Minose (kuninga) poeg Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda Kangelane Thesues tappis Minotauruse Keraamika Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid Lineaarkiri B Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs Seinamaalid Lossid kaetud seest Sarnane Kujutati egiptuse Kreetaga poosis Kontrastsed värvid, Erinev vastandtoonid Kreetaga Pole pidustusi, sõda Tarbekunst Keraamika (mereteema) Kullassepa kunst (kullast surimask, agamenmoni) VANA-KREEKA Jaguneb 3 perioodi: Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr) – Poseidoni temple, dooria stiilis Klassikaline ehk õitseaeg (480- 323 eKr) - akropol Atheenas
nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. · Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. · Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane
Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad ettemääratud rangusest. Need on teostatud vabamalt (või ilustamata) ja neis peegeldub tõeline elu täies mitmekesisuses. 6. Millised olid muutused Uue Riigi ajal arhitektuuris? Nimeta kuulsamaid templikomplekse. Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Amoni tempel Karnakis, Päikesetemplid. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao
ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose
ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale
1562-1085 eKr . Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra . Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga . Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla;
korrapärasem siseruumide paigutus kui Kreetal b) kükloopide müürid usuti,et kivide mõõtmed on inimese kättetööks üle jõu käivad c) Mükeene lõvivärav suurt kivimürakt ja ülal nendele toetuv kolmnurkne kiviplaat, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga d)Mükeene maa-alused kuppelhauad näitavad arhitektuuri arengut e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö) - Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa),
värvirõõm ja dekoratiivsus. ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega - niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, kalad, meritähed jne. palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega. Neid peeti seal kodude kaitsjaks. skulptuur oli äärmiselt stiliseeritud. MÜKEENE KUNST sõjakus kultuurile omane Kreetaga võrreldes karm, askeetlik ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. TIRYNSI linnus, Peloponnesose poolsaarel, idaosas. kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud kivimüür. luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsi's leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron).
(Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, EesAasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D 2 XVII-XVI sajandist eKr pärinevad Mükeene ülikute rikkalike hauapanuste hulgas oli hulgaliselt võõramaist päritolu luksusesemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis ei jäta kahtlust toonaste ülikute tihedatest sidemetest Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis- Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud näitavad, et neil sajanditel Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatidele. /.../ Mükeene kultuurile on omased kindlustatud lossid. Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga
ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. Kreeta kultuur ja ajalugu on väga vana ja mitmekesine. Kreeta kultuuril on erinevad sümbolid (näiteks Kaksikkirves). Samuti ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare 1 sajanditepikkusest ajaloost, mis algab juba enne tsivilisatsiooni sündi. 2 Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Ajaloohuviliste maiuspala on III-II aastatuhandel eKr. tekkinud unikaalne Kreeta ehk Minose kultuuri, mis mõjutas tugevalt mandri-kreeka edaspidist arengut ja sealtkaudu kogu Euroopa kultuuri kujunemist. Enamik Minose leidudest on eksponeeritud Iraklioni Arheoloogiamuuseumis, mis koos Knossose
Liikumise motiivi süvendasid värvilised sambad ning seinamaalidel ja –reljeefidel kujutatu. Paleede kujundamisel kasutati palju ka veealusele maailmale omaseid motiive – vesikasve, delfiine. Samad kujunduspõhimõtted ka Kreeta lähedaste saarte linnades – Akrotiri majade seintel igapäeva- elust pärinevaid motiive. Mükeene ruum oli staatilisem, lainetav liikumine asendus korrapärasema struktuuriga. Ruumi kujunduslikud põhimõtted olid tõenäolised sarnased Kreetaga, säilinud ainult üksikuid fragmente. Värvid: punane, sinine , kollane, roheline, valge, must. Ornament. Palju spiraalimotiive, rosetikujutisi, lehe- ja papüürusemotiive. Seinamaalid tihti ümbritsetud ornamentaalse raamiga. Mööbel. Mööblist ja selle materjalidest andmeid vähe. Knossose palee ühes rituaalses ruumis säilinud kivist troon ja pingid. Trooni seljatugi kõrge, lainelise äärega, trooni jalad kujundatud vesikasvudena (Euroopa esimene troon). ANTIIKAEG. KREEKA
võimule, Egiptus oli jagatud kaheks delta oli Aasia päritolu hüksoslaste käes, Ülem-Egiptus Teeba valitsejate käes. Nn hüksoslased tõid Egiptusesse sõjakaarikud, mis levisid Egiptuses väga kiiresti. Hüksoslaste ülemvõimu tulemuseeks oli see, et Egiptus avanes senisest enam väljaspoole, hüksoslaste pealinnast Avarisest (deltas) on leitud Egeuse-Kreeta stiilis freskosid, seega olid hüksoslaste valitsejatel Kreetaga tihedad sidemed. See aeg tõi kaasa ka Egiptuse militariseerimisele. Teeba valitsejad vallutasid Alam-Egiptuse tagasi ning algas Egiptuse ekspansioon Aasiasse. Uus riik tähistab Egiptuse suuriirgi aegu, kus Egiptus oli ilmselt maailma suurim riik Thutmosis III ja Ramses II valitsusajad. Uue riigi nõrgenemine algab 12. sajandi algul eKr. 11. sajandil eKr Egiptus taas lagunes. III vaheperiood Hiline Egiptus Egiptuse ühiskond
Helena, ja Persephone. Theseus üritas olla nii Persephone kui Ariadne partner- jälle allilmne seos. Theseus tahtis abielluda Dionysose pruudiga, nad läksid Naxose saarele, aga seal tulid jumalad vahele ja saatsid Theseuse koju ja Dionysos sai oma naise ikka tagasi. Ariadne sai tapetud kas Artemise poolt, v suri ta sünnitusel, v poos ta ennast üles- ära igatahes ta suri. See surm ja abielu Dionysosega on omavahel seotud. Ariadne seondub kreetaga. See kõik osutab dionysose Kreeta sugemetele. Tekib sarnasus laps-Zeusi ja Dionysose vahel. Seega võib arvata, et Dionysosel kumab taga mingi härg-jumalus. Dionysost peetakse suht uueks jumaluseks, sest Homerose eepostes mängib ta suht väikest rolli. Lood on pidvalt tema tulemisest, aga teda ei võeta vastu. Alates 7.saj tuleb ta alles igale poole- vaasidele ja veininõudele jne. Seepärast arvati alguses, et ta kultus polnud enne juurdunud ja 7.saj tueb ta kuskilt väike-aasiast
sajandi esimesse poolde, teised aga 13. sajandisse. Ka languse põhjused on selgusetud. Lineaarkirjatahvlite puudumine järgnenud perioodil näitab administratiivse lossimajanduse lõppu, mis lubaba oletada riikluse katkestust Kreetal. Kuid Knossoses oli edaspidigi asustatud. Püsis ka arheoloogilise kultuuri tüüp, kuigi märksa madalamal tasemel. Mükeene tsivilisatsioon. Pärast III aastatuhande lõpu tagasilangust jäi Kreeka oma arengult Minose Kreetaga võrreldes sajanditeks tahaplaanile. Uuest tõusust annavad selget märku alles 17. 16. sajandi Mükeene ülikuhauad (hiljem rajatud lossi alal paiknev nn hauaring A ja veidi varasem hauaring B eelmisest pisut eemal). Rikkalike hauapanuste hulgas oli arvukalt võõrast päritolu luksusemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis näitavad toonaste ülikute tihedaid sidemeid Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis-Ida maade, eriti Egiptusega
tuuma. Nende ridadest rekruteeriti semsu, "kaaslased", kellest moodustati vaarao ja nomarhide ihukaitsja rühmi. Sõduritel oli juba teine sotsiaalne seisus, nagu kirjutajatel. Kaubandus ja sõjad. Sel ajajärgul muutub intensiivsemaks nii sise- kui ka väliskaubanduse kasv. Ka linnasisene kaubandus tõuseb. Paratamatu vajadus hankida grandioosse irrigatsioonisüsteemi ehitamiseks vajalikku toorainet Vahemeremaade idaosast sundis Egiptust alustama intensiivset suhtlemist Foiniikia, Küprose ja Kreetaga. Kaubandussuhete kõrval jätkusid ka Egiptuse vaaraode röövlikäigud. Juba XI dünastia vaaraod käisid Siinail, Liibüas, Palestiinas. Võrreldes Vana Riigiga laieneb tunduvalt ka sõjaretkede raadius. Ekspansiooni apogeeks olid Senusert III sõjaretked, kes pühendas rohkesti tähelepanu Nuubia vallutamisele. Nuubias tugevdas see vaarao egiptlaste seisundit kindlustatud julgeolekutsooni väljaehitamisega Niiluse esimese ja teise
annaabi.ee 
