Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kirjutada retsensiooni - juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retsensioon, retsensiooni, perekonnanimi, teatrietenduse, muusikateatri, esineja, nurgas, westholmi, arvustus, argumenteeritud, orkester, solist, dirigent, lühitutvustus, sisuline, millisest, ülesehituselt, ettekande, korrektsus, puhtus, lavakujundus, kostüümid, opereti, muusikali, eelnenud, pidepunktid, ülesehitust, ülaltoodud, käsitlemaTöö andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane. Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb
Allika andmetest tuleb märkida autor (autorid), ilmumisaasta, teose pealkiri ja alapealkiri (alapealkirjad), ilmumise koht ja kirjastus. Kui tegemist on ajalehe- või ajakirjaartikliga kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic). Internetist leitud materjali puhul tuuakse kasutatud kirjanduse loendis ära järgmised andmed: pealkiri (alapealkiri), allika veebiaadress, allalaadimise kuupäev (NB! See märgitakse nurksulgudesse). Raamat Autori perekonnanimi, initsiaal (tühik). Väljaandmise aeg (ümarsulgudes). Pealkiri. Kirjastuse asukoht: kirjastaja. Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina kirjastus. 22 Ajakirjaartikkel Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri
kaudu vähemalt nädal enne kaitsmispäeva tööde kaitsmise komisjonile (paberile trükituna ühes eksemplaris). Juhendaja otsib tööle TTG töötajate hulgast retsensendi ja esitab kaitsmisele lubatud töö retsensendile vähemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva (paberile trükituna ühes eksemplaris). 10 Retsensent hindab tööd TTG lõputööde retsenseerimise juhendi alusel ning esitab retsensiooni kirjalikult (kahes eksemplaris paberile trükituna) vähemalt kaks päeva enne kaitsmist kaitsmiskomisjonile. Retsensioonis annab retsensent hinnangu töö ülesehitusele, sisule ja vormistamisele ning kokkuvõtva hinnangu. 2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine Töö kaitsmine toimub kooli väljakuulutatud ajal. Kaitsmisele lubatakse tähtajaks esitatud, nõuetekohaselt koostatud ja vormistatud ning retsenseeritud tööd. Töö kaitsmisel tutvustab
õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik,
koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: · kirjeldav uurimus; · kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; · probleemi põhjuste analüüsimine. Uurimistöid võib jaotada kahte liiki: teoreetilised (e. ülevaated, nn. review) ja eksperimentaalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal ülevaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja
õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik,
seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju- tamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi kä- sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: kirjeldav uurimus; kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; probleemi põhjuste analüüsimine. Uurimistöid võib jaotada kahte liiki: teoreetilised (e. ülevaated, nn. review) ja eksperimen- taalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal üle- vaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise
Uudsus ja aktuaalsus Teadustöö tähtsaimaks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud. Objektiivsus Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega. Tõestatavus Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele. Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena. Süsteemsus Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks. Selgus Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Tuleb hoiduda uute terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas.
olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks kasutatakse individuaalõppevormi, mille vältel õpilane koostab koostöös juhendajaga vabalt valitud ainevaldkonnas uurimistöö, sh uurimistöö annotatsiooni emakeeles ja A-võõrkeeles, ning retsensiooni kaasõpilase uurimistöö kohta. Kooli määrata on kursuse ,,Uurimistöö alused" auditoorsete tundide arv ja/või veebipõhises õpikeskkonnas antava iseseisva töö maht teoreetiliste algteadmiste omandamiseks. Valikaine on tihedalt lõimunud emakeele, võõrkeele, infotehnoloogia ja uurimistöö teemaga otseselt seotud ainekursustega. Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas
liigendatud tervik, selgelt. seosetud. ülesehitus on Sõnumit on raske loogiline ja sidus. mõista. Mulje: Kõnelejal on hea Kõneleja usub Kõneleja on ette entusiasm, kontakt publikuga, oma sõnumisse, valmistunud, kuid ei siirus, esineja usub oma on esinemiseks esine enesekindlalt. Peab originaalsus sõnumisse, paneb hästi ette pigem monoloogi kui end kuulama. valmistunud, dialoogi. Esitus on loov ja püüab luua sidet Silmside publikuga on teemakäsitlus publikuga. kasin. isikupärane.
järgnevalt numereeritud loeteluna (Vorm J.1 [12]). Kokkuvõttes võib esitada soovitused eraldi väljatoodud loeteluna (Vorm J.2 [13]). 2.2.10. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelu vormistatakse viitamise järjekorras. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viide, mis antakse nurksulgudes. Raamatule viitamise kirje koosneb: 1) raamatu autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht); 2)pealkiri; 3)kirjastus või väljaandja; 4)ilmumiskoht ja aeg; 5)lehekülgede arv. 18 Näiteks järgnevalt: Loogna, N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Kui on autoreid mitu, siis vormistatakse järgnevalt: Reisberg, R., Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
annaabi.ee 
