lõhenemine: Radikaalid (aulakoosolek) mõõdukad Juhtis Jaan Teemant Juhtis Jaan Tõnisson · tuli kukutada senine · nõudsid demokraatlikult valitud "vägivallavalitsus; rahva esindust; · luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks · keelduti maksudest ja kubermanguks kroonuteenistusse minekust; · Baltisakslaste eesõiguste · taotleti rüütelkonna-ja piiramist; kirikumõisate maade jagamist · Riigimaade jagamist rahvale rahvale; · Valitsuse abi talude · rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5
Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale
eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Valitsuse vastused rahvarahutustele
aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel
baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele III leer Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised"
Leeni lahkus Vargamäelt ning uueks tüdrukuks tuli Miina. Juhtuski ükskord, et poisid Jaagupit varitsenud, kui ta Põlluotsa Roosile külla läks, ning peksid ta vaeseomaks. Kuidagi suutis Jaagup siiski Vargamäele roomata ning Miina aitas koos Mariga ta tüdruku asemele pikali. Miina põetas Jaagupit ning kui viimane hakkas tervenema, puges Miina poisi kõrvale voodisse. Aja möödudes märkaski Mari, et Miinaga pole kõik korras ning sai teada, et see Jaagupi last ootab. Jaagup aga võeti kroonuteenistusse, kust ta varsti tänu mitmetele ,,vahenditele" jälle koju lasti. Selle aja peale oli Miinal laps käes poeg. Pärast kroonust ,,äralubamist" hakkaski Jaagup Miina ja lapsega koos elama Miina lapsepõlvekodus, sest viiasel oli ema hiljuti ära surnud. Vargamäe Andrese pojad Andres ja Indrek olid erinevad nii oma väliumselt kui ka loomult. Kuna Andres oli suurem ja tugevam, siis tegi ta nii mõnigi kord endast väiksemale Indrekule oma tahtmist selgeks rusikate või kepilöökidega
kavalusega sokutas Pearu magama enda põllule ning süüdistas teda oma saagi rikkumises. Andres ei kaotanud usku õigusesse, aga ta hakkas seda taga ajama kavalate võtete ja nüketega. Tõe ja õiguse taga otsimine muutis Andrese kalgimaks inimeseks, sest see õigus, mida ta Piiblist luges, ei tähendanud midagi, sest ta ei suutnud seda maksma panna. Kui Pearu poeg Karla pidi minema kroonusse, siis Andres mõistis, et jumal loob vahel õigust ka Vargamäel. ,,Karla võeti kroonuteenistusse [] Nõnda siis pidi Pearu endale võõra sulase palkama, sest järgmine poeg Toomas oli alles nõrk, et töömehe kohustusi täita. Sellest mõistis Mäe Andres, et jumal teeb mõnikord õigust ka Vargamäel. Pearu oli küll hoobelnud ja suurustanud, aga nüüd pidi ta ometi kord mõistma, et tema pole ilmas see kõige vägevam." 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, . ,,Tangu" järel seisis aga kaks pisikest täpikest, mida peremees omaenese tarkusest miskiks ei osanud pidada ja ka poeg Jüss, kes kooliski käis, ei osanud suurt targemat nõu anda. Tegelikult oli mõeldud tangusoola.
Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, . ,,Tangu" järel seisis aga kaks pisikest täpikest, mida peremees omaenese tarkusest miskiks ei osanud pidada ja ka poeg Jüss, kes kooliski käis, ei osanud suurt targemat nõu anda. Tegelikult oli mõeldud tangusoola.
teise mehe eestvedamisel • mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat • nõuti - demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale jne • radikaalsemad (Teemanti pool) tahtsid kukutada senist vägivallavalitsust ja luua demokraatlik vabariik • keelduti - maksude maksmisest, kroonuteenistusse minekust • taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale • otsuste täideviimine jäi selgusetuks Mõisate põletamine • koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid • kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik” • üldstreik - detsembri alguses Tallinnas • keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased, Harjumaal kehtestati sõjaseisukord • 12
Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma. Kirjutaja püügiriist jäi kännu taha jõkke kinni ja ta käis südaööl neid ära toomas. Vargamäe kohal oli kunagi laas? Pearu tahtis jälle ujutama hakata. Noor Andres läks tammesid lõhkuma, Ants oli kaasas. Indrek läks linna kooli. Küsis isaltki selle jaoks raha, laenuks andis ka Mai, kes palus Indrekul raamatute ümberjutustusi kirjutada ning need Juhanile saata. Noor Andres pidi kroonuteenistusse minema. Kassiaru Maali on nukker, kuna Andres ei tahtnudki enam tema meest maha lüüa, kui kroonust tagasi tuleb. Vana ütleb:" Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." Noor ütleb:"Sina oled seda teinud ja minu ema tegi, ega ta muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." Peale noore Andrese vallamaja ette viimist läheb vana kõrtsi. Seal on ka Pearu, kellega jälle juttu aeti, kuid väga paljud asjad on muutunud seal
eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu
Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara. Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud. XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures
Nüüd peeti 2 koosolekut. Tõnissoni pooldajad ehk mõõdukad tunnistasid kehtivat konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, nad ei pooldanud vägivalda. Radikaalid seevastu arvasid, et peab kukutama kehtiva valitsuse ning looma demokraatliku vabariigi. Kavatseti keelduda maksude maksmisest ning kroonuteenistusse minekust. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Ühine arvamus oli neil see, et venestamine peab lõppema. 4. Mõisate põletamine. Hävines 160 mõisa. Algas 12. detsembril Revolutsiooni saavutused: erakondade loomine ehk saab poliitikat teha, õppetöö taastatakse ning vallakoolides saab 2 esimest aastat õppida eesti keeles. Pilet 9 Linnad, kaubandus ja tööndus varauusajal
nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. · Radikaalid: Tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti kohe üle võtta ja keskvalitsuse korraldus boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Revolutsioon praktikas: Kohalike omavalitsuste ülevõtmine Tallinnas üldstreik Sõjaseisukord 12. detsember Tallinnast salgad mõisaid põletama. Karistussalgad: Keskvalitsus saatis täiendavad sõjalised jõud- kohtuvõim läks
Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu
Vaatamata konfiskeerimistele see salakaubandus õitses. Ei saa öelda, et inglased ja prantslased ei oleks püüdnud siin ka jalga maale panna, kuid okupeerimist ei toimunud. Käidi vett võtmas, aga kohalikku vastupanu ei kohatud. Püüti ka Tallinnat merelt pommitada, kuid sellel mingit otsest mõju ei ole. Siinsetele talupoegadele on sellel sõjal ka negatiivne mõju: Vene riik suurendab siit võetavate nekrutite arvu, 54-55 võetakse siit 12300 mees nekrutiks. Kes kroonuteenistusse ei võetud, pidid täitma muid kohustusi, nt tuli oma vankrite ja loomadega vedada kroonule kuuluvat vara. Tuleb ka logistika uuendamine, eelkõige Põhja-Eestis, kiirendatud korras teede ja sildade ehitamine ja korrashoid. Selleks kasutati kohalikke talupoegi. Tuli ka küttepuid varuda ja muid saadusi sõjaväele anda. Mitmel pool majutatakse ka enda juures sõjaväelasi. Siinsetest talupoegadest luuakse vabatahtlik palgaline maamiilits. Eelkõige siit värvatud,
annaabi.ee 
