Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Toitumine Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad ka imetajaid ning linde. Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi. https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40 Paljunemine Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa. Ta valv...
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks antiloopidest ja ...
Niiluse krokodill Välimus Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad. Krokodill pole võimeline mäluma ja sellepärast ei söö nad saaki kohapeal. Ta viib ohvri tihnikusse, kuhu jäta...
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
annaabi.ee 
