Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt Rakvere linna Pika tänava üheks pärliks kindlasti on Rakvere Linnakodaniku
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1.
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911
sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn.>TÜ usuteadus tegevus:kirjutas eesti keeles, koostas rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplä-ga "Beiträgele" keele alast koostööd. Pani aluse meie pseudomütoloogiale. Tundis palju võõrkeeli:rootsi, prantsuse, ladina, jne.Faehlmann:1. Elu ja tegevus:sündis koerus, algharidus naabertalus,huvi lugemise vastu. Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn
õppekoht Selleks sai endine Põlgaste kooli õpetaja Hilda Org (Kudu) Erastvere Suureküla koolis on õppinud enamus Erastvere lapsi Erastvere külad olid siis lasterikkad ja ka eeskujuliku põlluharimise ning loomakasvatuse tõttu ka heal järjel Erastvere Suureküla kool ja seal kooliteed alustanud tulevased taluperemehed oskasid haridust väärtustada Paljud jätkasid õpinguid ülikoolis Lastele anti pärast nende Kanepi kihelkonnakoolist vabaks saamist edasi haridust kas Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska
Täitis kõik nõudmised eesti ilukirjanduses peale ühe- tema looming ei jõudnud lugejate ette. TEOSED: Ood Kuu, ,,laulja", ,,Mardi Luteruse päeval","Päevaraamat" jne. 11. Faehlmann. Eluaastad. Mida kirjutas? Tuntumad teosed. Friedrich Robert Faehlmann ( 31.12.1798) Ao mõisas Järvamaal surnud 22.04.1850, maetud Raadi kalmistule. Õppis Rakvere elementaar ja Kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis, 1817. Asus õppima TÜ arstiteaduskonda. Oli arst, eesti keele uurija, ÕES esimees, rahvuseepose idee algataja ja TÜ arstiteaduskonna lektor. Tuntumad teosed: ,, Suur on jumal mu ramm" ,, Emajõe sünd", ,, Koit ja Hämarik, ,, Endla järv ja Juta, ,, Vanemuise lahkumine" 12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed.
jõukuse kasv.-Teine keskus oli Peterburg. Hiljem sai keskuseks ka Tartu. · 1865 ,,Vanemuise" selts · 1869 laulupidu · 1870 Eesti rahvusliku teatri sünd-Lydia Koidula kirjutas esimese eesti teatri tüki ,,Saarema onupoeg" · Looid palju erinevaid seltse. Friedrich Robert Faehlmann · Sündis Ao mõisas Järvamaal 31. detsembril 1798. aastal. · Koolihariduse omandas Rakvere kreisikoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. · Juba üliõpilasena kuulas loenguid filosoofiast ja filoloogiast ning hakkas eesti keele vastu huvi tundma. · Aastast 1824 töötas Tartus arstina otsituim arst, vaeseid ravis tasuta. · Faehlmanni arstiretseptid levisid paljudes kodumaa linnades. · Ta käis päevas 110-125 haige juures, olles jalul kella seitsmest hommikul kuni ühe-kaheni öösel.
Mõisteti ka kohut, ilma mõisniketa. Eesti rahvas oli tol ajal üldiselt haritud, reeglina oskasid kõik üle 10 aastased lapsed juba lugeda, kirjutada ja veidi arvutada. Eesti maarahvas võis raskusteta lugeda raamatuid ja ajalehti, see laiendas nende silmaringi ja rikastas maailmapilti. Koolisüsteemi kuulusid eestikeelne kolmeaastane kohustuslik vallakool ja kihelkonnakool, nendega enamike eestlaste haridustee piirdus. Edasi sai õppida vaid saksakeelsetes kreisikoolis, gümnaasiumis ja viimasena Tartu Ülikoolis, mis oli tol ajal ainus ülikool Baltimaades. Järjest kasvava arvuga üliõpilased rajasid 1870. aastal oma Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille värvid sinine, must ja valge said peagi rahvusvärvideks ja on seda tänapäevalgi. Üliõpilased etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas,
Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeritud romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1) Haridustee 9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis. Aasta hiljem aga tulid poisid kolmeks aastaks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilasteks. 1878-1881 õppisid poisid Rakvere kreisikoolis ja elasid kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil. 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poiste edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel, kes oli lugupeetud ja haridust hindav mees. Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli. Tartu reaalkoolis õppides oli Paul tugev ajaloos ja matemaatilistes ainetes, ühtlasi oli ta kogu koolikursuse jooksul parim joonistaja klassis
isalt. Jakobson on sooritanud ka ülemkooliõpetaja eksami. Ettevõtmised: kirjutas Eesti Postimehes, pidas isamaalisi kõnesid seltsis ,,Vanemuine" ning tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeesteseltside presidendina. 1878 a. asutas oma ajalehe Sakala Tema ideeks oli isamaalisuse rõhutamine eestlastes ning ühiskonnaolu parandamine üldiselt. Jakob Hurt (1839-1907) pärit Põvamaalt Himmastest. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ainelist abi pakkus talle O. Oetell. Hurt lõi kaasa"Vanemuise" seltsi töös, pidas loenguid Eesti ajaloost, rahvaluulest. Ta töötas ka Eesti Postimehe lisalehe toimetajana ning hiljem Otepää kiriku pastorina. Lisaks oli ta Aleksandrikooli komitee president. Jakob Hurt oli esimene president Eesti Kirjameeste seltsis ning ta kogus hoogsalt ka rahvaluulet.
Kandle healed ja "Rõõmus laulja". Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" , mis taunib seisuste ebavõrdsust. Villem Reiman 9. märts 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai 1917 Kolga-Jaanis oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1890. aastate alguses oli eesti rahvuslik liikumine madalseisus, sest endisaegsed juhid olid kas
Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm" Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees.1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduste kandidaadina ning asus 1889. aastal tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, alates 1890
I põlvkond (nt O. W. Masing; õ-tähe ,,väljamõtleja", esimene eestikeelse kirjasõna väljaandja) II põlvkond (nt Fr. R. Kreutzwald; sillaehitaja batisaksa ja eesti kultuuri vahe, folkloori ja folkloristika vahel) III põlvkond (nt Jakob Hurt) folkloristika kui teadusharu rajaja, folkloori kogumise alustaja. Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolist, kreisikoolis ja gümnaasiumis; 1859-1865 teoloogiaõpingud TÜ-s 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja 1872-1880 kirikuõpetaja Otepääl , Peterburi Jaani koguduses. o Tege kalendrikirjanduse väljaandja (1863-1881) ning ajakirjanikuna (Eesti Postimehe Lisaleht) o Rahvusliku liikumise eestvedaja (Aleksandrkooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Selts, 1872-1881) J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda
ja Kivilinna gümnaasiumi liitmisel loodud uus gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiks. Villem Reimani ausammas - Villem Reiman (9. märts 1861 Viljandimaa 25. mai 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Villem Reiman sündis Pauna ehk Paunhada renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Reiman oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduse ning asus tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, lõpust pastorina. Tema ametissenimetamise
midagi otsustavat ette võtta. Uue sajandiga oli rahva elus alanud uus ajastu. [1] Villem Reiman Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (k irikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 18 1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1887
annaabi.ee 
