1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit) - Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga - Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega - Silindri otspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määratakse detaili tsentrist tõmmatud ringjoon ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt - Kui ringi D<12 mm, siis tsentrijooned katkestuseta 1.4 Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1
takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab detaili tsentrist tõmmatud ringjoone ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt 4) kui ringi läbimõõt on alla 12 mm, tõmmatakse sellele lühikesed pidevad, st ilma katkestuseta tsentrijooned. Normkiri Kehtestatud on kindlad kirja suurused, millest kasutatavamad on: 3,5; 5; 7 ja 10. Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu
saadakse profiillõige. Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse kaldlõige. Horisontaal-ja vertikaallõiked on soovitav asetada joonisel vastavate põhiliste vaadete kohale. Liitlõiked Sellised lõiked vormistatakse astmelise lõike ja murdlõike kujul [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahejooni välja ei joonestata. Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte.
konkurendid sealt eemale hoida. Sinna jõudes teeb ta pesa kohal tiire, et teatada oma õigustest. Hiireviu on väga paikne ja veedab samal territooriumil kogu elu ning kaitseb oma alasid väga kiivalt. Sealt tulebki komme jahitava kohal tiirutada ja kisada. Mõni aega hiljem tuleb ka emaslind ja siis hakkavad nad koos tiirutama. Paarilise valib hiireviu koku eluks. Hiireviu pesas on tavaliselt 2-3, harva 4 muna. Munad on punakaspruunide tähnide ja kriipsudega. Emaslind muneb iga 2-3 päeva tagant. Pojad kooruvad alles 33-34 päeva pärast. Alguses toob toitu isaslind, kuid siis, kui pojad on suuremad, peavad mõlemad toitu tooma. Kuu vanuselt suudavad pojad juba ise peassa toodud toitu süüa. Umbes 45 päeva pärast on nad lennuvõimelised ja valmis pesast lahkuma. Vanemad hoolitsevad poegade eest veel umbes 8 nädalat. 4. Toitumine Hiireviu on röövlind. Oma toidu jahib ta edale ise. Ta sööb närilistest hiiri,
Ja vihma tuleb palju. Kord sajab teda üsna rabinadl, kord tibutab kogu päeva peent ,,seenevihma". Seente riik on üsna värvirikas punased kärbseseened, kollased kukeseened, ruuged kuuseseened, sinakasrohelised pilvikud; kuid seda värsket, rõõmsat rohelist värvust, mida on küllalt teiste taimede lehtedes, pole seenel iialgi. Talveraamatus on lumesaju lõpuga leheküljed puhtad. Kui lähed hommikul välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega, punktidega, komadega. Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase ,, käekirjaga" ja märkidega. Sula tulekul nõrgub vesi läbi lume oksani ja teeb selle libedaks. Lumi ei püsi enam okstel, metsas algavad lume veermed. Kevadised veed, algab uputus. Kevad toob loomakestele palju häda. Lumi sulab kiirest, jõed tõusevad kallastest välja ja ujutavad üle niidud ja luhad. Kõige rohkem kannatavad suurvee ajal jänesed, mutid, hiired ja teisedki loomakesed, keselavad
õievalemi ja diagrammi. *Õieosade märkimiseks valemis kasutatakse lühendeid , milleks on suured algustähed, mis tähistavad vastavaid õieosi. P-perigoon, K-tupp, C-kroon, A-tolmukad, S-kõlutolmukad, G-emakkond Vastavate õieosade arv märgitakse indeksina tähtede järele. Kui õieosi on palju , siis tarvitatakse lõpmatuse märki 8 Sigimiku asetus õies tähistatakse kas tähtedega a-alumine või ü ülemine või kriipsudega viljalehtede arvu näitava numbri all. *Õie diagramm on õie skemaatiline projektsioon tasapinnale. Õiediagramm annab täpse kujutluse õieosade asetusest üksteise suhtes, nende kujust , hulgast ning kokkukasvamisest. Sageli kasutatakse
Romaani peamine tunnusjoon on selles, et seal on umbes 160 tegelast ja peaaegu kõik nad on oma rolli tähenduselt võrdsed. Rikad ja vaesed, vanad ja noored, edukad ja hädavaresed kõik nad tahavad elada ja õnnelikeks saada. Olgugi et selleks nad vajavad täiesti erinevaid asju, aga just see püüdlus ühineb neid. Cela tegelaskujud, kelle iseloome ta edukalt avastab detailide abil on Madridi kohvikukülastajad. Kirjanik kasutab detaile kirjeldamisel, aga ta luuab portreid mitu kriipsudega, ei nämmuta ja ei paku lugejale ainuõiget varianti. Nendest fragmentidest kujuneb Madridi elu pärast kodusõja lõppu. Lühike stseenide ja dialoogide abil kirjanik edastab päris realistlikult tolle koha ja aja õhkkonda. Inimesed ilmuvad ja vaevalt kokku puutudes kaduvad linna hiiglasuures tarus. Kohtuvad kohvikus, vahetavad paar sõnu, armastavad ja tülitsevad sel lühihetkil kui autor laseb neid lavale ja loovutavad kohta teistele
mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n 2) Alküünid kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2. c) Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid -Sisaldavad benseenituuma 2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R alküülrühm Ar arüülrühm 1. Halogeeniühendid R Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2
(Kalmre 1999:105) Enamik salmikute salmidest, naljadest ja ennustustest on rahvusvahelise levikuga. Sealjuures paistab, et eriti sarnane eesti salmikutele on soome aines. 1950. aastatel olid populaarsed näiteks nn. sõnaraamatutüüpi mehised naljad, mida kirjutasid soome sõdurid oma vihikutesse. 1970.-1980. aastatel soome koolitüdrukute hulgas levinud salmid ja ennustamismängud said populaarseteks ka eesti tüdrukute seas. Rahvusvaheliselt on levinud kriipsudega ennustamismäng, ingliskeelsed salmid armastusest, armastusvalemid. Eestis elavate vene koolitüdrukute salmikutes leiduv sarnaneb eesti salmikute ainesega. Vene salmikute aineses puudub rikkalik vanem naljatraditsioon, mis on tavaline eesti kaustikutes.( Kalmre 1999:109) Eesti koolitüdrukud nimetavad oma kaustikuid oraakliteks (ennustuskaustik), aga ka salakaustikeks. Teismeliste tüdrukute jaoks on see mitmekülgsete funktsioonidega kirjaliku pärimuse vorm
See võistkond, kes saab vastaseks nulli, on antud voorus mänguvaba. Näide viie osavõtja puhul: Algul märgitakse tabeli ülemisele äärele voorude tähised vasakult paremale alates esimesest. Seejärel kirjutatakse esimese vooru vasakpoolsesse alla tulpa pooled osavõtjad, alustades number ühest suurenevalt. Sama põhimõtte järgi kirjutatakse esimese vooru parempoolsesse tulpa teine pool osavõtjaid, alustades kõige alumisest reast. Vastakuti olevad numbrid ühendatakse kriipsudega ja nii moodustuvad esimeses voorus omavahel kohtuvate paaride järjekord (Sirel, Piisang, 2010, lk 52). Järgnevate voorude paaride kindlaksmääramisel jääb number üks paigale ning ülejäänud numbrid liiguvad ühe võrra vastu- või päripäeva. Igale osavõtjale antakse järjekorranumber loosimise alusel. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb peale loositulemuste veel osavõtjad alagruppides nii ära jaotada, et
31 Sele 38. Ühe tasandiga tehtud lõiked: a – A–A on saadud horisontaalse ja B–B vertikaalse tasandiga b – A–A ja B–B on mõlemad saadud vertikaalse tasandiga Liitlõiked Sellised lõiked vormistatakse astmelise lõike ja murdlõike kujul [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahe- jooni välja ei joonestata. Sele 39. Astmeline lõige Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili
KONKURSS Vaatlusleht Iga vaatluslehte kasutataks 5 minutit Intervall (ring ümber): 1 2 3 4 5 Iga ringi alla märgitakse rühmaliikme nimi. Nool tõmmatakse grupiliikmest lähtuvalt siis, kui tal on midagi öelda. Noole ots näitab, kellega grupiliige suhtles. Kui öeldu on mõeldud kõigile grupiliikmetele, siis nool tõmmatakse grupi keskele. Sõnumite ütlemise sagedus märgitakse kriipsudega ,,x" märgitakse iga kord, kui mõni grupiliige püüab teise jutule vahele segada või temast üle rääkida. ,,v" märgitakse iga kord, kui mõni grupiliige küsib kellegi käest arvamust või küsib teise grupiliikme poolt öeldu kohta täpsustusi. xx vvv Merlecons ja Ko OÜ 105 KONKURSS Infoleht 1
Ainus raskus võrreldes kümnendsüsteemiga on arvude lugemine – arvud lähevad kiiresti maru pikaks. Meil igapäevaelus oleks see probleem, aga arvuti võib ju ekraa- nile meie jaoks midagi mugavamat kuvada. Rooma numbrid Roomlased vedasid aga naturaalarvude tähistamiseks hoopis kummalisi kriipse: näiteks meie ühte tähistati kriipsuga I, meie 12 kriipsudega XII ja meie 49 kriipsu- dega IL. 80 Proovige leida reegleid Rooma numbrite liitmiseks või veel hullem, korrutamiseks. Näiteks liidaksid roomlased arve 69 ja 145 kokku järgnevalt. LXIX + CXLV arvuhulgad 1. Tuleb asendada kõik „lahutavad liikmed”: LXVIIII + CXXXXV 2. Kokku panna: LXVIIIICXXXXV
annaabi.ee 
