Kiirguste kasutamine kosmoseuuringutes Ats-Joonas Jõelaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus • Ultraviolettkiirgus on elektromagn etkiirgus. • Kasutatakse kosmoseuuringustes, et näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitaj...
nagu ta kord seda teinud on. sAntud mõtte võtaksin kokku järgmise tekstis olnud lausega:“On kulunud tõde, et uusi ja paljulubavaid piirialasid ei ole võimalik vallutada, aktsepteerimata tundmatut koos selle võimalike soovimatute tagajärgedega.” 3) Kosmostööstus on jätnud ühiskonnale mulje kui paljude hüvedega uuringutest, milledest tekkivad kahjud on paratamatud ning vältimatud ülikeerukates kosmoseuuringutes. Tekstis on rõhutud mineviku sündmustele - kosmosetööstus pole nõudnud tuhandeid inimelusid (ala et kosmoseseade kukub Maale ja hävitab osa linnast koos elanikega). 4) Kuna need kõik kolm maailmapilti olid omavahel seotud, kuid kristliku kiriku toetamisel polnud peale traditsioonide ja emotsioonide midagi õigustavat. 5) Pidev enesetäiendus, teiste teadlastega kontakti loomine, hoidmine ja koostöö tegemine, El’i sisesed
Selgelt demokraatlikest valimispõhimõtetest kaugenemisest annab tunnistust uus kuberneride valimiskord. Kuigi kohapeal valitakse ja koostatakse nimekiri võimalikest kandidaatidest, määrab kuberneri ikkagi lõpuks nimekirja alusel Putin. Kõigest hoolimata on Venemaa suur ja tähtis riik maailmakaardil, mida võiks lühidalt iseloomustada järgmiselt: · tema energiaressursid on strateegiliselt olulised Euroopa Liidule · on endiselt teine sõjaline tuumariik ja kosmoseuuringutes · pärast 1998. a. rublakrahhi on majandus jõudsalt kasvanud juba viiendat aastat järjest · Venemaal on potentsiaalselt väga perspektiivne ja lai turg välismaistele investoritele ning pärast WTOsse vastuvõtmist hakkab välismaine kapital siin arvatavasti tunduvalt laiemalt tegutsema · kahte suurriiki - USAd ja Venemaad - seob ühine tegutsemine terrorismivastases võitluses
kosmoselaevad. Maailmas puhkes tohutu kosmosevaimustus. Unistati inimese peatsest saatmisest Kuule ja Marsile. 1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Just seal lennutati avakosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist kiirendas USA oma kosmoseprogramme ning 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. Pärast seda pole USA oma juhtpositsiooni kosmoseuuringutes käest andnud. 20. sajandi lõpul tundus ameeriklastele, et Jumal on nende riiki tõepoolest õnnistanud. Külma sõja võitjana jäi USA pärast Nõukogude Liidu lagunemist ainsaks üliriigiks maailmas. Ainsa üliriigina maailmas saavutasid Ameerika Ühendriigid enneolematult suure tähtsuse otsuste vastuvõtmisel ÜRO-s, NATO-s ja paljudes teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. 11. septembril 2001. aastal sooritati USA vastu selle riigi ajaloo suurim terrorirünnak, milles
miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust
20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. a. saadeti NSVLis kosmosesse esimene tehiskaaslane. Paljud teadlased lootsid leida Marsilt elu. Ilmus palju ulmekirjandust ja -filme. 1960. a. oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSVL. Seal lennutati avakosmosesse esineme inimene (Juri Gagarin) ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist, kiirendas USA oma kosmoseprogramme ja 1969. a. õnnestus ameeriklastel esimestena laskuda Kuu pinnale. Peale seda olid ameeriklased kosmoseuuringutes juhtpositsioonil. Avastati, et kaugete planeetide vallutamine ei toimu siiski nii kiiresti kui loodeti. Kosmoseprogrammid olid kallid ning pealegi olid kosmoselennud eluohtlikud. 7. Too välja põhilised uuendused ja muutused olmes pärast II maailmasõda. Lääneriikides · Täiustati juba tuntuid kaupu: autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemia tooteid jne. · Konkurents sundis ettevõtjaid välja töötama ka täiesti uusi olmekaupu.
000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed: Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus: Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002
valitsus.USA juhtkond otsustas toetada L-Vietnami valitsust võitluses P-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.Avalikkuse survel oli USA sunnitud alla kirjutama sõja lõpetamise kokkuleppele.Pärast USA vägede lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning 2 aasta pärast L-Vietnami valitsus kukutati.Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. 5.Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses, kosmoseuuringutes. Kuivõrd sundis ühe üliriigi edu teist pingutama? NSVLi majandus ei suutnud USA omaga võistelda, nõukogude inimeste elatustase oli ameeriklaste omast tunduvalt madalam.NSVL suutis siiski toota piisavalt relvastust et sellega USA julgeolekut ohustada.Ameeriklased pidid samuti tegema suuri kulutusi relvastuse täiustamiseks.NSVLi edu kosmoseprogrammide väljatöötamisel sundis ka USA rohkem pingutama.Elujärje paranemine Stalini-
mistõttu selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. 6 5. TÄHTSAMAD MISSIOONID KUULE 5.1. Külm sõda ning „Space Race“ Aastate vahemikus 1957 ja 1975 valitses selle aja gigantide USA ja Nõukogude Liidu vahel võidujooks, olemaks esimene kosmoseuuringutes, mida peeti oluliseks nii turvalisuse seisukohalt (võidurelvastumine) kui ka sümbolina tehnoloogilise ja ideoloogilise üleoleku näitamiseks. See sai alguse NL tehissatelliidi Sputnik 1 stardiga 4. oktoobril 1957 ning lõppes ühise ASTP (Apollo–Soyuz Test Project) projektiga, vene keeles Экспериментальный полёт „Союз“ — „Аполлон.“ 5.2. Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm Nõukogude Liidu projekti Luna raames kosmosesse
lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor
palgata. Transpordivahendite tootmine See tootmisharu on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks ja seda nii ekspordi kui ka tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid (Saab), sõidu- ja veoautosid (Volvo, Scania), busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse aktiivsed Euroopa kosmoseuuringutes. 2009. aastal oli sektori ekspordiväärtus ca 85 miljardit SEK-i, andes Rootsi kogu tööstustoodangust 10,5% ja luues üle 100 000 töökoha. Puidu - ja metsatööstus Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsi üks domineerivaid tööstusharusid, olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad
miljardit SEKi ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil kui ka sõjamasinad: autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002
lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad: autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50
3.14.Transpordivahendite tootmine Antud valdkond on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks tööstusharuks, seda nii ekspordi kui tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid, sõidu- ja veoautosid (Volvo, Saab), busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse üks juhtriike Euroopa kosmoseuuringutes. Viimastel aastatel on antud valdkonnas aset leidnud laialdane ümberstruktureerimine, kuna tootjad on võtnud suuna allhankijate hulga vähendamisele. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 74 mld SEK-i ning tööd ligi 100 000-le töötajale. 3.15.Metsatööstus Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsis domineeriv tööstusharu olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit
Tänapäeva maailm kõvasti alla teiste liikmete omale, kinnitab tema kaasamine G-7- sse, et Venemaa mõjutab suuresti rahvusvahelist kliimat. G-7 pole alaliselt tegutsev organisatsioon, sinna kuuluvate riikide liidrid kogunevad vaid aeg-ajalt arutama olulisi probleeme. Julgeolekuküsimustes kaasarääkimisel on oluline mitte ainult riigi üldine majanduslik võimsus, vaid ka tema tugevus relvastus- ja luuretehnoloogia alal. Tuumapommi leiutamine ja edusammud kosmoseuuringutes mõjutasid oluliselt riikide suhteid 20. sajandi teisel poolel. Tuumapommi valmistada suutvad riigid ehk tuumariigid omandasid suurema mõjujõu isegi siis, kui nende üldine arengutase oli suhteliselt madal (nt Pakistan, India, Ukraina). Vaatamata sellele, et USA tuumarünnak Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal on jäänud ainsaks aatomienergia sõjaliseks kasutuseks, muutis uus relv sõjalise strateegia iseloomu. 1950.– 1960. aastatel panustas Nõukogude Liit just
Algul oli see jõukas tööstus.. hiljem kutsuti sinna ka venemaa, kuigi majanduslikult jääb ta teistele alla, näitab see, et venemaast sõltub rahvusvaheline poliitika küllaltki palju. G-7 pole alaliselt tegutsev organisatsioon. Riikide liidrid kogunevad vaid aeg ajalt arutama olulisi probleeme. Julgeolu küsimustes pole oluline vaid majanduslik võimsus vaid ka tema tugevus relvastuse ja luuretehnoloogia alal. Nt tuumapommi leiutamine ja edusammud kosmoseuuringutes mängivad suurt rolli. Tuumariigid mängivad suhtelist suurt rolli ka siis kui nende üldine arengutase on suhteliselt madal. Nt Pakistan, India, Lõuna-Aafrika, Iisrael, Põhja-Korea. NSV Liidu lagunemisele aitas kaasa Ronald Reagani nn tähesõdade programm, mis pidi kaitsma lääne-riike NSV Liidu tuumarelva eest. Tuumarelva levikut jälgib väga tähelepanelikult Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted
annaabi.ee 
