nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma looduslähedast laadi. 4 1.2 Kubismi perioodid · Varajane kubism (1906 1908)- periood kubismis, mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime. · Kõrg kubism (1909 1914)- periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid nagu analüütiline ja süneetiline kubism ning Collage'd; ilmusid mitmed tähtsaimad kubistlikud teosed ning oma tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay. · Hilis kubism (1914 -1921)- periood, mil Esimese maailmasõja tõttu lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö ning üldse hakkas kubism hääbuma. Populaarsust hakkasid koguma uued kunstivoolud, mis olid kas alguse saanud või siis tugevalt mõjutatud kubismi poolt. 1.3 Kubismi väljendus Kubismi rajajate põhliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv nagu foovidel, vaid pinnad,
Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagab kubismi kolme ajajärku: · Varajane kubism (1906 1908)- periood kubismis, mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime. · Kõrg kubism (1909 1914)- periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid nagu analüütiline ja süneetiline kubism ning Collage'd; ilmusid mitmed tähtsaimad kubistlikud teosed ning oma tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay. · Hilis kubism (1914 -1921)- periood, mil Esimese maailmasõja tõttu lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö ning üldse hakkas kubism hääbuma. Populaarsust hakkasid koguma uued kunstivoolud, mis olid kas alguse saanud või siis tugevalt mõjutatud kubismi poolt. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on
hiljem lisandus puit. Korduv motiivideks on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema- lapse gruppid. Töid iseloomustab neid läbistav ümmargune auk/augud. "Kuningas ja kuninganna" Teise rümitusse kuulub rumeeniapäritolu prantsuse kunstnik Constantin Brâncusi(1876-1957) 1904 läks Pariisi ja sinna jäigi. Õppis Bukaresti kunstikoolis. Puit, poleeritud metall ja kivi. Tegi töid ühel teemal, aga eri materjalidest. "Suudlus", "torso" 20. Sajandi alguses töötasid kubistlikud skulptorid, kes valmistasid skulptuure geomeetrilistest kujunditest, ehk silinder ja kera jne. Osade skulptorite arvates ei pea skulptuur olema seest täidetud kivi või metalli tükk. Tähistasid metallribaga vaid kujuvälised piirjooned. Osa skulptoreid kasutas ka metallide kokku keevitamist. Kasutasid keevitamist ja ei lihvind keevitusõmbluseid. Hakati valmistama ka liikuvaid skulptuure vaid nt. riputati traadikülge. Hakati ka heli juurde pookima.
KUBISMI JAGUNEMINE Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagas kubismi kolme ajajärku oma kuulsas raamatus "Kubismi epohh ( The Cubist Epoch)". Varajane kubism (1906 1908) Periood kubismis, mil kubism sai nime ja millal P.Picasso ja G.Braque said idee hakata viljelema kubismi. Kõrg kubism (1909 1914) Periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid analüütiline , süneetiline kubism ning Collage'd Ilmusid mitmed tähtsad kubistlikud teosed Tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay Hilis kubism (1914 1921) Lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö Kubism hakkas hääbuma Populaarsust kogusid uued kunstivoolud KUBISMI LIIGID Analüütiline kubism ehk hermeetiline kubism (19091912) Algas 1909. aastal Kunstnikud kujundasid muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, ajalehti, natüürmorte, nägu , figuuri ning harva maastike Kindel geomeetriline vorm
Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20. sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi huvi tõusu Pariisis, tundis sinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja abstraktsionismist. Eduard Viiralt (1898-1954) 20. sajandi esimese poole silmapaistvaim Eesti graafik
betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikke (Pr, Guevrekian) Pariisi maailmanäitus 1925- uut aiakunsti demonstreeriti avalikkusele Taimed kui ehitusmaterjal! Püsililled, igihaljad põõsad. Mõeldud kõrgemalt vaatamiseks. Seos maja ja aia vahel oli olulisem kui seos aia ja ümbritseva vahel. Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed 2. Sveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Sveits, Le Corbusier) 3. Skandinaaviamaad. Inimlikust perspektiivist läheneti-lähtuti moodsa aja inimeste vajadustest Holger Plum Vasa park Soerensen- maastik kui kunst,idee,loodus,ajalooline
Põhimõtted Kubisimi kirjutas ringi reeglid ja põhimõtted, kuidas maale ja skulptuure teha. Maalid ei olnud enam nagu aknad, vaid turuplatsid, kus võis kõike juhutuda. Skulptuur pidi olema avatud ja läbipaistev, mitte enam ruumiline tahke objekt. Kunsti tegemiseks võis kasutada mis tahes matrejali, kui tahes hädist või igapäevast. Kubistide silmis oli kunst pigem kumulatiivne kogemus kui paljas käimine. Rajajad Likkumise rajajaks olid Picasso ja Braque. Nende varased kubistlikud teosed olid kõik väiksesmõõtmelised ja tavapärastel teemadel-vaikelud, maastikud, inimkujud.Suureks uuenduseks olid killustatud ja lõhkiraiutud vormide kasutamine, mis tekitas valesti kokku pandud mosaiikpildi efekti. 196010-1911 valminud tõid tuntakse ,,analüütilisekubismi" nime all;lõuendil kasutati ühte värvi. Pärast 1912 valminud töödes kisati maalidele üht-teist paberikorvide sisust- seda arengut ,,sünteetilise kubismina". Kunstnikud Pablo Picasso 1881-1973
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (19281929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus
Kontuur on väga tugev ning looduslikud vormid on välja joonistatud geomeetriliste kujundite abil. Valdavalt on siiski tuhmid värvid. · Kunstniku pintslikäsitlus on peen ning viimistletud, ning kõik geomeetrilised vormid on hästi välja joonistatud. · Inimesi sel maalil on kujutatud väga mehelikult ning teistmoodi. Figuurid ei ole realistlikud vaid on kujutatud geomeetriliste vormide abiga. Figuurid on kubistlikud. (M. Beazley ,,Kudas mõista maalikunsti, zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos.") · Maalil nähtu on seotud antud ajastu või voolu nägemusega ja nõudmistega kujutatavale selle kaudu, et püüti leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses just pariislastele tuntuks sai. Seda on just näha ka selle pildi
Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. Kubism Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates. Tavaliselt on kubistlikud maalid pruunikates, rohekates ja hallikates toonides. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. Maaliti portreesid, natüürmorte, maju. Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud. Samuti saadi inspiratsiooni neegriskulptuuridest, mis Pariisis just siis väga huvipakkuvad olid. 11 Aastast 1909 aasast arendasid Picasso ja Braque välja nn.analüütilise kubismi, kus motiivi osad olid veelgi väiksemateks osadeks lahutatud,
Oma loomingus püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust. ,,Suitsetajad". ,,Kontrastsed vormid". ,,Sukeldujad". Paljudele kunstnikele kubism oli ainult vahendiks, millega muuta nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma loomupärast suunda. CONSTANTIN BrANCUSI: ,,Muusa". Köige originaalsem on Rumeeniast Pariisi tulnud Brancusi. Teda püüdis leida iga objekti olemusliku põhivormi. ,,Preili Pogany portree". ,,Vastsündinu". ,,Noormehe torso". Kubistlikud skultporid kasutasid hsti palju geomeetrilisi vorme, kombineerisid kuupidest, koonustest, silindritest jne. Tegelikku motiivi kui sellist, pole näha, pigem on aimatav. FUTURISM: Sai alguse Itaalias. Miks seal? Itaalia sai ju rahvusriigiks alles 19.saj keskel?siis kui Itaalia ühendati. Itaalia olukord 20.saj alguses oli küllaltki keeruline, aga see kultuuriline erinevus provintside vahel, oli väga suur (isegi tänapäeval). Lõunapool poolfeodaalne üh.korraldus,
kahe kunstniku puhul tüüpiline, haaras Picasso uuendustest kohe kinni, arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914). JUAN GRIS (1887-1927) Pühendus tõsisemalt maalikunstile alles aastal 1911, läbides kiiresti kõik kubismi arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919).
puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger’ maalide vormid assotseeruvad torudega – siit ka Léger’ kubismi iseseisva arenduse nimi - „tubism“ (pr. k. tube – toru). Teoseid: „Laud ja puuviljad“ (1909), „Pulmad“ (1911), „Naine punases ja rohelises“ (1914) ● JUAN GRIS (1887-1927) Pühendus tõsisemalt maalikunstile alles aastal 1911, läbides kiiresti kõik kubismi arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris’i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks.
puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger' maalide vormid assotseeruvad torudega siit ka Léger' kubismi iseseisva arenduse nimi - ,,tubism" (pr. k. tube toru). Teoseid: ,,Laud ja puuviljad" (1909), ,,Pulmad" (1911), ,,Naine punases ja rohelises" (1914) JUAN GRIS (1887-1927) Pühendus tõsisemalt maalikunstile alles aastal 1911, läbides kiiresti kõik kubismi arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919).
suuri pilte"Vormide kontrastid", kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger' maalide vormid assotseeruvad torudega siit ka Léger' kubismi iseseisva arenduse nimi - ,,tubism" (pr. k. tube toru). Teoseid: ,,Laud ja puuviljad" (1909), ,,Pulmad" (1911), ,,Naine punases ja rohelises" (1914) JUAN GRIS (1887-1927) Pühendus tõsisemalt maalikunstile alles aastal 1911, läbides kiiresti kõik kubismi arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919).
annaabi.ee 
