probleemi osas(Knill ja Tosun). Polities are country’s politacal institutions. Mõiste „halduspoliitika“ mõtestamisel eristavad Knill ja Tosun nelja erinevat tasandit: palun selgitage neid tasandeid lühidalt. Halduspoliitika tasandid on policy cycle. 1.Problem definition and agenda-setting. 2.Policy formulation and adoptation. 3.Implementation. 4.Evalution. Palun võrrelge Riigikantselei, Knilli ja Tosuni ning Krafti ja Furlongi poolt välja toodud poliitikaprotsessi mudeleid loengus käsitletuga. Tooge välja peamised sarnasused ja erinevused. Riigikantslei : Knilli ja Tosuni: Krafti ja Furlongi: Palun selgitage lühidalt iga poliitikaprotsessi etapi sisu 1. Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine. Kes ja kuidas tõstatavad ja määratlevad probleeme? Avalik teenistus: ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, KOV-d, aga ka ÕK ja RKnt
-valimisse saGunud isikud peavad esindama populatsioonis esinevaid uuritavaid tunnuseid 3. Mis on andmestik? Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidevvõib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetnearvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv. 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnusmittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnusmittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Mis on juhuslik suurus? Juhuslikuks suurust nimetatakse, mis sõltub juhuslikest sündmustest ja mille väärtust pole seetõttu võimalik enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada. 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni skitseerimine, graafikult lugemine (kvantiil, kvartiil, mediaan, täiendkvantiil). 8. Mis on juhusliku suuruse p-kvantiil
mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Juhuslik suurus ehk juhuslik muutuja suurus või muutuja, mille väärtus enne mõõtmist või katset ei ole teada. 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni skitseerimine, graafikult lugemine (kvantiil, kvartiil, mediaan, täiendkvantiil). · Juhusliku suuruse X jaotusfunktsiooni väärtus argumendi x kohal on sellest
proovide kogumiseks (Keskkonnainfo (2), 2014). Joonis 1. Metsaseire vaatluspunktide võrgustik Eestis aastal 2011. (E. Asi, 2011). 5 4. METOODIKA I astme metsaseires on vaatlusobjektideks: vaatluspuude võrade seisund, muld, taimkate ja samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust (kloroos, nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011).
Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem ja kiirem on puude väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seatud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". Kuid I kasvuklassi puud
moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad
Phil Knight kinnitas kaheksakümnendate lõpus, et Nike on ,,spordifirma", mille missioon ei ole müüa tosse, vaid ,, rikastada inimeste elu spordi ja vormisoleku abil" ning ,,hoida elus spordi maagia". Kahekaskümnendatel saabus ka brändiaktsiate maania, mil osteti firmasid mitu korda kallimalt nende arvestuslikust väärtusest. Aastakümneid kestnud turustamine ja brändi tugevdamine oli lisanud firmale väärtust, mis ületab nende varad ja aastakäibe. 1988. Aastal ostis Philip Morris Krafti 12,6 miljoni dollari eest, mis oli 6 korda kallim firma arvestuslikust väärtusest. 1983 aastal kulutas Ameerika bränd 70% oma turunduse kogukulust reklaamile ja 30 protsenti muudele stimuleerimismeetoditele nagu näiteks esitlused, soodusmüügid ja konkursid. 1993. aastal oli vahekord muutunud: ainult 25% läks reklaamile ning 75% stimuleerimisele. (Naomi Klein, 2002: 25-27) 8
kujutisega hele vesimärk. Pangatähte läbib tume turvaniit, millel on läbipaistev korduv mikrotekst, portreest vasakul paikneb vertikaalne holograafiline turvariba, mille servas on korduv mikrotekst. Hologrammil on stiliseeritud vapilõvi ja Eesti Panga templi jäljendi kujutised ning ületrükk. Ülal paremal nurgas on Eesti Panga templi jäljend ja selle all aastaarv 1999. L. Koidula portreest paremal on Eesti Panga presidendi Vahur Krafti ja Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Sõrgi allkirjad. Paremal all nurgas paikneb sõrmega kombitav turvamärk vaegnägijatele. Portreest paremal paiknevad suured nimiväärtuse numbrid on täidetud mikrotrükiga - korduva arvuga 100. Esiküljel all paremal ja tagaküljel all vasakul paiknevad kujutise osad moodustavad vastu valgust vaadates arvu 100. Portree alumises vasakus nurgas paikneb latentne arv 100. Ööbiku motiivi paremas alumises nurgas paikneb värvitu
muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. 4. Metsa looduslik hõrenemine ja puude diferentseerumine. Kasvuklassid (Krafti klassid). Puude diferentseerumiseks nim. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel. Selle peamised põhjused on: Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad ja puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse. Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb.
puistuiseharvenemiseks e. looduslikuks valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb küljed soojenevad, hõrenemiseks. intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Eestis kasutatakse on saksa metsateadlase G. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, välimised kihid enam kui tüve sisemised kihid. jagatakse 5 klassi. seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei
kasumit. Dongguani riskiettevõte, mida omab ainsana Nestle, on riigis kohvi valmistanud juba 10 aastat. Kokkuvõtteks on Nestle investeerinud Hiinasse 6,7 biljonit RMBd (807 miljonit dollarit) ja avanud riigis 21 istandust. Hiina Turu Aastaraamat 2003 kannab ette Kraft Hiina riskiettevõtte Guangdongist pärit Kraft Guangtong Food Co õnnestumisest 2001. aastal, mil kompanii taskutesse voolas 167 miljonit RMBd kasumit. (* RMB- Hiina raha juan, renminbi, tõlkes ,,inimeste raha".) Krafti Maxwell House ja Nestle Nescafe lahustuv kohvimargid neelavad vähemalt 70% Hiina turust, kannab ette ICO, ning Nescafe on domineeriv kaubamärk. Röstitud kohv müüduna töödeldult pakendis, nagu see on tavaline enamuses poodides Lääne kohvi armastavates riikides, on Hiinas ikka veel harv, tihti esindatud ainult kõrgema klassi marketites ja poodides. Lahustuv kohv on kõige populaarsem kohvitarbimise viis jaekaubanduse tasemel. Erikohvi poed
Mida valgusnõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Sama lugu ka viljakates kasvukohtades, sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmeskui ka füsioloogilistes omadustes. Loodusliku valiku osa toimub kõigepealt noorte puude väljalangemises. G. Krafti klassifikatsioon: I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks. NB
Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast
pärilikult kiire kasvuga ja liigniisketes kasvukohtades (raba) need, mis on resistentsed liigniiskuse suhtes). Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Kõige enam kasutatav on saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, okslikud ja puit sageli madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid".
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 19. Kasvuklassid. Kirjeldage G. Krafti klassifikatsiooni? 20. Arenguklassid. Tooge näiteid. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. A Lage ala - põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks
annaabi.ee 
