Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga. Need elektronid mis paiknevad kristalli väliskihis, loovutavad kergesti elektrone ja sellega on mõjutatavad välisest elektriväljast. Sellega on ka põjjendatav miks nad on hea elektri juhitavusega. Kõik peale elavhõbeda on tava temp tava olekus. Metallid ja sulamid liigitatakse kahte kruppi 25.02.2013 Valgus-elektromagneetiline välgatus. Objektmikromeetr- avas klaasitükk, sinna kraveeritud jaotised, ja iga jaotise vahemik 0.01 mm.
meeskonna ,et leida taas meakanbutid .Nad avastasid 52 meakanbutti ja 105 koobast millest ainult paarkümmend olid kasutusel. Sulivani meeskonna avastusretk Selleks ,et mekannuputtide rahvast leida lendas Sulivani meeskond Sepiku jõe orgu ja seepeale matkasid nad jalgsi mägede suunas .Teadlased proovivad saada nendega ühendust dzunglitelefoni kaudu ja see toimibki kuna juba komandal päval kohtavad nad kahte mekanputti meest Johnni ja Aiyot . Nad kuuluvad 12 liikmelisse kruppi . Koopaelu ja loomis koobas Mekanbuttid veedavad koobastes paar nädalat ja pärast seda liiguvad edasi .Naised kasvatavad kõrvitsaid, kurke, banaane ja teisi sõõgitaimi, mida nad koristavad järgmisel koopakülaskäigul .Mehed kütivad või aitavad naistel saagobalmist jahu teha .Igal koopal on omanik ja nimi .John avaldab meile ka kokao koopas loomis salause .Koopas on üks suur pragu ja ta seletab et ,sealt tulid välja esimesd inimesed Awiinid,Meakanbutid ja ka teised krupid kes
Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m, suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid
5. Puidu vastupidavus liigitus mädanikele. Tugevad, keskmised ja nõrgad 6. Aplitseerimine mis see on? Puidu aplitseerimine on immuti puitu süstimine 7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu kahjulike seente tekkimise eest. 8. Immutusainete liiguts puidukaitseks. Puidu immutusained jaotatakse kolme kruppi: 1)Vees lahustuvad immutid 2)Õlis lahustuvad puiduimmutid 3)Kresoodid 9. Millistele nõuetele peaksid vastama puidukaitse ained? Kerge peale kanda, ohutud loodusele, hästi imenduvad, kvaliteetsed ja puitu kaitsvad 10. Sinetusseente ja hallitusseente erinevus. Hallitus seened erinveda ainult puidu pinnal. Sinetusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sinetusseete mütsid on värvuselt sinakad, mustad või pruunid, hallitusseened on värvusetud
Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige. 1920ndail oli SM'l kaks välispoliitikat: üks oli läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida vaikides toetas president. Seda teostasid isamaalised massiorganisatsioonid (Teraskiiver). SM valmistus II MS'ks: *Saksa ohvitserid õppisid tankide juhtimist Venemaal, sest SM'l ei tohtinud neid olla *Kruppi firma hakkas valmistama õhutõrjekahureid Punaarmee jaoks *SM sai laene ja investeeringuid USA'lt KeskEuroopa riikide vahelised suhted olid üsna pingelised: *Tsehhoslovakkia, Poola, Jugoslaavia tegid panuse liidule Antant'iga *Austria, Ungari, Bulgaaria leidsid, et Antant ja Versailles' süsteem tegid neile liiga
hukkunuid -> 18.03 barrikaadid ja ülestõus Berliini ülestõus: F. Wilhelm IV käsib vägedel lahkuda -> tapetutele korraldatakse riiklikud matused -> valitakse Preisi Rahvuskogu -> põhiseaduse vastuvõtt -> konstitutsiooniline monarhia Tööstuse areng jätkub *Sajandi keskel tekivad Preisis ja Saksimaal kudumis- ja ketrusvabrikud, Reini- Vestfaadi alal metallurgiatööstus *Essenis tegutseb Kruppi suurtükitehas *1850-1860 tööstuse kiire areng -> liberaalide mõju kasv Otto Leopold von Bismarck *1862 sai Preisi kantsleriks, valitses riiki ilma eelarvet Maapäeval kinnitamata ja suurendas otsustavalt sõjaväge * „Ajastu suuri küsimusi ei otsustata parlamendi kõnede ega häälteenamusega, vaid raua ja verega“ *1866 Põhja-Saksa Liit, Lõuna-Saksa liitmise tõttu Prantsuse-Preisi sõda -> 18.01
aastal A.Nobeli leiutatud lõhkeaine dünamiit, mis tegelikult ei olnud üldse sellel eesmärgil ehitatud. Jalaväed said tugevamaks tänu kuulipildujale, mille konstrueeris 1883. aastal H.S.Maxim. Ta leiutas ka suitsuta püssirohu, mis muutis nähtavuse lahinguväljal paremaks. Käsirevaks võeti revolver (1835). Põhirelvaks oli vintpüss, msi suurendas laskekaugust. Nt krimmi sõjas oli Briti armee juba põhiliselt varustatud vintpüssiga. 19. sajandi keskel hakati Saksamaal Kruppi tehastes tootma terasest suurtükke. Viini Kongress Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada vägivalda, samas muuta mõõdukamaks riikide rahvusvahelist käitumist. See pani aluse Euroopa riikide püsivale poliitilisele koostööle. Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli
Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks. Soodsamates olukordades olid need maad, kes jäid sõjast kõrvale või astusid sõtta hiljem. Eriti suure kasu sõjast sai USA. Tal oli sõdivates maades piiramatu turg. Olukord halvenes aasta-aastalt, kuni kätte jõudis nälg. 1916.-1917. a. talvel ei jätkunud Saksamaal isegi kartulit ning pidi sööma kaalikat (1916-1917 talv = Saksamaal kaalikatalv). Monopolide kasumid kasvasid (nt. Saksamaa "kahurikuninga" Alfred Kruppi kasumid olid 1913. a. 40 milj marka aga 1914. a. juba 86 milj marka). Sõjavastased meeleolud ja revolutsiooniline liikumine. Sõtta mindi sovinistliku ja patriootliku vaimustusega, kuid juba pärast esimest kuud kaevikutes hakati kahtlema sõja vajalikkuses. Juba 1915. a. algasid uued streigid. Loosungid olid: "Maha sõda!", "Me tahame rahu!" ja "Me oleme näljas". 1917. aasta veebruaris algas Vene revolutsioon. Nivelle'i tapatalgud
toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida *puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: · kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal
majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem:
mida sõnaga "viis" peale hakata?"- Noh, ma eeldan, et ta toimib nii, nagu ma kirjeldasin. Selgitusele tuleb kusagil lõpp. - Mis on aga sõna "viis" tähendus?- Jutt ei käinud siin üldse säärasest asjast, vaid ainult sellest, kuidas sõna "viis" tarvitatakse. tarvitatakse. Ludwig Wittgensteini elus oli periood, kui teda peeti Austria-Ungari üheks rikkamaks inimeseks. Wittgensteini isa oli skoda ja Kruppi kontsernidega seotud tööstur ning ka Ludwig valmistus tehnikainimese karjääriks, õppides Inglismaal tollal ülimalt eesrindlikku ja kõrgtehnoloogilist aeronautikat. Ludwigit iseloomustas juba lapsepõlves erakordne tehniline taip. Ta oli saatuse lemmiklaps, keda ootas hiilgav rahateenimise tulevik. Pärast Esimest Maailmasõda, kus Ludwig osales vabatahtlikuna, otsustas ta ometi alustada uut elu. Wittgenstein loobus varandusest ja läks kooli õpetajaks. Huvitav on see, kellele ta oma
prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka moodsate tööstusharude - elektrotehnika, keemiatööstuse jt. väljaarendamisele. Nii saavutasid näiteks erakordse võimsuse elektrotehnikas kaks hiigelettevõtet : · ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A. Kruppi firmasse kuulusid võimsad mäe-, metallurgia -ja metallitööstuse ettevõtted, samuti mitmed transpordikompaniid ja kaubakontorid. Saksamaa militariseerimine kandis kindlat eesmärki - kaasa rääkida maailmapoliitikas, mis tähendas sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale
Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vaid tehti laenu naaberriikidele või anti raha et naaberriigis firma teha ja olla seal firmal kaasosaline. Prantslased tegid Venelastele laenu, siis purunes Venemaa suhteliselt kiiresti aga kui tuli võimule kommunistid siss ei makstud võlga tagasi. Vastuolud teritooriumi jagamisel imperialism.
Poolakeelne õpetus oli keelatud, õppida tuli saksa keeles. Prantslaste suhtesk käituti ka sovinistlikult. Prantslased elasid Elsass-Lotringis, aga sakslaste käitumine nendega oli parem, sest kõrval oli suur Prantsuse riik, kust prantslastel oli võimalik abi saada. Saksamaa oli juhtiv tööstusriik. Enne oli see Inglismaa, aga enne I maailmasõda läks Saksamaa mööda. Olulised firmad: AEG ja Siemens elektrotehnika. IG Farbeindustrie värvitööstus, keemiatööstus. A. Kruppi kontsern terasetööstus, relvatööstus. Esimeses maailmasõjas kasutati Kruppi relvasid, nt Berta, suurtükk/kahur. Sakslased paigutasid kapitali turgudesse, kus nähti arenevat turgu ehk kus oli potentsiaalne ostjaskond. Üks riik, kuhu paigutati, oli Venemaa. Samuti tunti huvi Lähis-Ida vastu, seal huvitas neid nafta. Selle tõttu kavandati BBB raudtee ehitamist Berliin-Bosborus-Bagdad. Selle
3 SAKSAMAA(lk 28) MAJANDUS Majanduses on kiire areng ja riik on majanduse mootor. 1901-1903 on väike majanduskriis kogu Euroopas. Pärast kriisi hakatakse panema rõhku sõjatööstusele. Majandusaarengu põhjused: · Saksamaa ühendamine lõi ühtse siseturu. · Võidetud sõda Prantsusmaaga: raha ja Alsass-Lotringi piirkond. · Monopolid kõigepealt rasketööstuses (suurimad on Kruppi tehased metallurgia ja relvatehased). · Elektrotehnika (AEG, Siemens Schuckert) · Keemiatööstus (nt. Baier) Saksa tööstus kasutas palju sisseveetavat toorainet ja seetõttu olid nad väga huvitatud kolooniatest ja maailmaturust mõlemapidiselt. Saksamaal tekib eluline vajadus oma haaret laiendada. VÄLISPOLIITIKA · Laevastiku loomine: Wilhelm II võimuletulekuga toimub üleminek maailmapoliitikale. 1890 saadab Bismarcki erru ja hakkab ise realiseerima poliitikat
kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud
säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka). 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile
säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka). 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile
II maailmasõja algus võimaldas Hitleri valitsusel oma võlakirjad ka lunastada, kasutades selleks okupeeritud riikide kullavarusid. Hitleri majanduspoliitika peamine juht oli Hjalmar Schacht, kes 1923-1930, 1933-1934 ja 1937-1939 oli Reichsbanki president ning 1934-1937 majandusminister. Sõja algus vähendas ta mõju ja 1943 tõrjuti ta valitsusest lõplikult välja. Töösturitest oli mõjukaim Gustav Krupp von Bohlen und Halbach, kelle tehased said enim sõjalisi tellimusi valitsuselt. Kruppi tehased kasutasid ka koonduslaagrite orjatööjõudu, Gustavi poeg Alfred Krupp von Bohlen und Halbach mõisteti selle eest hiljem sõjakurjategijana vangi. Hitleri valitsus pani suurt rõhku ka infrastruktuurile, ehitades uusi teid ja raudteid. Esimene kiirtee (Autobahn) valmis Kölni ja Bonni vahel 1932 ja peale Hitleri võimuletulekut asuti looma kiirteede võrku üle Saksamaa. Tollal muutus populaarseks ka autode võidusõit, milleks
eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine 10* riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) 23* tööjõu puudus: 11* kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus 12* mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) 13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem:
annaabi.ee 
