Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest
Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae
Kettad peavad olema kinnitatud kangile lukkudega. 3.2 Tõstepõrand. Tõstepõrand on ruudukujuline, küljepikkusega 4 m, mis võib olla valmistatud puust, plastikust või muust materjalist ja kaetud mittelibeda materjaliga, kõrgusega 50-150 mm. 4. Võistlejate varustus. 4.1. Võistlejad peavad kandma trikood, mis peab olema - ühes tükis - liibuv - kraeta - ei tohi katta küünarliigeseid ja põlvi 4.2. Tõstejalatsid (peavad olema) ja sokid 4.3. Vöörihm (võib kasutada) 4.4. Võib kasutada nn. T-särki. Bandaazid, teibid ja plaastrid on lubatud randmetel, põlvedel, käelabadel, sõrmedel või pöidadel aga mitte küünarnukkidel ja sõrmeotstel. 5. Kaalumine, mis algab igas kaalukategoorias 2 tundi enne võistluste algust ja kestab ühe tunni. Kaalutakse alasti või aluspesus. 6. Võistluste kulg.
viimistluse. (KLIPP c&s 41.50) Oma eluaja jooksul armastas ta vaid ühte meest, Arthut Chapelit, kui üheöö suhteid ja armukesi oli tal aga palju. Ta suhtles ka teiste ajalukku läinud inimestega: Stravinskiga, Cocteauga, Dali, Churchilliga, Picassoga. Gabrielle Bonheur "Coco" Chasnel suri aastal 1971. Looming Ta on kuulus oma ajatute disainide, kaubamärgi, kostüümide ja väikese musta kleidi tõttu. Aastal 1925 disainis ta praeguseks kurikuulsa Chaneli kostüümi, milleks olid kraeta ja kehasse mitte töödeldud jakk ja üle põlvede, kuid mitte maani, seelik. Juba noorena jälgis ta teiste riideid. Peamiseks oli lihtsus, mugavus. Ülepaisutatud rõivad ja kleidid talle muljet ei pakkunud. Ta tahtis luua midagi uut, kuid poolehoidu see kohe ei leidnud. Tema disaine peeti odavaks, vasutvõetamatuks. Samas tänapäeval ei kujutakse me enda elu vist nende korsettkleitidega ettegi. Talle meeldis, et ta oli alati esimene, nii oma disainide tõttu kui ka parfüümi nimevalikuga.
Lõhnastatud Annab pesule pehmuse Sobib ainult masinpesuks Lubatud nii käis- kui masinpesu Vahend muudab naha vetthülgavaks Vahend kirgastab naha värvi Vahend impregneerib jalatsinaha Vahend annab nahale sära ja uudse väljanägemise Spordirõivaste märgistamine Õhutusavad puusast põlveni Eemaldatav karusnahk Eemaldatavad traksid Kapuuts (ilma kraeta) Kindatasku jope sees Lukuga ventilatsiooniava Õhukese voodriga pealisrõivas Puuvill Suusaprillitasku jope sees Tuulekindel Veekindel ja hingav Eemaldatav kapuuts Eemaldatav sisejakk Vetthülgav Kõik õmblused teibitud Kriitilised õmblused teibitud Lumetõke rõiva sees Pakendatud karpi Sulg
järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18. sajandi lõpust alates punast või lambapruuni kurrutatud seelikut, mida alläärde kootud põiktriipude, viirgade järgi nimetati kirikuueks. Kurrutatud seelik "ümbrik" õmmeldi kokku poolvillase kanga neljast laiast, mille alumine osa on 15 cm laiuselt viiraline. Seelikul
Mõõdukas hooldustoiming. Professionaalne märgpuhastus. Eriti mõõdukas toiming. Sirje Mets 13 Märgpuhastus keelatud Keemiline puhastus keelatud. Professionaalne keemiline puhastus, vähese veega, lühiajaline tsükkel, madalal temperatuuril, mitteaurviimistlus Sirje Mets 14 Spordirõivaste märgistamine Õhutusavad puusast põlveni Eemaldatav karusnahk Eemaldatavad traksid Kapuuts (ilma kraeta) Kindatasku jope sees Lukuga ventilatsiooniava Õhukese voodriga pealisrõivas Sirje Mets 15 Vetthülgav Puuvill Suusaprillitasku jope sees Tuulekindel Veekindel ja hingav Eemaldatav kapuuts Eemaldatav sisejakk Sirje Mets 16 Kõik õmblused teibitud Kriitilised õmblused teibitud Lumetõke rõiva sees Pakendatud karpi Sulg Tugevdatud õmblus Spordirõivad ja tarbed kannavad CE märgistust.
valguse jaoks, loomulikus valguses labased. Neid ehteid kanti siiski igalpool. 4.3 1962-1963. Moodi tulid villased kleidid. Põhisiluettideks on nooruslikule tüübile kerge printsessilige ja redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt sirgejooneline kleit vööga puusakõrgusel. Pikendati kleidi pihaosa, arendati edasi dzemperkleiti. Särkpluuskleidid hoiti ka siiski moes, kuigi taheti toonitada naiste vöökohta. Ümmargune või ovaalne kraeta kaelus domineeris enim. Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud vahelepandud ja mitmeti jaotatud kiludega, mis võivad olla volditud ,plisseeritud, asetatud vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu põlvini sirgelt liibuvad ja alles sealt kurvitaoliselt välja kaarduvad. Lehterseelik on pehmest villasest materjalist tavaliselt,kuid vähe avarduvalt laiust. Kõige avaram on
helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus
Nii läks ka 1957. aastal disainitud kahevärviliste kingadega (two-tone shoes). Musta ninaga heledad kingad kuuluvad samasse ajatusse klassikasse kui paar aastat varem loodud tepingutega nahkkott, mis on moemaja üheks müügihitiks tänaseni. Chaneli kostüüm Chaneli loomingu üks tuntumaid esemeid, klassikaline Chaneli kostüüm oli üldjuhul valmistatud tviidist ning seda ilmestasid põimikutega kanditud taskud ja kuldsed nööbid. 1960ndateks oli see kraeta jaki ja põlvini seelikuga komplekt muutunud naiste garderoobi alustalaks. Moeturundus Chanel ei olnud mitte ainult geniaalne moelooja, vaid ka turundaja. Nutikas naine kasutas pea sada aastat tagasi oma nime ihaldusväärseks muutmiseks võtteid, millega paljud moemajad töötavad tänaseni. Lisaks sellele, et Chanel kandis alati omaenda loomingut ja liikus "õiges" seltskonnas, jagas ta oma rõivaid ka teistele. Grace Kelly, Lauren Bacall, Ingrid Bergman,
Põlle allservas on 1,5 cm laiune pilupalistus, pisut kõrgemal 2,5 cm laiune pilu, sellest 2,5 cm teine pilu, 1,3 cm lai. Põlle servas on kitsas pits. Kampsun Äksi naiste kampsun on valmistatud potisinisest villasest riidest. Kampsun on kraeta ja avara kaeluse väljalõikega. Kuni vööjooneni on kampsun võrdlemisi kehasse töödeldud. Vööjoonel on kampsuni külge õmmeldud 3,5 cm laiune kampsuniriidest riba, mis on seatud ühtlaste vahedega vastandvoltidesse. Eest kinnise juurest on esimese voldi sügavus 5 cm, järgmiste voltide vahe on 3,5 cm, niisama suur on ka voldi sügavus. Varrukasuus on 5 cm pikkune lõhe. Eest kinnitub kampsun haakidega. Kampsuni all kantakse kirjut siidrätikut
mustreid ja tikandeid kasutati. Alljärgneval joonisel on ära toodud rahvariiete komplekt ilma pikk-kuueta. 3 Särk Põhja-Eestis kanti varrukateta alussärki ja selle peal lühikest pihakatet, kolmveerand- pikkuses varrukatega nn käiseid. Et särki kasutati enamasti käiste all alusrõivana ehk pesuna, mitte nähtavalt nagu mujal Eestis, oli see lihtne. Käiste all kantav särk on ilma varrukateta, õlalappideta ja kraeta, avara kaelaavaga, mis kurrupaelaga kokku tõmmati. Rinna ees on 3 cm sügavune sisselõige. Piht on peenemast linasest, jätk jämedamast linasest. Jätkuks on ühelaidne riie õmblusega külgedel. Küljeõmblustes on kolmnurksed 13 cm pikad ja 11 cm laiad kiilud särgile liikumis- vabaduse andmiseks. Käised 4 Käised õmmeldi peenest linasest riidest. Lõikelt sarnanesid käised tavalise särgi pihaosaga
kapsapeasoeng juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti jämedate lokirullidega nii, et tulemus sarnanes kapsapeaga. Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. Saj. alguses Meesterõivastus Elegantse mehe põhigarderoob koosnes pikast põlvedeni ulatuvast saterkuuest (just au corps), alumisest kuuest või vestist, rikkalikult kaunistatud särgist, kravatist ja põlvpükstest. Rõivastuse kõige tüüpilisem osa oli saterkuub. See oli liibuv, järgis loomulikku figuuri. Kuub oli eest nööbitav, ilma kraeta, varrukad olid pikad, väga laiade kätistega. Legendi järgi tekkis kitsaste varrukatega kuub selle tulemusel, et Louis XIV lasi oma äia leinates kuue varrukalõhikud kinni õmmelda. Laiad kätised pöörati peaaegu küünarnukini üles ning selle alt paistsid alumise kuue ja pitsidega kaunistatud särgivarrukas.Saterkuuel oli väga palju nööpe, kuid tavaliselt pandi neist kinni ainult mõned. Nööbid võisid olla siidi-, hõbe- või kuldpunutisega või hõbedast
mõõdukas toiming. Väänamine, tsentrifuugimine Väänamine keelatud. keelatud. Triikraua talla kõrgeim lubatud Triikraua talla kõrgeim lubatud Triikimine keelatud. temperatuur 150`C. temperatuur 110`C. Teave keemilise puhastuse jaoks. Keemiline puhastus keelatud. Märgpuhastus keelatud. Õhutusavad puusast põlveni. Eemaldatav karusnahk. Eemaldatavad traksid. Kapuuts(ilma kraeta). Kindatasku jope sees. Lukuga ventilatsiooniava. Õhukese voodriga Vetthülgav. pealisrõivas. Puuvill. Suusaprillitasku jope sees. Tuulekindel. Veekindel ja hingav. Eemaldatav kapuuts. Eemaldatav sisejakk. Kõik õmblused teibitud. Kriitilised õmblused teibitud. Lumetõke rõiva sees. Pakendatud karpi. Sulg. Voodrimaterjaliks on Tugevntatud õmblus. Spordirõivad ja tarbed sulg
Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve
Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve
annaabi.ee 
