Made By: WaZ Aine ehituse 3 põhiseisukohta 1. Aine koosneb osadest. 2. Aineosad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. 3. Osad mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Soojusliikumine? Kuidas seotus temp.? Aineosade liikumist nim. soojusliikumiseks, sest mida kõrgem on temperatuur seda kiiremini on osade liikumine Tahke keha 1. Kindel kuju ja ruumala, mida on raske muuta. 2. Aineosad paiknevad kindlalt kristallvõrede tippudes. 3. Aineosade vahel valitseb suured tõmbe- ja tõukejõud, mis ei lase neil kohalt liikuda. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises, tasakaalu asendi ümber. Vedelik 1. Puudub kindel kuju, võtab anuma kuju. Kindel ruumala. 2. Nende paiknemine on korrapäratu, tõmbe- ja tõukejõud väikesed. 3. On võimelised lahkuma oma kohalt. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. 5
5.kiht- 18 elektroni 18)5s2 (4d10) 5p6 ... 4. Aatomi elektronskeem ja elektronvalem. Elektronskeem- Na +11/ 2)8)1) Elektronvalem- Na : 1s22s22p23s1 5. Osakeste vahelise sidemetüübi määramine elementide iseloomu järgi. metall+mittemetall --> iooniline side mittemetall+mittemetall --> kovalentne polaarne side mittemetall lihtainena --> kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena --> metalliline side 6. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste sõltuvus sellest, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete eristamine. 7. Millisese rühma ja millisesse perioodi kuulub element elektronvalemiga 1s 2s22p63s23p64s23d3, mis element, mille põhjal otsustasid. 2 Vanaadium; B-rühma metall; 4. periood; elektronkihtide ning elektronide arvu põhjal
6. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga ) olekusse; keemilise sideme tekkimisel energia ............. ja keemilise sideme katkemisel energia ....................... 7. Sidemetüübi (metalliline, kovalentne mittepolaarne, kovalentne polaarne ja iooniline ) määramine ühendis, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine. 8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad · aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad
suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Sõnaga elektrijuht tähistatakse nii ainet kui ka keha, milles võib tekkida elektrivool. Metallides on tahkes olekus kristalse ehitusega, aineosakesed paiknevad korrapäraselt moodustades kristallvõre, mille sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Metallides on vabadeks laengukandjateks kristallvõrede vahel liikuvad vabad (ei ole seotud ühegi positiivse iooniga, võivad liikuda kogu metallitükki ulatuses, korrapäratult ja tohutusuure kiirusega 1000 km/s) elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Tavaliselt on tavaline metallitükk elektriliselt neutraalne. Et metallides tekiks elektrivool tuleb neis tekitada elektriväli. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud panevad vabad elektronid
· Ruumkesendatud kuupvõre: Cr; Fe; Mn; Mo; V; W · Tahkkesendatud kuupvõre: Ag; Al; Cu; Co; Fe; Ni; Pb; Pt; Sn · Kompaktne heksagonaalvõre: Be; Cd; Co; Cr; Mg; Ti; Zn Kristallvõret iseloomustadad suurused a) Võre periood teljesihiline aatomite vaheline kaugus on 0-0,7 mm b) Võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv c) Võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv [on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8-K8 (12-K12) jne] d) Aatomiraadius (on vahemikus 0,05-3mm) e) Võre kompaktsusaste võrdeelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võrdeelemendi ruumalasse Metall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elsatsus. Metallide omadused
ioonidest, aatomitest või molekulidest. Näited- mäekristall, püriit 72. Amorfsed ained- Üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Ühendid, millel puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju. Iseloomustus- Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju; Mehaaniliselt suhteliselt tugevad. Näited- Klaas 73. Klaaside liigitus- Pudeli ja aknaklaas; Kuumuskindel klaas; Keemiliselt vastupidav klaas; Kristallklaas; Karastatud klaas 74. Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid. Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid. 75. Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näited- teemant, grafiit 76. Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Näited- KCl, KBr 77. Röntgenstruktuuranalüüs- määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis;
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid – ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast – kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus – Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised – (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg’sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed – (C – teemant, SiO2 – kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad
➢ valguse läbilaskvus ja murdumine on kõikides suunades ühesugune. Amorfsed ained ja materjalid on kõik klaaside tüübid (ka kristallklaas), kivivill, klaasvill, diatomiit jt. Näiteks: metalne hõbe vees ei lahustu, amorfse sisestruktuuriga hõbe lahustub vees, moodustub kolloidlahus 67. Kristalsed tahkised. Näited. Kristalsed tahkised - osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnalisel näiteksgrafiiti 68. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre). Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); 2 Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH 4, O 2, CO 2, P
Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Nt FeS 2. 68. Amorfne aine on üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Neil puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja võivad võtta suvalise kuju. Nt silikaat, orgaaniline klaas, polümeerid. Tugevad, hea elektrijuhtivusega isotoobid. Ei voola, ei oma kindlat kuju, pole kindlat sulamistemp.-i. Soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedeliku omadused tugevnevad. 69.Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega; Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega; Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega. 70. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näited: -HgI2-127oC -HgI2 punane(Tetragonaalne)hõõrumiselkollane(rombiline).
suvalise kuju.Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju; Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; Pole kindlat sulamistemperatuuri. Nt. klaas, polümeerid 76. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus. Peamine koostisosa SiO2 , pudeli, akna, kuumuskindel, optiline, karastatud klaas Värviline klaasi Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine. Vedelas olekus omadused sõltuvad suunast
66. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja Värviline klaasi Metalli-ioonide lisamine klaasimassile selgitus). Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, 67. Difusioon. SiO2); Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis
Fiiberklaasi saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide 67. Difusioon. väljatõmbamisel Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. l Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti Aatomvõre sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, gaasides, aeglasemalt vedelikes. SiO2); l Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt
Kristalsed tahkised- osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnaliselt; Amorfsed tahkised (amorfsed ained)- osakesed ei paikne tasapinnaliselt. Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t 1. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre) Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO2,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad);
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti
Karastatud klaas (saamine karastamise teel) Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000oC Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 16 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine
} Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 74. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 75. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.)
põhimõtte alusel sarnane sarnases vesi-vees ja õli-õlis. 137 Mitsell emulsioonis tüüp õli- vees 138 Seebid joonisel õli-vees 139 Kristallvõred võivad olla: Mittepolaarsed molekulivõred; Polaarsed molekulvõred; Aatomvõred; Metallvõred; Ioonvõred; 140 Kristallvõrede iseloomustus 141 Termodünaamika olemus Termodünaamika on teadus, mis uurib soojuse vahekorda teiste energialiikidega s.t. Termodünaamika on õpetus soojuse ja töö vahelisest seosest ja seetõttu vaatleb kõiki energialiike ja nende vastastikuseid muundumisi. Termodünaamika kujunes 19. saj. aurumasinate töö ja nendes masinates toimuvate protsesside tundmaõppimise baasil.
Fiiberklaas - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel. Nt klaasvill Värviline klaas - Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Cr2+ sinine; Cr3+ roheline; Co2+ roosa; Mn2+ oranz; Fe2+ sinine-roheline ; Kolloidosakeste lisamine; Värviliste kristallide lisamine Egiptuses sarlakpunane klaas- lisati punast Cu-oksiidi. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad);
Fiiberklaas: - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel Klaasvill- saadakse lühikestest klaasfiibritest (kiududest), mida hoiab koos polümeerne materjal Kasutamine: Optilised kiud- klaasist kiusüdamik, mille pind on kaetud väiksema murdumisnäitajaga klaasiga, selle peal on plastikiht. Valgust juhtiva sisu läbimõõt on 9 mm ja kogu kiu 125 mm. Valmistatakse eriti puhtast SiO2-st, lisatakse Ge. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine.
90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB!Ainete sisestrukt on peam faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallisüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubilme 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutr molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (naftaliin); 3)ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4)metallivõre kristallivõre sõlmpunktides on pos ioonid; 5)kihihsed ahelakujulised
tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB! Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallsüsteemide klassifikatsioon osakeste paiknemise geomeetria järgi: 1) kuubiline; 2) tetragonaalne; 3) rombiline; 4) heksagonaalne; 5) monokliinne; 6) trikliinne; 7) trigonaalne. Kristallvõrede tüübid osakeste järgi: 1) aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (nt teemat); 2) molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (nt nafaliin); 3) ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4) metallvõre kristallvõre sõlmpunktides on positiivsed ioonid; 5) kihilised ahelakujulised kordinatiivsed võred erijuhud,
= a2 = a3 ^ b ja al = 012 = 013 = 60°, = 90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB! Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallsüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubiline 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (naftaliin); 3)ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4)metallivõre - kristallivõre sõlmpunktides on positiivsed ioonid; 5)kihilised ahelakujulised koordinatiivsed võred -
annaabi.ee 
