Päristuumses rakus pidevas liikumises Seob raku osad tervikuks 6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu tunnuseid, määravad geene. Inimesel keharakus kahekordne kromosoomistik (46) Inimesel sugurakus ühekordne kromosoomistik (23) 8. Kromosoomid- pärilikkusest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Histoonide ümber keerdub DNA. 9. Rakumembraani ülesanded
jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. • Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 1) Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 2) Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 3) Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 5) Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 6) Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid 7) Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? 8) Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 9) Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku?
toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks. o Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed, b) loomad, c) seened, d) bakterid. Seene hüüfid moodustavad mütseeli. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 1 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiidid.
c) sahhariidide sünteesiks d) ATP sünteesiks 16. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed b) loomad c) seened d) bakterid Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 18. Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 21. Seene läbipõimunud niidid moodustavad mütseeli. 22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26
6. Kitiinist kest ümbritseb seenerakku. 7. Plasmiidi DNA molekulis on info valkude sünteesiks 8. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt seened Täida lünk 1. Iga uus rakk saab alguse olemast olevast rakust jagunemise teel 2. Rakukest ümbritseb taime ja seene rakke 3. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Seene hüüfid moodustavad mütseeli. 6. Taimerakus esinev DNA lisaks kromosoomidele veel plastiidide ja mitokondrite koostises 7. Pagaripärmi kasutatakse taina kergitamiseks, sest sellele elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaas 8. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev kromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiid. Selgita pikemalt ja tooge näiteid 1. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi täiustumisega? Seoses mikroskoobi
MITOOSIFAASID- interfaasi käigus on kromosoomid lahti keerdunud ja tekib terviklik DNA.( DNA replikatsioon ehk kahekordistumine 46 kromosoomi asemel on 92) MITOOS-päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille käigus tekivad sama geneetilise koodiga identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb : 1)Karüokinees- tuuma jagunemine. 2)Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Kromosoomid keskele kokku (Ekvatoriaal ala) siis niidid kinnituvad kromosoomidele, kromatiidid tõmmatakse poolustele lahti, tekib uus tuuma membr. Rakk jaguneb 2. MITOOSI TÄHTSUS · Toimub kromosoomide =väärne jaotamine tütarrakkude vahel. · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega jagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
Inimese lahknemisel shimpansist on toimunud veel väikesed inversioonid kromosoomides 1 ja 18. Eeldatav vahevorm, mis eksisteeris enne orangutangi lahknemist hominoidsest eellasest, erines neist 3, 7, 10 ja Y kromosoomi poolest. Orangutangide karüotüüp erineb hominoidse eellase karüotüübist erinevuste tõttu kromosoomides 2q, 4, 8, 11, 17 ja 20. Hominoidse eellase kromosoomid olid suures ulatuses sarnased gorilla, shimpansi ja inimese kromosoomidele. Gorilla eraldumisel sellest eellasest toimusid ümberkorraldused üheksas kromosoomis, shimpansi eraldumisel seitsmes kromosoomis. Kromosoomide analüüsi tulemusi toetavad ka molekulaarsed uuringud. Praeguse nelja liigi puhul eeldatakse kolme eellase olemasolu: esimesest eellasest lahknes orangutang, teisest gorilla ning kolmandast toimus shimpansi ja inimese lahknemine. Evolutsioon molekulaarsel tasemel.
28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. · Translokatsioon segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi Retsiprookne translokatsioon mittehomoloogilised kromosoomid vahetavad võrdsel hulgal geneetilist materjali Meioosis võivad retsiprookset translokatsiooni sisaldavad mittehomoloogilised kromosoomid lisaks homoloogilistele kromosoomidele paarduda ka omavahel, moodustades ristikujulisi struktuure, millel on 4 tsentromeeti -> homoloogiliste kromosoomide lahknemine on häiritud ja tekivad aneuploised sugurakud. · Liitkromosoomi teke mõnikord liitub kromosoom oma homoloogiga või liituvad tütarkromatiidid, moodustades ühe geneetilise terviku; liitkromosoomid võivad tekkida ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel
kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega tihedalt kokku pakitud. DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja nende ümber keritud 147 bp DNAst. H1 linkerile. Nukleosoomid moodustavad omavahel kokkupakituna 30 nm fiibri. Kromosoomide oluliseks elementideks on tsentromeer kromosoomide täpseks jaotuseks rakujagunemisel, telomeerid kaitsevad kromosoomide otsas DNAd nukleaaside eest ja replikatsiooniorigin DNA replikatsiooniks. Kromosoomidele annab kuju tsentromeer: metatsentriline – keskel, submetatsentriline – otsas, üks lühike teine pikk õlg, akrotsentriline – täitsa otsas, lühike õlg, otsas satelliidid. Kromosoomide ülesanne on päriliku materjali korrektne ülekanne tütarrakkudele ning geneetilise informatsiooni korrektne ekspressioon. G-banding – GC rikaste alade tumedaks värvumine R-banding – reverse, vastupidine vöödistus G-le. AT rikkad alad tumedad
kromosoomi Retsiprookne translokatsioon kui kaks mittehomoloogilist kromosoomi vahetavad võrdsel hulgal geneetilist materjali. Translokatsiooni tulemusena võib geen sattuda uude kohta, kus ta avaldub erinevalt. Translokatsioonid võivad põhjustada ka geneetilise materjali kaotsiminekut või lisandumist. Evolutsioonis tähtis inimesel 2. Kromosoom vastab ahvidel 2A ja 2B kromosoomidele. Liitkromosoomide teke: kromosoom ühineb oma homoloogiga või liituvad tütarkromatiidid, moodustades ühe geneetilise üksuse. Liitkromosoomid püsivad stabiilselt seni, kuni neil on üks tsentromeer. Liitkromosoomid võivad moodustuda ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel. Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle pooles, et liitkromosoomid
juhuslikult kaotsi. Miitmete rakujagunemiste järel hübriidses rakus alles 1 või vähesed inimese kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. N: translokatsioon X & 14. kromosoomi vahel. Selliseid inimese rakke hübridiseeriti hiire rakkudega, kasv HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele aint 1 inimese kromosoomi 14t. Geen HPRT paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Avaldas, er nukleosiidi fosforülaasi (NP) kodeeriv geen paikneb 14. kromosoomi selles osas, mis translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi käigus töötati selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada. X kromosoomis paikneb geen DMD, mille defektsus Duchenne lihaseline düstroofia. 40
toimumiskoha ja tulemi. 5)Põhjendage naise ovogeneesist lähtuvalt, miks ei lubata naistel töötada tervistkahjutavatel ametikohtadel. MEIOOS: määratlus: meioos on rakkude eriline jagunemise viis, mile käigus kromosoomide arv väheneb poolevõrra ja pärilikkus kombineeritakse ringi. Meioosis on 2 jagunemist: esimene jagunemine (I) ja II jagunemine ja mõlemas jaguemises 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Esimese jagunemise profaas: tuleb keskenduda ainult kromosoomidele. Meioosi läinud rakkudes on toimunud DNA kahekordistumine rakkudes on kahekromatiidilised kromosoomid. Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi tomub homoloogiliste kromosoomide seostumine ja tekivad neljakromatiidilised struktuurid. Üks homoloog pärineb kunagiselt ühelt vanemalt ja teine teiselt. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub grossing over ehk ristsiire kusjuures ristsiirde käigus vahetavad
Tänu sellele tehti nt kindlals, et inimesel on 46 mitte 48 kromosoomi. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve, kuni 70ndateni oli põhilises kasutuses Feulgen'i reagent (lillakas, reageerib DNA suhkrujäägiga). Tänapäeval kasutatakse detailmsemateks uuringuteks DNA-ga interkaleeruvaid värve. Nt fluorestseeruv quinakriin või mitte-fluorestseeruv Quisma. Mõlemal juhul tulevad nähtavale ka kromosoomidele iseloomulikud triibud. Meioos: Võrreldes mitoosikromosoomidega on meioosikromosoome tunduvalt raskem tsütoloogiliselt analüüsida. 1) meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes sugurakkude mood. 2)meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud teostatud taimse materjaliga (mais, liilialised). Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid & kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest
Ristühendus võib tekkida ühel ja samal DNA-ahelal. Siis nimetatakse teda ahelasiseseks ristühenduseks. Kuid ristühendus võib tekkida ka komplementaarsete DNA-ahelate vahel või kahe erineva DNA-molekuli ahelate vahel. Samuti võib kovalentne ahelatevaheline ühendus tekkida DNA-molekuli ja valgumolekuli vahel. Sellised ülisuured kompleksmolekulid häirivad tugevalt raku normaalset elutegevust ja on potensiaalselt surmavad, kui neid ei õnnestu kõrvaldada. Ioniseeriva kiirguse toime kromosoomidele Kui kaks üheaegset ionisatsiooni leiab aset ühe lämmastikaluste paari juures üks ühel ja teine teistel DNA külgahelatest, siis tekib mõistetavalt täielik kromosoomi katkemine. Katkenud kromosoomi kumbki osa sisaldab erineva hulga geneetilist materjali. Kui kahjustatud kromosoom jaguneb, siis uued tütarrakud ei ole enam geneetiliselt informatsioonilt identsed, sest nad said jagunemise käigus erineva osa geneetilisest infost
eraldi, DNA puhastatakse välja, selleks ajaks on proovi jäänud vaid see osa DNAst, millega oli seotud huvitav valk, tuvastatakse uuritava valgu seondumispiirkond. 16. Eukarüootsete kromosoomide morfoloogia. Kromosoomide arv, suurus, kuju on liigispetsiifiline. Karüotüüp on igale liigile iseloomulik metafaasi kromosoomide arv, suurus ja kuju. Kromosoomide värvimine teatud histoloogilised värvid seonduvad teatud metafaasi kromosoomialadega tugevamalt kui teistega, mistõttu moodustub kromosoomidele iseloomulik värvusmuster, värvitriipe saab kasutada kromosoomi pikkuse (vahemaade) hindamiseks ning teistest kromosoomidest eristamiseks. Milleks kasutatakse FISH analüüsi? Kromosoomialade täpsemaks kirjeldamiseks. 17. Eukarüootsete kromosoomide funktsionaalsed elemendid - replikatsiooni ORId on DNA järjestused, kuhu seondub DNA polümeraas koos valkudega, mis on vajalikud DNA sünteesiks, tsentromeerid on kromosoomi osad, kuhu mitoosi ja meioosi protsessides
segada või ühtida, teda jälgitakse Segatüüpi skisoafektiivne häire bipolaarse afektiivsuse häire + skisofreenia sümptomid Skisofreenia etioloogia Mis haiguse põhjuseks võib olla - Elupuhune levimus on ligikaudu 1% - Võrdsel määral mehi kui naisi - Haigestutakse tavaliselt noorukieas või varajases täiskasvanueas Geneetilised faktorid - Geeniuuringud pole leidnud kindlaid eelsoodumusega seostatud geene, kuigi on lähemale jõutud huvipakkuvamatele kromosoomidele - Uuringute järeldused: tegu on mitmete võimalike geenide ja erinevate keskkonna faktorite interaktsiooniga Keskkondlikud faktorid: - Sünnikomplikatsioonid nt hapnikupuudus - Raseduse ajal ema põetud viirushaigused/gripp ja alatoitumine - Ainete tarvitamine paljudel ka sõltuvushäire - Psühhosotsiaalsed faktorid stressoorsed elusündmused, linnas sündimine/kasvamine, immigreerumine
kromosoome, mis sisaldavad translokatsioone. Näiteks on toimunud translokatsioon X kromosoomi ja 14-nda kromosoomi vahel enamus X kromosoomi pikast õlast on translokeerunud 14-nda kromosoomi otsa ning väike segment 14-nda kromosoomi otsast on translokeerunud X kromosoomi otsa. Inimese rakke, mis seda translokatsiooni sisaldasid, hübridiseeriti hiire rakkudega ja kasvatati HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele ainult üht inimese kromosoomi 14-ndat kromosoomi, kuhu oli liitunud enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks
● Kasutatakse üheahelaliste DNA proovide hübridiseerimist metafaasi kromosoomsele DNA-le ● Proov seondub ainult sinna, kus on tema järjestusele vastav komplementaarne DNA järjestus metafaasi kromosoomis ● Proovid on märgistatud fluorokroomidega ja seda on võimalik vaadelda fluorestsentsi mikrosoobis ● Kasutatakse tsentromeeridele ja igale kromosoomile spetsiifilisi proove. Võrdlev genoomne hübridisatsioon: ● Metafaasi kromosoomidele hübridiseeritakse kaks erinevat genoomset DNA’d, kumbki eraldi värviga märgistatult ● Värvi intensiivsuse järgi on võimalik hinnata, kas proovis on konkreetse piirkonna DNA’d rohkem või vähem. 61. Inimese kromosoomid, osad, arv Struktuur: ● kaks kromatiidi ● Lühike (p-petite) ja pikk (q, g-grande) õlg ● Tsentromeerid, telomeerid ja satelliidid. Inimesel erinevaid kromosoome 24: 22 autosoomi ja 2 sugukromosoomi. Kõigis
Näiteks on toimunud translokatsioon X kromosoomi ja 14-nda kromosoomi vahel enamus X kromosoomi pikast õlast on translokeerunud 14-nda kromosoomi otsa ning väike segment 14-nda kromosoomi otsast on translokeerunud X kromosoomi otsa. Inimese rakke, mis seda translokatsiooni sisaldasid, hübridiseeriti hiire rakkudega ja kasvatati HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele ainult üht inimese kromosoomi 14-ndat kromosoomi, kuhu oli liitunud enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud
Näiteks on toimunud translokatsioon X kromosoomi ja 14-nda kromosoomi vahel enamus X kromosoomi pikast õlast on translokeerunud 14-nda kromosoomi otsa ning väike segment 14-nda kromosoomi otsast on translokeerunud X kromosoomi otsa. Inimese rakke, mis seda translokatsiooni sisaldasid, hübridiseeriti hiire rakkudega ja kasvatati HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele ainult üht inimese kromosoomi 14-ndat kromosoomi, kuhu oli liitunud enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud
annaabi.ee 
