Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi
vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades põhjavesi,- vettpidava kihini jõudnud nõrguv gravitatsiooni vesi ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk
(kaoliniit- Kõvadus: 6 kaoliin) Värvus: valge, valkjashall, lihapunane, roosakas talk Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: Päevakivid moodustavad suure osa ka moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest Savimineraalid on nad purdsetetes (liivas ja kruusas) kvartsi järel tähtsuselt teiseks mineraalirühmaks. Päevakivid on maakoore levinuim mineraalirühm, moodustades keskmiseklt 65% kivimite koostisest. Neid leidub peaaegu kõigis tard- ja moondekivimites, eriti graniidis, dioriidis, gneisis ja pegmantiidis. Savimineraalid
Seda on traditsiooniliselt kasutatud mürkidevastase abivahendina. Kanda naha vastas, hoidke käes või pange vajalikule kohale. Iseäranis tõhus on kanda seda kõrvarõngana, eriti mobiiltelefoni kiirguse vastu. Ajalugu Teemant on oma nime saanud Diamanthia leiukoha järgi (Brasiilias). Ta on kõige kõvem teadaolev mineraal. Ta on kuulus oma kestva ,,tulise" sära poolest. Teemanti kvaliteeti hinnatakse tema värvuse, puhtuse, lihvimiskvaliteedi ja massi(karaatides) järgi. Aarded kruusas: enne 1870. a. Leiti teemandikirstalle või tükikesi jõekruusast põhiliselt Brasiilias. 19. saj. lõpul avastati esmalt teemane sisaldavad kruusad ja seejärel kimberliidid Lõuna- Aafrikas. Tänapäeval on juhtivaks teemanditootjaks Austraalia. Teemandid kivimis: Kimberliit on suurema osa teemantide allikas. See on nimetatud Kimberley teemandivälja järgi Lõuna- Aafrikas. Kivim leiti vulkaanilõõrist, mis saab alguse 100-200 miili sügavuselt maakoores.
tahke koore vahel ning osaliselt nende sees Väike ja suur veeringe. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks.
Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist. Laoplatsi valikul peab veenduma ja kontrollima, et plats oleks tasane ja kandevõime oleks piisav transportivate autode jaoks. Vedu: Enne autodele laadimist tuleb kontrollida kastide puhtust
Surnutepõlemise järel levib laibamatus. Erilise tähtsuse evib koht, kuhu laip või tuhk maetakse. Seda austatakse kui surnu uut asupaika, sellesse kohta kanduvad üle ka laibas kätkevad jõud, mispärast see koht võib olla kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see on püha paik. Selleks paigaks on olnud harilikult, kas omaette seisev metsatükk, hiis, kuskil mäekünkal, kus liivas ja kruusas laibad kõige paremini säilivad, või kivivared, kangrud. Arheoloogilised leiud näitavad, et vahel maeti ka elumaja alla. Laiba väga tihe side oma matusepaigaga ilmneb juba sellestki, et keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm- kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu) hiiela. Vari Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole
kust täpselt radoon pärineb, aga need lahendused on suhteliselt kallid. Selleks, et leida parim abinõu, nii tehniliselt kui majanduslikult, tuleks teha kindlaks, kust tuleb radoon ruumi õhku. Paljudes majades, milles on kõrge radooni sisaldus, pärineb radoon maapinnast. Maapinna ülemises kihis on 30- 40 % õhku. Radooni sisaldus maapinnas, ühe meetri sügavusel maa sees olevas õhus, on alati suurem kui 5000 Bq/m³. Tavaliselt on see moreenis 20 000 - 40 000 Bq/m³ ja kruusas 30 000 150 000Bq/m³. Kui maapinnas on savikivimi fragmente, mis sisaldavad õli (alaunkiltkivimit), siis võib radooni hulk olla isegi 1-2 miljonit Bq/m³. Esmalt tulekski leida abinõud, mis takistaksid radooni sattumist majja. Õhurõhk majas on tihti madalam, kui väljas või maa sees. Kui maapind on õhku läbilaskev ja põhikonstruktsioon on hõre, võib radooni sisaldusega õhk imbuda majja. Suurel kogusel kõrge radooni
Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe: PANKRANDLA murrutusjärsak on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis) (pank) nt Kakumäe pankrandla ASTANGRANDLA murrutusjärsak on kujunenud kobedais kvaternaarisetteis (liivas, (astang) kruusas, moreenis jt) PAERANDLA vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla MOREENRANDLA moreenis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla. Palju rahnusid + KRUUSA - kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega
Kõdunevad jäänused sisaldavad hulgaliselt baktereid ja viirusi. Kalmistu pinnale langevate sademete infiltratsiooniga kaasneb jäänuste koostis- ja laguainete väljaleostumine. Oluliseks kalmistu keskkonnamõju määravaks teguriks on aeratsioonivööndi paksus, kuna kõige intensiivsem biodegradatsioon toimub just seal. Isepuhastusvõime on seda suurem, mida peeneteralisemad on vettkandvad kivimid. Liivas ja kruusas ei ole isepuhastusprotsess piisavalt kiire, sest lühikese viibeaja tõttu ei adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad
Maakeral võib magevee tarbimise jagada 3-ks: 1) põllumajandus ( umbes 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks) 2) tööstus kasutab umbes 7% veevarust 3) igapäevaelus kasutab inimene umbes 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks.
põhjas ranna suunas. Kõrgenemisel ulatavad nad üle merepinna ning jäävad lõpuks mere taandumisele kuivale. Rannabarride laius on tavaliselt 50150m, kõrgus 12m ning pikkus võib küündida kuni mitmekünmne kilomeetrini. Et barrid koosnevad enamasti liivast, on tuul nende pinna luitseliseks ümber kujundanud. 4. Rannavallid Tuntumaid rannakuhjevormid on veekogu põhjast laintega välja heidutud kruusas või klibust koosnevad rannavallid. Nende kaarjate või sirgete vormide pikkus on mõnisada meetrit, lius mõnikümmend meetrit, kõrgus 12m. Valdavalt on nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi kaugemal. Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi osa. LääneEestis moodustavad mere suunas madalduvaid rannavallistikke
Ehitusmaterjalsed tardkivimid- suur soojajuhtivus, ei sobi köetavate hoonete seinamaterjaliks, habras tõmbetugevus (1/40 survetugevusest),hea töötlemisvõimalusega, kuid väga pikaajaline töö. Settekivimid- liiv0,14-5 mm, kruus >5mm, eesti liivad on peaagu puhtad kvartsliivad. Nõuded settekivimitele: • Liivasid peensusmooduliga alla 1 ei kasutata • Savikaid osiseid ja tolmu mitte üle 3% • Kruusa või killutiku tera max suurus 70mm • Kruusas ja killustikus hinnatakse omavahelist sobivust, plaatiate ja teravate kivide protsenti, kulumiskindlust jne • Kasutatakse betooni mördi valmsitamisel, aluste ehitusel jne • Kasutatakse hydroisolatsioonimaterjalina Paekivi- jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivi ja dolomiit. Peamiseks koostiseks kaltsiumkarbonaat. + savi, räni, rauaühendid. Lubjakivi- • Lubjakivi ei kasutata hetkel väga palju, sellest muidu tehakse aedu, hooneid, kaminaid.
1. Põllumajandus(90% tarbitavast veestniisutamiseks). 2. Tööstus(umbes 7% veevarust kasutusel). 3. Igapäeva elus(umbes 3%mageveest). Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal. Ning 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi: Suur osa sademetedane maapinnale langevast veest imbub raskus jõu mõjul läbi pinnase. Seda protsesi nimetakse infiltatsiooniks. Osas kivimites näiteks liivas ja kruusas liiguv vesi kiiremini, teistes, näiteks savikates kivimites, aeglasemalt vee liikumis kiirus pinna sees mõõdetakse filtratsiooni mooduliga mille ühikuks on cm/sec või meeter/ööpäevas läbides erinevaid sette- ja kivimi kihte puhastuv vesi saaste ainetest ning lahustab mineraale läbides erinevaid kihte. Põhja veeks nimetataksegi maakoore ja kivimite ja settete poorides lõhedes ja tühikutes olevat vett maapinna poolsetes kivimittes liigub vesi suhteliselt vabalt ja
Transpiratsioon puude vananedes nõrgeneb tunduvalt. Mets ja põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse vaba vett, mis asub maakoore ülemise osa kivimite ja setete poorides, lõhedes ja teistes tühemetes. Ta moodustub maasse imbuvaist sademetest ja pinnaveest, samuti kivimites olevast ning magmast eralduvast veeaurust (juveniilne vesi). Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul jõgedesse, järvedesse ja meredesse. Põhjavee liikumine on tavaliselt aeglane: kruusas ja liivas on liikumiskiirus harilikult kuni 10 m ööpäevas. Sademete imbumist põhjavette läbi aeratsioonivööndi nimetatakse infiltratsiooniks. Põhjavee pinnalt tõuseb vesi kapillaarselt ja moodustub kapillaarvöönd. Kapillaartõusu kõrgus on seda suurem, mida peenemad on poorid. Jämedateralisel liival on see vaid 2...3 cm, peeneteralisel liival kuni 120 cm, saviliival 120...350 cm, savil 650...1200 cm.
annaabi.ee 
