pidin ma täna need kassetid ära ostma. Mul oli ostetud 52 ja 15 oli veel osta. Ma käisin ujumas veel kell 24.00. Sa kindlasti oleksid minu asemel maganud, aga mina ei saanud magada. Ma olin mõelnud kolm tantsu tänasega valmis. Ja peale ujumast tulekut panin ööriided selga ja kuivatasin juuksed fööniga ära. Ma sõin natuke nuudleid ja siis heitsin magama. Kell oli 01.20. Hommikul ärgates olin väga väsinud. Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini. Panin jalga roosad sortsid, selga võrkvarrukatega nabapluusi. Ma panin kassetid väikesesse seljakotti. Tõmbasin rulluisud jalga ja pleieri vööle ja veel kõrvaklapid kõrva
annaabi.ee 
