lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra · Seega võib voolu magnetvälja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis · Voolu magnetvälja jõujoonte suund määratakse kokkuleppelise kruvireegliga: Kui kruvi kulgliikumine ühtib voolu suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund ühtib voolu magnetvälja jõujoonte suunaga Vabalt orienteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetic Field Kruvi reegli asemel võib kasutada Parema käe reeglit · Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed
Näiteks kõlarid. 6. Lorenzi jõud on jõud mis mõjub liikuvatele laetud osakestele magnetväljas. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli abil. Vasaku käe sõrmed näitavad pos. laetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakestele mõjuva Lorenzi jõu suunda. 7. Sirgvool - jõujooned on ringikujuliselt ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse kruvireegliga. Solenoidi ehk vooluga pooli magnetväli - solenoidi sees on jõujooned paralleelsed sirged - seal on magnetväli homogeenne. 8. Homogeenne magnetväli: Magnetiline induktsioon on kõikjal ühesugune nii suuruselt kui suunalt. Tekib solenoidi sees. 9. Ferromagneetik on aine mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda. N: raud, koobalt, nikkel ning nende sulamid ja ühendid. 10. Ferromagneetikute omadused: 1) Tugevdavad magnetvälja tuhandeid kordi. (Kas
mõjuva Lorentzi jõu suuna määrata vasaku käe reegli abil : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. (elektronide puhul on suund vastupidine) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.magnetvälja suund on jõujoonel määratav kas parema käe kruvireegliga või parema käe rusika reegliga. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Ained jagunevad: dimagneetikuteks (läbitavus väiksem ühest), paramagneetikuteks (läbitavus suurem ühest) ja ferromagneetikuteks.
5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. 6. Lorenzi jõud jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. FL = F/N (F-
Induktsioon on suunaga suurus ja mõõtühikuks on tesla. Magnetvälja jõujooned · Mõttelised ja kinnised jooned · Mõtteline joon, mille igas punktis on vektor suunatud piki selle joone puutujat · Jõujooned suunduvad põhja pooluselt lõuna poolusele · Mida tihedamalt jooned paiknevad, seda suurem on magnetjõud · Kruvireegel(parema käe rusikareegel)-vooluga juhi magnetväljasuund on määratud kruvireegliga Magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolusuunaks on kruvi liikumise suund · Kui on tegemist ringvooluga, siis kõlaks parema käe rusikareegel järgmiselt: Kui sõrmed näitavad voolusuunda , siis pöial näitab magnetvälja suunda · Püsimagneti jooned hakkavad põhjapooluselt ja kulgevad lõuna poolusele · Püsimagnetil on jõujooned kinnised põhjapooluselt lõuna poolusele ja seda nii väljaspool magnetit, kkui ka magneti sees
(jon12) 3)Vooluga juhi magnetväl ja selle suuna reegel Kui juhtme alla asetada magnetväli ja lasta juhisr voolu läbi,siis magnetnõel pöördub voolusuunaga risti.Siit järeldub,et magnetvälja tekitajaks on vool e laengute tekitamine.Magnetvälja tekitajaks on liikuvad laengud!Magnetväli tekib seega iga vooluga juhi ümber.(jon5)(jon6) Kui vooluga juhtme ümber asetada magnetnõel,siis on see erinevates punktides erineva summaga.Sirgjuhtme magnetvälja suund ümber juhi on määratav kruvireegliga-Kui kruvi kulgevliikumine ühtib voolu suunaga,siis kruvi pea pöörlemise suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetvälja jõujooned Kogu magnetvälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse magnetvälja jüujooni.Jõujoone puutuja mingis punktis näitab magnetvälja suunda selles punktis ja jõujoonte tihedus selles punktis näitab kui tugev on magnetväli.Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned. Kuna jõujoonte suund on magnetvälja suund,siis jõujooned magnetiseeritud keha puhul
huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns. Doonorlisand: arseen. Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N- tüüpi. Aktseptorlisand: võtab el. omale ära. P-tüüpi. Magn. induktsiooni vektori B suund määratakse kruvireegliga: kui kruvi kulgeva liikumise suund ühtib voolu suunaga juhis, siis B-magn.indukts (T), M- kruvipea pöörleva liikumise suund ühtib induktsiooni suunaga. jõumoment (Nm), S-raami pindala. Keerdude arv nimetajas Magnetvoog on suurus, mis iseloomust. Magn. välja läbi mingi =B*S*cos (Wb) pinna. Magn
2 3 1 3 1 2 Vektorkorrutise × pikkus × on arvuliselt võrdne vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindalaga. Kolmemõõtmelise eukleidilise ruumi vektorite , ja segakorrutiseks nimetatakse vektorite ja vektorkorrutise × skalaarkorrutist vektoriga , s.t. arvu ( × ) . Vektorite ja vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit × , mis on risti vektoritega ja , mille pikkus ühtib vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindalaga ning mille suund on antud kruvireegliga. 7. Sirge parameetrilised ja kanoonilised võrrandid. Kolmemõõtmelise ruumi tasandi võrrand, tasandi normaalvektor. x1 = c1 + s1t Parameetriline: x = c + s t Kanooniline: x1 - c1 = x 2 - c 2 = ... = x n - c n Kolmemõõtmelise ruumi tasand: 2 2 2 s1 s2 sn .......... . xn = c n + s n t
a) Reaktsioonjõudusid ei saa arvutada, kui selleks vajadus tekib b) Aluseks olev teooria on matemaatiliselt suhteliselt keeruline 29) Sfääriliselt liikuva keha asendi määramiseks on otstarbekas kasutada nn. Euleri nurki. Vaatleme paigalseisvat teljestikku xyz ja kehaga jäigalt seotud liikuvat teljestikku . M~olema teljestiku alguspunktid olgu kinnispunktis O. Tasandite xy ja lõikejoont ON nimetatakse sõlmjooneks. Positiivne suund sõlmjoonel määratakse kruvireegliga: kui pöörata parema käe kruvi z telje poolt telje poole vähimat nurka mööda, siis määrab kruvi liikumise suund sõlmjoone positiivse suuna. Teljestiku xyz viimine asendisse on võimalik kolme järjestikuse pöörde abil: 1. Teljestiku xyz pööre ümber z telje nurga võrra. Nüüd ühtib x telg sõlmjoonega ON. 2. Saadud asendist pöörame xyz teljestikku ümber sõlmjoone ON nurga võrra. Nüüd ühtib z telg teljega. 3
Nende jõudude tööd positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses nimetatakse elektromotoorjõuks. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. (Ei ,,ümmargune") Faraday induktsiooniseadus. : Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega : Ei = - Delta Fii // Delta t Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n-> suund on määratud kruvireegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B-> ajas ja olgu ta suund kontuurinormaali suunas. P>0 ja Delta Fii/Delta t > 0 Vastavalt lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo Fii´ < 0 See induktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema ,,,, märk. Olgu meil transformaator, see on 2 südamikule astetud pooli. Kui ühendada transformaatori
Ka magnetväljas kehtib superpositsiooniprintsiip, mis seisneb selles, et erinevate kehade poolt mingis punktis tekitatudmagnetväljade B-vektorid tuleb reultantvälja B-vektori leidmiseks liita. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor selle joone puutuja sihiline. Väljaspool püsimagnetit kulgevad jõujooned põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned. Magnetväli on pöörisväli. Magnetvälja jõujooned on määratav kas kruvireegliga või parema käe reegliga: Kruvireegel: vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeerdmega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Parema käe reegel: kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Ampere'i seadus: magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline
eristatakse pöörlemissuunda. Jõu moment telje suhtes võrdub nulliga, kui jõud jatelg paiknevad samas tasandis. Kruvireegel- moment on positiivne , kui paremakäelist kruvi jõuga pöörates kruvi liigub telje positiivses suunas. Jõu moment punkt suhtes- Jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit M o(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh(h on jõuvektori mõjusirge kaugust punktist). Vektori suund määratakse kruvireegliga. Jõu moment punkti suhtes väljendub vektorkorrutisena. Jõu moment telje suhtes ja jõu moment punkti suhtes , nende vaheline seos- Skalaarne jõu moment telje suhtes on selle telje mis tahes punkti suhtes võetus momentvektori projektsioon teljele. Kahe paralleeljõu liitmine- Kahe samasuunalise paralleeljõu rakenduspunkti kaugused kummastki jõuas on jõududega pöördvõrdelised. Antiparalleelsed jõud- vastassuunalised paralleelsed jõud.
ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned tihedamini kohtads kui magnetväli on tugevam. Vooluga juhtme korral kasutatakse magnetvälja jõujoonte suund kruvireegliga, voolu suuna järgi. Mida tugevam on voolutugevus seda tugevam on magnetväli. Mähise korral on sammuti suund kruvireegliga määratav. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvälja iseloomustavad suurused on vastavalt magneetiline induktsioon ja magnetväljatugevus. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolutugevusega ja ühikulise F
liitmine ________ c) kahe vektori skalaarkorrutsi on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega _____________________________________________d) kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga siinuste korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvireegliga. Newtoni seadused - 1) iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda. 2) keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a= F/m 3) kaks keha mõjutavad teinetest suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega F=-F (F-resulteeriv jõud, mis on samasuunalise kiirendusega). Harmoonilline võnkumine nimetatakse mistahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni ja
Magnetväli esineb koos liikuvate laengute või elektrovooludega. Magnetvälja põhiomadus on,et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrovoolu jõuga. Elektrivool on nii mangetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Ampere seadus F=Bilsinα – juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. Magnetvälja induktsioon on vektor, mille suuna saab määrata kruvireegliga. Magnetvälja induktsioon iseloomustab magnetvälja mõju voolule. B=Mmax/iS=Mmax/Pm, kus Pm on magnetmoment, mis väitab magnetvälja mõju tasapinnalisele voolukontuurile. 18. BIOT-SAVART-LAPLACE´I SEADUS Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse 𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙
2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Alusdokumentides on sellele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete suunalist komponenti x, y ja z, mille abil võib arvutada Bres. TÖÖ KÄIK – MAGNET VÄLJA MÕÕTMINE 1. Tutvuge mõõteseadmega. Lülitage „Field type/Feldart“ tähistusega nupp asendisse „M“, et saaksite mõõta vahelduvvoolu tekitatud magnetvälja induktsiooni. 2. Mõõtke magnetiline induktsioon määratud mõõtepunktides x-, y- ja z-telje suunas ning kandke näidud tabelisse 6
siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist induktsiooni B nanoteslades, tähis nT. Alusdokumentides on sellele suurusele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete suunalist komponenti x, y ja z, mille abil võib arvutada Bres. TÖÖ KÄIK 1. Tutvuge mõõteseadmega. Lülitage ,,Field type/Feldart" tähistusega nupp asendisse ,,M", et saaksite mõõta vahelduvvoolu tekitatud magnetvälja induktsiooni. 3
Seega V = × h . Siit järeldub, et arv × võrdub vaadeldava rööptahuka põhja pindalaga. See on samaväärne teoreemi teise väitega. Järeldus. Vektorkorrutis × võrdub nullvektoriga parajasti siis, kui vektorid ja on kollineaarsed. Ütleme tõestuseta, et vektorid , ja × moodustavad nn. parema käe kolmiku (vektori × suunda saab määrata ka nn. kruvireegliga). Eeltoodu põhjal saab vektorkorrutisele anda teise definitsiooni: Def. 2. Vektorite ja vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit × , mis on risti vektoritega ja , mille pikkus ühtib vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindalaga ning mille suund on antud kruvireegliga. Selles definitsioonis pole vaja teada vektorite ja koordinaate
leidmiseks: E1= I1*R1 + I2*R2 2.Magnetväli Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja saab nähtavaks teha magnetnõela või rauapuru abil, sest magneetunud rauaosakesed asetuvad piki jõujooni. Jõujoonte tihedusega iseloomustatakse magnetväljatugevust. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja määratakse kruvireegliga. 3.Pooli ja kondensaatori jada ühendus; Pingeresonants Pooli pingekomponente Ua ja Ul otseselt mõõta ei saa, sest r ja xL on tegelikult ühtelangevad suurused. Pooli klemmidele A ja B ühendatud voltmeeter näitaks pooli pinget Up, Üldreeglina võib öelda et on negatiivne, kui vool on kogupingest faasilt ees. Pingeresonants- kui vahelduvvoolu jadaahelas Xl=Xc, siis Ul=Uc, pingekolmnurk taandub sirglõiguks ja kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised
ümbritsevaid kinniseid kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena. · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180 võrra. Seega võib voolu magnetväja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis. Voolu magnetvälja jõujoonte suund määratakse kokkuleppelise kruvireegliga: kui kruvi kulgliikumine ühtib voolu suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund ühineb voolu magnetvälja jõujoonte suunaga. Vabalt orjenteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. · Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots,
a c 2 2 0 0 a c b c 2 2 0 0 b c VEKTORITE VEKTORKORRUTIS Olgu antud vektorid a jab . Definitsioon. Vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse niisugust vektorit c = a x b , mis on sihilt risti nii vektoriga a kui b , suund on määratud kruvireegliga (parema käe kolmik) ja pikkuselt võrdne vektoritele a ja b ehitatud rööpküliku pindalaga: | c |=S. Joonis: c Koordinaatkujul avaldub see järgmiselt: b y z1 z1 x1 x1 y1
Nurkkiirendus β = (ω- nurkkiirus, ω0- algnurkkiirus ja t- aeg ühik SI sü. Rad/sek2) Tangentsiaalkiirendus kiiruse suuruse muutumist ajas. Iseloomustab põõrlemiskiiruse kasvu või kahanemist. Tangentsiaalkiirendus at = 9.Põõrdliikumine. Põõrdliikumise põhivõrrand Põõrdliikumisel tiirlevad kehapunktid nurkkiirusega ω ja see kiirus on piki põõrlemistelge suunatud vektor, mille suund määratakse paremakäe kruvireegliga. Põõrdliikumise puhul liiguvad keha kõik punktid mõõda ringjooni, mille keskpunktid asuvad ühel ja samal sirgel e. põõrlemisteljel. Φ=ωt Põhivõrrand: M = (M- jõumoment ja L- impulsimoment) 10.Mitteühtlane liikumine (parameetrid) Mitteühtlase liikumise korral läbib keha võrdse pikkusega ajaühikute jooksul erinevad teepikkused. 11.Ühtlane liikumine nende parameetrid
· Pöörlemise dünaamika: nurkkiirus kui vektor, inertsimoment. Kulgliikumine- liikumisel jääb kehas mistahes kahte punkti ühendav sirge iseendaga paralleelseks. Pöördliikumine- keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille tsentrid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel. Deformatsioon- muudab keha kuju. o Nurkkiiruse kui vektori suund määratakse parema käe kruvireegliga: kui parema käe kõverdatud sõrmad näitavad pöörlemise suunda, siis väljasirutatud pöial näitab nurkkiiruse vektori suunda. = []. o Inertsimoment väljendab pöördliikumisel keha inertsi (kulgliikumisel väljendab keha inertsi mass). · Korrapäraste kehade inertsimomendid. Masspunkt m kaugusel R pöörlemisteljest: I = m R². Massiga m ja raadiusega R õhuke rõngas: I0 = m R².
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus............................
juhtme nihutamisel. ⃗ F =I∗l⃗ x ⃗ B Leiame töö elementaarnihkel: d ⃗x dA=F∗dx∗cos α =F∗dx=I ∗l∗B∗dx=I∗B∗dS=I ∗d Φ ⃗ B∗d ⃗S =d Φ – on magnetvoo muu. Pindala muut on siin vektor, mille suund määratakse kruvireegliga. Pindala ümbritseva kontuuri läbime päripäeva ja koos sellega pöörame kruvi. Joonisel on siis dS vektor suunatud joonise sisse. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. Vaatame kahe juhtmelõigu liikumist: AKH (töö A1) ja HGA (töö A2) Amper’i jõud teevad tööd:
reavektoritele ehitatud rööptahuka ruumalaga 35. Vektorkorrutise defnitsioon. Vektorkorrutise omadused (tõestustega). Kui = (a1; a2; a3) ja = (b1; b2; b3), siis nende vektorite vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit x = (|a2 a3|; -|a1 a3|; |a1 a2|) (|b2 b3|; |b1 b3|; |b1 b2|) Vektorite ja vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit x , mis on risti vektoritega ja , mille pikkus ühtib vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindalaga ning mille suund on antud kruvireegliga. Omadused: 1. , ( x ) ( x ) = |a1 a2 a3| = 0. Analoogiliselt ( x ) = 0 |b1 b2 b3| |a1 a2 a3|-I 2. x = (defnitsioonist) 3. x = -( x ) (defnitsioonist) 4. Vektorkorrutise x pikkus || x || on arvuliselt võrdne vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindala. V = |D| = |( x )*| = || x || * |||| * |cos| 5. x suund - parema käe kruvi reegli järgi 6. x ( + ) = ( x ) + ( x ); ( + ) x = ( x ) + ( x ) 7. c ( x ) = (c) x = x (c) 8
muutu. Suunaks on valitud positiivsete voolutarbijast ehk koormusest. Kasuliku võimsuse suhe kaks lehe tasandiga risti asetsevat juhet, kus vooluallika kogu võimsusesse määrab vool suundub meie poole. 1 juhe tektab vooluallika kasuteguri () magnetvälja, milles paikneb 2 juhe. Magnetilise induktsiooni joonte suuna Vooluallika kasuliku võimsuse ja saame määrata kruvireegliga. Rakendame 2 kasuteguri määramine sõltub juhtmele vasaku käe reeglit ja määrame, voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse milles suunas 1 juhtme magnetväli mõjutab suhtest. teist juhet. Kuid magnetväli on ka 2 juhtme ümber ja see mõjutab 1 juhet. Rakndame Vooluallika koguvõimsus N = A/t = · I
org/wiki/Van_Alleni_kiirgusv%C3%B6%C3%B6nd 28. Voolukontuuri magnetmoment. Voolukontuur homogeenses (voolukontuurile mõjuv jõumoment ja kontuuri potentsiaalne energia) ja mittehomogeenses magnetväljas. Magnetdipooli lihtsaimaks mudeliks on lõpmata väike tasapinnaline voolukontuur. Seda voolukontuuri iseloomustab magnetmoment pm, mille moodul võrdub S* I* n(vektor) (I — voolutugevus kontuuris, S — kontuuri pindala), siht on määratud voolukontuuri tasandi normaaliga n ja suund kruvireegliga. pm ei sõltu kontuuri kujust. Magnetiline dipool pm tekitab ruumipunktis r välja, mis polaarkoordinaatides on esitatav järgmiselt: teisest failist: pm = I*S*n, kus I on voolutugevus läbi kontuuri, S on kontuuri pindala ja n on kontuuri pinnanormaal. Magnetmoment pm proovib pöörata kontuuri nii, et magnetmoment ja induktsioon oleksid samasuunalised. Kõik süsteemid tahavad saavutada väikseimat pot. energiat.
Ühikutevaheline seos: Wb B T 2 V s m s H µa = = = m = 2 = = H A A m A m m m m 42 3.2 Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Kui sirgjuhet läbib vool, siis tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Mida kaugemal juhtmest, seda nõrgem on väli. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja, nagu eespool öeldud, määratakse kruvireegliga. Kui juhet kujutatakse joonise tasapinnaga risti, siis tähistatakse voolu suunda juhtmes ristiga kui vool on suunatud joonise taha ja punktiga, kui vastupidi. Meelespidamiseks sobib võrdlus noolesabaga, mis on ristikujuline või nooleotsaga, mis on punktikujuline, kui vaadata piki noolt. Sirgjuhtme magnetväljal konkreetseid pooluseid ei teki. Vaatleme juhtumit kui vooluga juhe on magnetväljas. Joonisel on kujutatud magnetväli magnetpooluste
Teistel juhtudel on see mõiste kasutatav ligikaudselt, näiteks: kriidi jälg tahvlil või suusa jälg lumel. Trajektoori kuju järgi jaotatakse liikumisi sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks4. Iga liikumine on suhteline, st. toimub mingi keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täiendavat kokkulepet pole, on taustkehaks vaikimisi valitud Maa. Taustkehaga on seotud ka koordinaatsüsteem, tavaliselt kasutatakse x, y ja z telgi. Koordinaatteljed on seotud kruvireegliga: kui x-telge pöörata y-telje poole, siis z-telg näitab kruvi liikumise suunda. y x z Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. Need olid kõik liikumist kirjeldavad mõisted. Kuid on vaja ka füüsikalisi suurusi.
annaabi.ee 
