kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Majandus: Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist. Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel
käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Rahatähed on trükitud V. Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on tehtud U. ploompuu kavandi järgi. Nimetud "kroon" on tulnud sellest, ei sõlaeelne Eesti raha oli samuti kroon. 6. Pangasüsteem Kommertspangaks nim tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenuste, toodete valikut, nagu annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveid ja teenuseid ja muid kontokasutamise võimalusi. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ka teistsuguseid krediidiasutusi. Nt hoiupangad, kes ainult hoiustavad ja teevad ülekandeid, laenu ei anna. Siis investeerimispangad- aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsintituitsioonidelt. Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse
Riigi sekkumine Norra majandusse väheneb järk-järgult, pidades sammu kogu industrialiseerunud maailmas aset leidvate deregulatsiooni- ja erastamisprotsessidega. Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist. Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Lisaks rahandus- ja krediidipoliitikale on keskvõim muuhulgas sisse seadnud ka tulupoliitika, mis hõlmab meetmete kasutamist, mõjutamaks läbirääkimisi palgaküsimustes ning
22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 23. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks o R. Mundell (1961) ressursside piisav mobiilsuse tase o I. McKinnon (1963) majanduse avatuse aste o P
aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta. Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks
kui ka äriklientidega, pakkudes neile kõiki tavapäraseid finantsteenuseid. Danske Bank Eestil on nüüdseks juba üle 101 000 kliendi ning 12 esindust üle kogu Eesti. 2014.aasta IV kvartali kasumiarunde järgi oli Danske Bank Eesti filiaali aruandeaasta kasum 22.7 miljoni eurot. (Danske Bank) 2 KONKURENTS TURUL 5 Konkurents on see, mis sunnib krediidiasutusi pidevalt läbi viima uuendusi, pakkuma uusi võimalusi ja lahendusi ning olema oma tegevuselt efektiivsemad ja kliendisõbralikumad, kui ülejäänud samu teenuseid pakkuvad firmad. Panga põhifunktsioonid määravad ettevõtte jaoks ära peamised tulude ja kulude allikad. Tulude allikatena võiks välja tuua intressi- ja teenustasu tulud ning samuti ka netokasum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest.
Võlg on tingitud aga peamiselt eluasemelaenudest ja nende kallinemisest viimasel ajal. 60% hispaanlaste võlgadest on seotud kinnisvaraga. 70% hoiukassade ja 56% pankade poolt eraldatust laenudest on seotud kinnisvaraäriga ja ehitusega. 4.4.4 Kaubandus Üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest on alla kahe palgatöötajaga väikeettevõtted. Kaubandus moodustab teenuste sektori kogukäibest 62%. 4.4.5 Finantsteenused Hispaania tegutseb kolme liiki krediidiasutusi, milleks on kommertspangad, hoiupangad ja laenukooperatiivid. Hoiupangad ja laenukooperatiivid teenindavad eelkõige füüsilisest isikust hoiustajaid või väikeettevõtjaid, pangad aga enamjaolt suurettevõtteid. Hoiupangad on mittetulundusettevõtted ning seetõttu suunavad palju raha kultuuri, haridusse ja sporti. 14 Hispaanias oli 2006 aasta 14.veebruari seisuga registreeritud 73 panka
24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 25. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks R. Mundell (1961) – ressursside piisav mobiilsuse tase I. McKinnon (1963) – majanduse avatuse aste P
Maailma panganduse algust loetakse erinevates allikates erinevalt. Mõned viivad selle tagasi koguni antiikaegsete rahavahetajateni. Enamasti räägitakse panganduse algusest seoses renessansiaja Itaaliaga. Kommertspangaks nimetatakse tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenustetoodete valikut (annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveldusteenuseid jm. konto kasutamise võimalusi). Sellised ongi Eesti äripangad. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ja eksisteerib ka teistsuguseid krediidiasutusi. Näiteks hoiupangad (algselt ainult hoiustasid ja tegid ülekandeid, laenu ei andnud); investeerimispangad (aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsinstitutsioonidelt, tegutsevad diileri ja vahendajana väärtpaberiturul); kaubanduspangad (tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega; algselt vekslite aktseptimispaigad, tänapäeval pakuvad muidki teenuseid eksportijaileimportijaile, korraldavad aktsiaemissioone, haldavad investeeringuportfelle).
Vaatamata langusfaasi läbimisele suurenes finantssüvenemine: residentide hoiuste jääk Eesti pankades kasvas aasta jooksul 25%lt 29%ni SKP suhtes. Peamiselt oli tegu kodumajapidamiste säästu kasvuga. Pangad arvestasid aasta lõpu poole aastatuhande vahetusega seotud võimalike riskidega ning järgisid konservatiivset likviidsusjuhtimist. Seda kinnitab ka krediidiasutuste arvelduskontode saldo - detsembris hoidis enamik panku oma vahendeid Eesti Pangas nõutava taseme piirimail. Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka. Väliskapitalivood. 1999. a IV kvartali lõpp tõi kapitalivooge kajastavasse statistikasse järjekordse lühiajalise hüppe. See oli tingitud kommertspankade likviidsusjuhtimisest
(2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)? 1. Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. 2. Püsivõimalused - nende eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid (laenamine ja hoiustamine). 3. Kohustuslik reserv - eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest:
Enamus asju, mis krediidiasutusele lubatud, ta teha ei või. Eestis neli erinevat välispanga esindust praegu, kes tutvuvad kohaliku olukorraga. Nt Svenska alterbank vms. Põhiline tegevus on panga huvide esindamisega teises kohas. Erisused krediidiasutuse ärinime kasutamises: kindlasti krediidiasutuses peab ....olema pank ja ühistu korral ühistupank. Seaduse keele ja tavakeele vastuolu ajalehtedele meeldib kõiki peaagu pankadeks nimetada, ka krediidiasutusi, kes ei saa vastu võtta hoiuseid. Filiaali puhul peab olema lisatud ka geograafiline viide, on ta seotud haldusüksusega või tänavaga. Välisriikide pankade puhul, kui nad siia tulevad, siis peavad oma nime kooskõlastama pankade nimistuga. Samuti on siis finantsinspektsioonil uue panga loomise juures kontrollida, et nimed ei sarnaseks välisriikide keskpankade nimedega või siis ka levinud krediidiasutuste nimedega. Pankadel puudub endal selliseid kontrolle teha.
27.märts 1991 moodustati rahareformikomitee. 17.juuni 1992 otsustati alustada rahareformi. Rahareform algas 20.juuni 1992 kell 04.00. Novembris kuulutatakse 11-kümne panga pankrott. 1992. aasta kriis Põhjused 1. Puudus panganduskogemus 2. Puudus piisav kontroll 3. Liigne laenutegevuse aktiivsus 4.Vale korrespondetntpankade valik 18.nov 1992 blokeeriti kõikide 11 pankrotti läinud pankade kontod väljamakseteks. Kõikidele nende pankadele kuulutati välja maratoorium.(Maratoorium – krediidiasutusi üritakse veel päästa, antakse periood, mille jooksul on võimalik oma majanduslike näiteid parandada.) Ükski nendest pankadest ei saanud maratooriumi vältel oma seisu parandada. UBB panga peamiseks pankroti põhjuseks oli vale strateegia. Pank tegutse läbi Moskva Väliskaubanduspanga, vaatamata sellele, et Venemaa suhtus Eestisse halvasti. Moskva pani rahavoolu kinni ning UBB ei saanud oma raha ja läks pankrotti
annaabi.ee 
