Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost).
8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914 24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914 25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914 26. Tööõigus aa. 1800-1914 2
Kostja kelle vastu hagi esitatakse Kohtunik mõistab õigust; (kohtunikul peab olema juriidiline haridus, ei tohi kuuluda erakond, eluaegne amet, ametisse määrab president) Ei pea olema tunnistajaid, advokaate. · Kriminaalprotsess seadusega kirja pandud kuriteod, mille eest on määratud karistused. Protsessis osalevad: Kohtualune/süüalune Kannatanu/kannatanu esindaja Advokaat ehk kaitsja Prokurör ehk süüdistaja (esitab süüdistus, pakub karistuse) Tunnistajad
Nende peamine ülesanne oli kohandada ja tõlgendada Rooma õigust, et seda kasutada vastavas elu valdkonnas. Glossaatorid uurisid tekste, kommentaatorid uurisid glosse. Praktikud 16 saj. Tekkis Saksamaal. Nende töö seisnes Rooma õiguse võimaluse rakendamiseks. Ajalooline koolkond ja loodusõiguslik koolkond 17-18 saj. Pandektistid 19saj. Võtsid aluseks klassikalise Rooma õiguse. Formuleerisid tähtsamad mõisted. Koostatakse klassifikatsioon. 15. Uueaja Euroopa kriminaalprotsess. 16.saj ühiskonnas probleemid. Kuriteo mõiste ebamäärasus. Reeglid paljudes normides. Karistuse julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Inimeste ebavõrdsus karistamisel. Piinamise kasutamine. Vaja oleks hoopis tuvastada tõde. Taheti kaotada piinamine; surmanuhtluse vähendamine, asendamine eluaegse või pikaajalise vangistusega. Kriminaalprotsessis brutaliseeris veel 18.sajandilgi veel piinamine ja õiguse ebakindlus. Juriidilis-tehniliselt põhines selle tõendikontroll legaalsel
külge. Seekord oli aia juures ka politsei, see tavaline, mitte märulipolitsei, ning minu naeratusele nad igal juhul vastasid. Kuid tundub, et see 2007. aasta aprilli balkanlik meediakampaania on muutnud meie avaliku arutelu viisi. Näiteks arvatavasti esmakordselt ilmusid iseseisva Eesti meediasse sedavõrd kallutatud ja läbinisti ideoloogilised kohtureportaazid. Tiiu Põld kirjutab Postimehes: "Jaanuari keskel algas ja täna jätkub Harju maakohtus kriminaalprotsess nelja väidetava revolutsionääri üle, keda süüdistatakse riigivastases kuritöös massiliste korratuste organiseerimises."12 Karistusseadustiku § 238, mis käsitleb massiliste korratuste organiseerimist, ei maini sõna "riigivastane kuritöö" (minu arvates on tegemist üldse sisutühja terminiga, kuid see arutelu ei mahu siinse artikli raamesse). Kui meenutame reaalseid sündmusi valitsuse kommunikatsioonipankrot, aia püstitamine
eelkristlikus õiguses oli vastav mõiste tundmatu. Iga tavalise õigusnormi juures küsis kirik, kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast. Piibli eetikast sai õiguse mõõdupuu. Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim. protsessis arendas välja nn inkvisitsiooni ehk uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud eriline süüdistaja. Inkvisitsioon – kriminaalprotsess oli välja kujunenud 1215 aastal. Oli antud õigus kirikule algatada kriminaalasi kui oli info isiku kohta, kes oli toime pannud kuriteo. Kohtunik hakkas tegelema juurdlusega. Ette oli nähtud ka tõendamine ja ka kuritegu uuriti ning kutsuti tunnistajaid. Leiti, et kõige parem tõendus oli isiku ülestunnistus. Algul oli kiirik piinamise vastu. Kui inimest piinati, andis ta enamasti lõpuks siiski tunnistuse. 13 sajandil pooldas seda juba ka kirik
Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on kriminaalkorras karistatavad teod, mis on sätestatud karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline karistus. Väärteod on kergemaliigilised süüteod, mis enne karistusseadustiku jõustumist kandsid nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel. Kriminaalprotsess ei seisne ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitses. Harvad pole juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu. Seetõttu pakume esindust ka kannatanu ja tsiviilhageja esindamiseks kriminaalmenetluses. Karistus mõistetakse ainult seaduse järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab karistust, kohaldatakse karistusseadus ka tagasiulatuvalt.
2.1. Riigiõigus 67 2.2.Haldusõigus (ka: administratiivõigus) 68 2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9.Rahvusvaheline õigus 78 2.10. Kokkuvõte 78 § 5.Õigusaktide süstematiseerimine 78
Kriminaalõiguse reguleerimise objekt ja ese on ühiskondlikud teod, mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. Valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega. Üksnes seadusega määratud teod saavad olla kuriteod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kõigi teiste õigusharude normide rikkumine on juriidiliseks faktiks kriminaalõigusliku normi suhtes, sõltumata sellest, et iga kord ei pruugi kohe kaasneda kriminaalvastutus. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) Suhe kriminaalõigusega, mis baseerub õigusnormide kahesugusel olemuslikul liigitusel: materiaalõiguse normid ja protsessuaalõiguse ehk menetlusnormid. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi
· Koosnevad paljudest õigusnormidest. ERAÕIGUS 1. Tsiviilõigus 1.1 Võlaõigus 1.2 Asjaõigus 1.3 Perekonnaõigus 1.4 Pärimisõigus 2. Kaubandusõigus 3. Intellektuaalne omand 4. Rahvusvaheline õigus AVALIK ÕIGUS 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus 3. Haldusõigus 4. Karistusõigus 5. Finantsõigus 6. Protsessiõigus 6.1 Tsiviilprotsess 6.2 Kriminaalprotsess 6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale
Temast saab eraõiguse professor. Leo Leesment- oli Uluotsa kolleeg.Rooma õigus oli tal kõrvalteadmine. Läks vabadussõtta koolikaaslastega. Arvati, et Vene keisririik säilib. Leesment õppis erinevaid keeli lapsena. Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost).
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle
Üldine arvamus pole üldist teooriat, vaid konkreetse normi jaoks peab kasutama kõiki kolme doktriini, selgitamaks välja, millega konkreetselt tegemist on. Oluline kohtuvalimise korral. Kõige üldisemalt on siis avalik õigus õigus, mis korraldab suhteid isiku ja riigi vahel ning avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 1. rahvusvaheline avalik õigus 2. riigiõigus 3. konstitutsiooniõigus 4. kirikuõigus 5. haldusõigus 6. kriminaalõigus 7. protsessiõigus a. kriminaalprotsess b. haldusprotsess c. tsiviilprotsess 8. sotsiaalhooldusõigus 9. finantsõigus §3. Haldusõiguse määratlemine Kuna õigus objektiivses mõttes 1. on nii üksik õigusnorm 2. kui ka teatud hulk õigusnorme 3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa, siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka. P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel: 1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid. 2
osaleda hagides. 7. Võrdle abieluõigusenorme Vanas Testamendis ja CIC-is Juutide monogaamia nõue Euroopas tuli kanoonilise õiguse mõjul. Nüüd tuli ka naiselt nõusolekust küsida. Ei olnud enam selline täiesti vägivaldne paaripanek. Naise kaasavara oli küll naise oma, kuid mees võis seda kasutada. Vara pidi tagastama, kui mees suri või lahutati mehe süü tõttu. Naine hakab juba järk-järgult muutuma sõltumatumaks. Kohus ja kohtuprotsess CIC normide järgi 1. Protsessi liigid kriminaalprotsess - avaliku võimu vastu (delicta publica) . Normide süsteem, mis määrab kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse. tsiviilprotsess - erahuvide vastu (delicta privata). Normistik, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra. 1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel
annaabi.ee 
