Kosmoselendude ajalugu 2020 Sissejuhatus ● Mehitatud ja mehitamata kosmoselennud ● Mehitatud kosmoselennud - Nõukogude Liidu Sojuzi programmi ja USA kosmosesüstikute programmi raames, Rahvusvahelise Kosmosejaam. ● Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid ● Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas: https://time.com/3546215/laika-1957/ Esimene inimene kosmoses ● 12.04.1961, Nõukogude Liit ● Juri Gagarin Vostok 1 pardal ● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: ...
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täp...
mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt pikemaajalise riistvara arendamisele (Kosmosesüstiku programm) ja konkureerimiselt koostööle Rahvusvahelise kosmosejaamaga. 1990.-tel hakkasid eraarendajad reklaamima kosmoseturismi ja nüüd ka isiklikke Kuu uurimise ekspeditsioone (PS! GLXP). Alates aastast 2000 on Hiina samuti arendanud edukat kosmoselendude programmi, samal ajal kui Jaapan ja India plaanivad samuti tulevikus läbi viia mehitatud kosmosemissioone. Suuremad riiklikud programmid toetavad mehitatud missioone Kuule ja võimalik et ka Marsile varsti pärast aastat 2010.
teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses, poliitikas, kultuuris ja teaduses. See oli võitlus demokraatia ja kommunismi vahel- kumb on edukam. Kindlasti oli Külmal Sõjal väga tugev mõju sõjatööstusele ja teadusele. Tuumarelvade arendamine andis tõuke ka rahumeelse tuumaenergeetika arengule. Ballistiliste rakettide katsetamine ja tootmine on mõjutanud kosmoselendude arengut. Üheks Külma Sõja sümboliks võib ka nimetada Raudset eesriiet. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kehtestati kommunistlik riigikord- katkestati inimeste võimalus suhelda läänemaailmaga Kõik, mis toimus NL jäigi Nõukogude Liitu ning mis väljaspool seda, ei pääsenud sisse. Elati täielikus teadmatuses. Kahtlemata oli Külmal Sõjal suur mõju kolmandatele riikidele, mis sattusid mõlema osapoole huviorbiiti. Oma mõjuvõimu lisaks Euroopale üritati laiendada
inimkonnale." Eesmärgi saavutamine vähendas märgatavalt kummagi osapoole huvi Kuuga edasi tegelda. Ameeriklased saatsid Kuule veel viis Apollot, neist viimase 1972. aasta detsembris. Kokku maandus seal 12 meest. Venelased jätkasid Kuu-uurimist veel mõnda aega automaatjaamadega, kuid 1976. aastal tüdinesid nemadki - kaua sa ikka üksinda võidu jooksed. Kuu-uurimises kosmoseaparaatidega tuli ligi pooleteise aastakümne pikkune paus. Kosmoselendude raha kulus ameeriklastel kosmosesüstikute, venelastel aga orbitaaljaamade väljaarendamiseks.
· Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid.
c. Tiirlemisperiood 27 päeva 7 tundi ja 43 minutit d. Kahe täiskuu vaheline periood 29 päeva 12 tundi ja 43 minutit e. Raskusjõud pinnal 1 /6 Maa raskusjõust f. Heledus 1 /425 000 Päikese heledusest g. Keskmine tihedus 3,3 g/cm3 2. Välisilme: Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul
detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad ,,mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aegajalt ilmuvad pilved) Marsil leiduvad mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti metroiidse päritoluga kaatermägesid ja mõned ,,mered" (ehk tasase minnaga madalikud) Pole vedelat vett ega hapnikku, gravitatsiooniväli on kolm korda nõrgem kui Maal ning negatiivse tulemuse on andnud ka bioloogilised testid Marss on jätkuvad kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks The Solar System Song http://www.youtube.com/watch?v=BZ-qLUIj_A0 Kasutatud materjalid ,,Füüsika XII klassile" Jaak Jaaniste Universum http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/index.html Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/planeet_maa_liisa.htm
aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole
ümmarguseks kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, kuna gravitatsioon puudub; pikemaks muutumine- ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas. kokku; lihased nõrgenevad- pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega. 1 kuu jagu kahjustust võtab aega taastamiseks umbes aasta jagu Maa peal viibimist, et taastada luu normaalne mass, tihedus ja ainevahetus. Gemini jaApollo programmid Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 19611975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule, President oli John F. Kennedy. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Gemeni oli USA kosmoseaparaatide seeria. (pikemad lennud; avakosmoses viibimine; liikumistee muutmine; kahekohaline). Nende lendude käigus tehtud edusammud sillutasid teed ,,Apollo" lendudele. Kuu Kuu on meie kõige lähim taevakeha (keskmiselt 384 400 km
Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Atmosfäär. Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Pinnaehitus. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. 1 Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul)
Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse, telekommunikatsiooni, arvutiteaduse ja üldise inseneriteaduse) arengusse. Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid.
saatmise eesmärgil. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Goddard_and_Rocket.jpg Programm „Apollo“ NASA ehk Riiklik Aeronautika ja Kosmosevalitsus loodi aastal 1958. NASA ülesandeks on tsiviil ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. NASA on oma eesmärgiks seadnud koduplaneedi mõistma õppimise ja kaitsmise, universumi uurimise ja väljaspoolt koduplaneeti elu leidmise. Apollo oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961-1975, mille käigus sooritati 6 edukat lendu Kuule. Apollo programmi ülesandeks oli täita John F. Kennedy lubadus viia ameeriklane Kuule enne kümnendi lõppu. Lubadusest peeti kinni ja juba 20. juulil 1969 astusid esimesed ameeriklased (Neil Armstrong ja Buzz Aldrin) Kuule. Kokku käis Kuu pinnal 12 astronauti. Apollo kosmoselaev koosnes kahest põhiosast - juhtimismoodulist ja kuumoodulist.
Kuu kivimite isotoopilist signatuuri ning leiti, et see on identne Maal leiduvaga ning erinev pea kõigist teistest Päikesesüsteemis leiduvatest. See leid oli ootamatu, kuna seni arvati, et Kuu mass moodustus põhiliselt Theia massist ning 2007. a. California Tehnoloogiainstituut teatas, et tõenäosus identsete isotoopiliste signatuuridega Maal ja Theial on vähem, kui 1% 5 4. KUU PIND JA ATMOSFÄÄR Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud augud olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid Apollo 12 astronaudid. Arvata võib, et
onülesvisatud kehade kiirused ja allakukuvate kehade kiirused. Üles visatud keha lõppkiirus (väheneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s Üles visatud kehade ülespoole suunatud kiirused on positiivsed. Vabalt alla langeva keha algkiirus (suureneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s Allasuunatud keha kiirused on negatiivsed.. Aeg, mis kulub kehal üles ja pärast tagasi alla liikumiseks on võrdne! KÜSIMUSED KOSMOSELENDUDE KOHTA 1) Mis on orbiit; iseloomusta maa-lähedast orbiiti, geostatsionaarset orbiiti, keskmiseid orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes gravitatsiooniväljas. Maa-lähedane orbiit: objekte mõjutab õhutakistus, see sõltub orbiidi kõrgusest, asub Maa atmosfääri ja sisemise kiirgusvööndi vahel.
Kivimid ja Kuu pind Kuu meredes on basaldid, mis koosnevad põhiliselt: pürkoseenist, plagioklassist, ilmeniidist ja oliviinist. Need kivimid sisaldavad rohkesti rauda, titaani ja haruldasi muldmetalle (EE, 7.köide, lk 245). Kuu kivimid on võrreldavad Maa aluseliste magmakivimitega. Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus võib olla mõnest sentimeetrist mõne meetrini. See meenutab märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva osakeste voo poolt. Regoliit sisaldab põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Kõik pinnal seni lebavad pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Füüsikalised tingimused
Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. 8 Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid
pinnaseproovid näitasid kiire ja seega ka Tycho kraatri vanuseks vaid 110 miljonit aastat ning seetõttu pole kiired jõudnud veel tuhmuda. Silmapaistev kiirte süsteem on veel näiteks 90-kilomeetrise läbimõõduga Kopernikuse kraatril, millel vanust 800 miljoni aastat. Teised täiskuu ajal hästi nähtavad kiirtega kraatrid on Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos. Viimasest lähtuvad kiired ebasümmeetriliselt, Vaikuse mere suunas neid ei kulge. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid
kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Aga unistused ei sure ja lähedase naabrina on Marss jätkuvalt kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa: Mariner4 (1965); Mariner6 (1969); Mariner7 (1969); Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997). Venemaa kaheksa Marsi uurimise projekti on kõik edutud olnud,
seega ka Tycho kraatri vanuseks vaid 110 miljonit aastat ning seetõttu pole kiired jõudnud veel tuhmuda. Silmapaistev kiirte süsteem on veel näiteks 90-kilomeetrise läbimõõduga Kopernikuse kraatril, millel vanust 800 miljoni aastat. Teised täiskuu ajal hästi nähtavad kiirtega kraatrid on Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos. Viimasest lähtuvad kiired ebasümmeetriliselt, Vaikuse mere suunas neid ei kulge. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid
madalikud. Veeauru on vähe, kuna vee kerge molekul ei püsi Marsil nõrga gravitatsiooni tõttu. Vedelat vett ei ole leitut Marsil, küll on aga avastatud jõesänge ja kaldaastanguid, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapniku seal pole: spektraalanalüüsist leitud 0,15% hapnikku on süsihappegaasi lagunemise kosmilise kiire toimel tekkinud. Ka bioloogilisi teste teinud kosmoseaparaadid andsid negatiivse tulemuse. Aga unistused ei kao ja lähedase naabrina on Marss kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks ka edaspidi. (Noorkõiv, E; ,,Universum" 1997: 219) 1.3. Marsi pind Marsi pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Jahtudes hakkas tekkima tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Siseenergia mõjul tekkis palju vulkaanilist tegevust, mille tagajärjel tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriidi sadu on
väljapaiskunud aine poolt tekitatud pikad ja kitsad moodustised. Üks neist kiirtest ulatub koguni 2000 kilomeetri kaugusele teisele poole Vaikuse merd. Sinna maandunud "Apollo 17" astronautide poolt võetud pinnaseproovid näitasid Tycho kraatri vanuseks vaid 110 miljonit aastat ning seetõttu pole kiired jõudnud veel tuhmuda. Silmapaistev kiirte süsteem on veel 90- kilomeetrise läbimõõduga Kopernikuse kraatril, millel vanust 800 miljoni aastat. 1.3. Kuu pinnaehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid
Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 5 Kuu pind ja ehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid
asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 5 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid
ettenähtud starti ruumi torud, mis ühendavad aja ja ruumi erine- vaid piirkondi. Asja mõte on selles, et kui me juhime oma kosmoselaeva ussiurke ühte suudmesse ja väljume teise suudme kaudu teises kohas ja teisel ajal (joon. 5.2, lk. 30). 29 Kui ussiurked oleksid olemas, lahendaksid nad kosmoselendude piirkiiruse probleemi. Kui liikuda valguse kiirusest väiksema kiirusega nagu seda nõuab relatiivsusteooria, kuluks galaktika läbimiseks kümneid tuhandeid aastaid. Kuid me võime lipsata läbi ussikäigu galaktika teise külge ja olla lõunaks tagasi. Veelgi enam, saab näidata, et kui ussiurked on olemas, siis saab neid kasutada ka selleks, et enne teele asumist
00 Viisteist minutit enne ruumi torud, mis ühendavad aja ja ruumi erine- ettenähtud starti vaid piirkondi. Asja mõte on selles, et kui me juhime oma kosmoselaeva ussiurke ühte suudmesse ja väljume teise suudme kaudu teises kohas ja teisel ajal (joon. 5.2, lk. 30). Kui ussiurked oleksid olemas, lahendaksid nad kosmoselendude piirkiiruse probleemi. Kui liikuda valguse kiirusest väiksema kiirusega nagu seda nõuab relatiivsusteooria, kuluks galaktika läbimiseks kümneid tuhandeid aastaid. Kuid me võime lipsata läbi ussikäigu galaktika teise külge ja olla lõunaks tagasi. Veelgi enam, saab näidata, et kui ussiurked on olemas, siis saab neid kasutada ka selleks, et enne teele asumist
Suurema massi tõttu on positronide kiirendamiseks vajalike energiateni tarvis tsüklotroni - märksa keerukamat ja kallimat aparatuuri kui elektronide kiirendemiseks. Siiski kasutatakse ka prootonkiirgust suuremates erikeskustes radioteraapiaks. Looduses esinev prootonkiirgus pärineb päikeselt ja moodustab osa looduslikust taustakiirgusest. Maakeral kaitseb inimest prootonkiirguse eest atmosfäär ja maa magnetväli, mis kallutab laetud osakesed maast eemale. Prootonid on suureks ohuks kosmoselendude ajal. α-osakesed e. heeliumi aatomi tuumad, on positiivse laenguga ja neid saab sarnaselt prootonitega kiirendada. α-osakesed eralduvad ka looduses leiduvate raskete radioaktiivsete radionukliidide nt uraan ja radium, lagunemisel. 226Ra (88 prootonid, 138 neutronit) laguneb 222-Rn (86 prootonit ja 136 neutronit) + α-osake. α-osakesed on peamiseks loodusliku foonkiirguse allikaks. Gaasiline radoon imbub välja maapinnast ja koguneb hoonetesse ja ehitistesse
annaabi.ee 
