Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a. püüdis Freibergi Mäeakadeemia inspektor Ferdinand Reich avastada Saksamaa metallimaakidest talliumi, Et Reich oli värvipime, siis tegi spektraalanalüüsi tema assistent Hieronymos Theodor Richter, kes pidi otsima maakidest TI rohelise spektrijooni. Ootamatult avastas ta tsingimaagis siniseid spektrijooni, mille värvus sarnanes Indiast pärineva sisise värvainega indigo. Uuele keemilisele elemendile antigi indigosinise spektrivärvuse järgi
Metall oksüdeerub Fe - 2e- Fe2+.Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik.O2 + 2H2O + 4e- 4OH— Soodustavad tegurid: Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivse metalliga-aktiivsem metall oksüdeerub, vähemaktiivse metalli pinnal toimub O2 redutseerumine), kõrgem temperatuur, happeline keskkondoksüdeerijaks on H+-ioonid.2H+ + 2e- H2; erinevate ioonide olemasolu lahuses (soolad) Korrosioonikaitse: Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga Elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse)– metalli ühendamine aktiivsema metalli tükiga Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja Metalli redutseerimine maagist: koksiga (redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) odav.Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2 Cu + H2O aluminotermia – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al 2Cr + Al2O3 sulandi elektrolüüs – aktiivsemate metallide tootmisel Maagi töötlemise etapid:
Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 15001700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige
metalli erinevatel pinnaosadel 2+ •Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH BIOLOOGILINE KORROSIOON Korrosiooni põhjustavad bakterid Näit. raua-või väävlibakterid KORROSIOONITÕRJE PÕHIMEETODID •Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine •Metalli katmine korrosioonikindla (vähemaktiivsema) metalli kihiga •Metalli katmine aktiivsema metalliga- elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse) •Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja(nim. ka negatiivne katalüsaator) SULAMID •Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli •kokkusulatamisel saadud materjal. •Sulameid saadakse enamasti koostismetallide kokkusulatamisel,kõrge •sulamistemperatuuriga metallide korral metallide kokkupaagutamisel.
(III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 1500-1700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides
ühendada mitmesuguseid metalle ning keraamikat võimaldavad neid kasutada paljudes teadus ja tehnikaharudes, meditsiinis ning olmes. Hõbejoodised. Hõbejoodiste iseloomulik erinevus teistest kõvajoodistest on suhteliselt madal sulamistemp., suur tugevus, plastsus ja korrosioonikindlus mitmesugustes keskkondades, hea soojus ja elektrijuhtivus. Hõbejoodised märgavad metallpinda hästi, valguvad kergesti jootepiludesse ning annavad tugeva ja korrosioonikindla jootliite, mis talub löök ja vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe. Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle. Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi
on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbersulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. · Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peagu üldse. Klaasi korrosioon · Klaasile tekib SiO3-me kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuse eest. · Klaasivahele jäävas vees lahustuvad aga NaOH, mille vastu SiO3 ei saa ja see kahjustab klaasi. Moodne korrosioonikaitse · Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, (Katoodkate ja Anoodkate). · Metalli värvimine, õlitamine või emailiga katmine. · Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. · Erinevad tehnoloogiad. Nt. VCI ( Volatile/Vapour Phase Corrosion Inhibitor ) ehk lenduv korrosiooni inhibiitori tehnoloogia, mis kaitseb töötlemata metalli korrosiooni/oksüdeerumise eest. · Korrosioonitõrjevaha. · Korrosiooni inhibiitorid ehk mürgid. · Elektriline kaitse. · Protektorkaitse.
Ühendis on kroomi oksüdatsiooniaste tavaliselt II kuni IV. Kõrgel temperatuuril (2000 ) põleb kroom hapnikus kroom(III)oksiidiks: 4Cr+ 3-> 2 on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel. Kõvaduse tõttu kuulub poleerimispulbrite koostisse. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Metallide pingereas paikneb kroom tsingi ja raua vahel, seepärast reageerib ta lahjendatud hapetega. Väikesi kroomikoguseid vajab me keha suhkruainevahetuse reguleerimiseks ning toidus sisalduvate süsivesikute omastamiseks. Parimad allikad on liha, kanaliha, pähklid,
Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. Määrus nr 171 (12) Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega. Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada. Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. Suurpuhastil peavad olema reoveesettekäitlusseadmed. Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis.
aktiivse metalli ioonid liidavad elektrone ja sadestuvad plaadile = KATOOD ( + ) korrosioon- on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjual. Korrosioon põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon- seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. Nt: O2ga elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse võimalused: 1. metalli värvimine, lakkimine, õlitamine. 2. metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga. 3. elektrokeemiline kaitse- metalli ühendimine aktiivsema metalli tükiga. 4. inhibiitor-aeglustaja. Elektrolüüs- on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel. KATIOON (+) liiguvad katoodile( - ), ANIOONID ( - ) liiguvad anoodile (+) sulatatud elektrolüüdi korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid.
seostuse tulemusena moodustub äärmiselt vastupidav ja tihe struktuur. Peale 50 aastast uurimus- ja täiustamistööd on saadud kõrgtehnoloogiliselt töödeldud katuseelement, mille struktuur koosneb kaheksast kvaliteetsest kihist. See tagab katusekattele vastupidavuse ka kõige ekstreemsemates ilmastikutingimustes, pakkudes pikaealist, väga tugevat ja kergesti hooldatavat katust. Katusepaneelid on kaetud nii alt kui pealt, ülimalt vastupidavad ning korrosioonikindla kattega. Võrreldes tavalise plekk-katusega on vihmamüra praktiliselt olematu. Katuseelemendi väikesed mõõdud ja kivipuiste summutavad suurepäraselt vihmast ning rahest tekkivat krõbinat. Katusepaneelid hoiavad lund katusel, takistades libisemist ja potentsiaalseid vigastusi või kahjustusi. Seega ei pea kasutama silma riivavaid lumetõkkeid. Katusematerjali on võimalik valida üheteistkümne loodusliku värvitooni seast, mis
selles lahustunud gaasid. Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik O2 + 2H2O + e- ---> 4OH- Fe 2e- ---> Fe 2+ Happelises keskkonnas on põhiline oksüdeerija H+ 2H+ + 2e- ---> H2 Fe 2e- ---> Fe2+ Korrosiooni soodustab: 1. Kokkupuude vähemaktiivse metalli 2. Kokkupuude soolalahustega 3. Happeline keskkond 4. Kõrgem temp. 5. Kontakt vooluallika positiivse poolusega. Korrosioonikaitse: 1. Värvimine, lakkimine, õlitamine 2. Katmine korrosioonikindla metalliga 3. Metalli ühendamine aktiivsema metalliga 4. Inhibiitor Elektrolüüs redoskreaktsioon elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel.) Katioon positiivne ioon Katood neg. elektrood Anioon neg. ioon Anood pos. elektrood. Metallide üldiseloomustus: 1. Metalliaatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seeg aon neil väike elektronegatiivsus. 2
- Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid nii: aktiivsem metall taas oksüdeerub ehk loovutav elektrone on taas anoodiks; vähemaktiivsem metall taa katoodiks, selle pinnal, aga ei redutseeru ehk liida elektrone mitte vastavad ioonid, vaid redutseerub nüüd O 2 või H+. Korrosioonitõrje: - Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel. - Metall isoleeritaks väliskeskkonnast. - Katmine korrosioonikindla metalliga ( Cr, Ni, tsinkplekk). - Inhibiitorite kasutamine. - Korrosioonitõrje vahendid: polümeeri vesilahus; vahekiht ( kemikalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. · Hüdrosfäärikeemia- määratud vee molekuli füüsikalis- keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/ hüdrosfäär keemiaga
Katalüsaator - aine, mis kiirendab reaktsiooni. Katalüsaator osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsiooni lõpuks vabaneb esialgses koguses. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Elusorganismides toimuvate protsesside puhul on katalüsaatoriteks ensüümid. Korrosioon metallide hävimine (oksüdeeerumine) ümbritseva keskkonna mõjul (roostetamine). Korrosioonikaitse: metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, värvimine või õlitamine, korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Põlemine kiire oksüdeerumine, millega kaasneb soojuse ja valguse eraldumine. Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub energiat (näiteks põlemine). Endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub energiat (näiteks enamus lagunemisreaktsioone, fotosüntees, elektrolüüs).
Enne värvimist tuleb metallipind ettevalmistada: puhastada, kruntida, pahteldada ning alles siis võib värvida. 6 Samuti teostatakse ka plastpindeid. Plastpindena kasutatakse epoksiidi, polüeteeni, nailonit jt. Pulbriline plast pihustatakse elektrostaatiliselt metalldetailipinnale. Seejärel sooritatakse kuumtöötlus, mille käigus plast sulab. See annab metallile tiheda korrosioonikindla pinde. 1.6 Biokorrosioon Biokorrosiooni põhjustavad mikroorganismid. Nendeks võivad olla seened, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid, ja vesikasvud. Mainitud organismide elutegevus soodustab metalli elektrokeemilist korrosiooni. Seened, vetikad ja bakterid eritavad happeid ja sulfolipiide, mis kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Seened ning bakterid kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Eelistatuim elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, turvasmuld, muld ja reoveed.
tormiplekki. 69 Liited Liitumisel pü püstpinnaga tuleb katusekate pöö pöörata rata pü püstpinnale vähemalt 300 mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöö lespöörde rde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Uste kohal võib ülespöö lespöörde rde kõrgust vä vähendada kuni 150mm katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lälävepleki all. Kolmnurkliistu nurgas. 70 35
esineb kristallides ja sulatatud soolades. IOONREAKTSIOON ioonidevaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustes. KATIOON positiivse laenguga aineosake. KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. KORROSIOON metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonikaitse: metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, värvimine või õlitamine, korrosioonikindlate sulamite kasutamine. KOVALENTNE KEEMILINE SIDE aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side. LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskontsentratsioonini) pidevalt muutuda. LAHUSTUVUS lahustunud ainele ja lahustile iseloomulik suurus, mis näitab (püsival
metalle. Suurem osa vasest, mida tööstus kasutab, on rafineeritud elektrolüütiliselt. Galvaanilised pinnakatted Galvanotehnika puhul on metallikihiga kaetav ese katoodiks, anood võib olla samast metallist või inertsest voolu juhtivast materjalist, elektrolüüdiks on vastava metallisoola lahus. Galvonotehnika puhul on tähtis, et kattekiht oleks ütlane, tihe ja tugev. Galvanotehnika jagatakse galvanosteegiaks ja galvanoplastiks. Galvanosteegia põhieesmärgiks on korrosioonikindla, ilusa ja õhukese, aluspinnaga väga tugevalt seotud kaitsekihi saamine. Galvanoplastika ülesandeks on esmalt vormi võtmine galvaanilisel teel. Galvanoplastikas võib kihi paksus olla mitu millimeetrit. Galvanosteegia puhul peab kaetav ese olema metallist, galvanoplastika puhul võib vormi võtta elektrit mittejuhtivalt esemelt, kui ta enne katta õhukese voolu juhtiva kihiga. Galvanoplastika eeliseks muude vormivõtmise meetodite ees on
Madalama kalde puhul suurem >200mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle 1:6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadikattele >70mm. Parapeti ja fassaadi vahele peab jääma >30mm tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. Liited Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöörde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Deformatsiooni vuukide juures tuleb tagada katusekatte püsivus. Lahend peab võimaldama liikumist. Läbiviigud Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul. Selle tagamiseks tuleb: läbiviigud paigaldada eemale neeludest ja ei tohi neid paigaldada liiga lähedale (>1m).
0,16. Kaitse? Atmosfääri ja vee piirpinnal merevee pritsete piirkonnas on korrosiooni kiirus kõige suurem. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja detailide isoleerimist veest. · Korrosioonikaitseks on võimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. Otstarbekas oleks konstr osa kaitsta, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit). Karastamine metallide ja nende sulamite termiline töötlemine kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Reaktsioonivõrrandid: 1. Fe3C + CO2 2CO + 3Fe 2
kiirendavad korrosiooni. Vee süvakihi juures on korrosioon kõige aeglasem, kuna hapniku sisaldus on väike ja temp madalam. Vee pinnakihi juures on korrosioon kiirem kuna hapniku on rohkem. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja isoleerimist mereveest (2m pealpool ja allpool veepinnast). Pinnases toimub korrosioon kõige kiiremini pinnase piiril. Korrosioonikaitseks on voimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. varvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektroluus) VT PUNKTI 43. 61. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. 1)NIMI: a) nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta(kriit, vesi); b) nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (nailon, määrdeõli, kiudained).
savis 0,16mm/aastas. Merevees on näiteks süsinikterase vertikaalse konstruktsiooni elemendi korrosioon kõige suurem veepiirist natuke kõrgemal ja allpool. Seega oleks otstarbekas konstruktsiooni osa kaitsta, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. Korrosioonikaitseks on võimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 61. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. Ainete ja materjalide tähistamine: 1. NIMI: 1.1) Nimi ei anna infot aine või materiali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); 1.2) Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (sooraud, seebikivi); 1.3) Kaubanduslik nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (määrdeõli, kiudained). 2. VALEM: 2
annaabi.ee 
