· Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt
· Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt
* Venemaa on arengus vähemalt 50a maas * Keisrivõimu autoriteedi üldine langus * Rahutused sõjaväes (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees pahameelt) KÄIK: * Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud poolehoidjaid ja ta pidi troonist loobuma * Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks * Rahutused kasvasid suureks ja rahva vastu kasutati relvi * Autoritarismist suund demokraatia poole TAGAJÄRJED: * Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits * Keiser loobus troonist * Venemaast sai vabariik * Võim läks Ajutise Valitsuse kätte * Kaksikvõim- üks pool Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teine pool Ajutine Valitsus (vürst Lvov) * Enamlaste esiletõus 6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Ebaedu sõjarinnetel * Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri
Euroopa Liiduga Välisjulgeolek Kaitseministeerium, ? Kaitsevägi, Kaitseliit Kodanikukaitse Päästeteenistus ? Piirikaitse Piirivalve, toll ? Korravalve Politsei, turvafirmad, ? vabatahtlikud Sisejulgeolek Sise- ja ? justiitsministeerium, Kaitsepolitsei Ülesannete kogu 9. klassile
osavõtjaga miitingu. Kõnedest ülesköetud osalejad suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareta juures tapeti vangla ülem, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relavastatud madrused ja sõdurid tapsid politseinike ja ohvitsere. Korratused likvideeriti. Korravalve võttis oma õlule miilits. Mai lõpus toimusid ka Eesti esimesed valimised, Maanõukogu valiti. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis 5. 8.novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Põhjustas protestimeeleavaldusi kogu Venemaal. Oktoobris alustasid enamlased, rahvuslust eitavad Eesti poliitikud, ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal
toiduainetest ja tarbekaupadest, transport ei toiminud. Poolteist miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt. Toitlusrahutused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Vn-st sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Tallinnas peeti 20 000 osavõtjaga miitinguid. Pakus Margareeta vangla ülem tapeti, vangid vabastati ja hoone süüdati. Sama toimus kõigis Tallinna vanglates. Samalaadseid üritusi leidis aset ka teistes suuremates linnades. Korravalve võttis oma õuele omaalgatuslikult loodud miilits. Autonoomia 1917 a Märtsis toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26.märtsil toimud Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 4 päeva hiljem, 30.märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti- ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks kubermanguks
osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ning hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Samalaadsed sündmused juhtusid ka teistes linnades. Korratused likvideeriti üsna kiiresti ning korravalve võttis oma õlule miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated. Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas asjaajamine aga venima, paljud sealsed poliitikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda vaid Venemaa Asutav Kogu
streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ning hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Samalaadsed sündmused juhtusid ka teistes linnades. Korratused likvideeriti üsna kiiresti ning korravalve võttis oma õlule miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated. Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas asjaajamine aga venima, paljud sealsed poliitikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda vaid Venemaa Asutav Kogu. Asutava Kogu
lõdvenema ja Kuperjanov asub elama Tartu, kus tema korterist kujuneb illegaalne kaitseliidu peastaap. 10 Saksa revolutsiooni järel tuleb Tallinnas kokku Eesti Ajutine Valitsus ning tegevust alustab Kaitseliit. Samal ajal püüab Tartus olev Saksa 60. kindralkomando hoida karmil käel võimu veel enda käes, ega taha kuuldagi eestlaste nõudmistest anda korravalve ja selleks vajalik arv relvi kaitseliidule. Olles nimetatud Ajutise Valitsuse poolt Tartumaa Kaitseliidu ülemaks, ilmub Kuperjanov ühel novembripäeval ratsakaitseliitlaste ja relvastatud koolipoiste salkadega Tartu raekoja ette, valmis alustama lahingut, kui sakslased peaksid tegema takistusi kaitseliidu salkade jäämiseks Tartusse. Saksa komandatuuri hoonest jookseb rüsinal välja valvekompanii, kuid ei julge esialgu kohe kaitseliitlaste vastu midagi ette võtta. Raekoja
ja dokumentidest kuhjati tänavatele tuleriidad. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Öö oli rahutu: mitmel pool loitsid tulekahjud, kostis tulistamist ja purjus jõukude lärmi. Samalaadsed sündmused leidsid aset teisteski suuremates linnades, kus oli rohkesti vene töölisi ja soldateid. Korratused likvideeriti siiski üsna kiiresti ning laiali aetud politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued arenguväljavaated kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Märtsis taas-kehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse ja alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Autonoomsest Eestist Venemaa koosseisus oli kõneldud juba 1905. aastal ning hiljemgi, kuid toonastes
valitavaks-kui alguses oli ta vürsti huvide ellu viia siis nüüd linna huvide kaitsja vürsti ees. Possaadniku ülesanne oli linna ja kohtu juhtimine ja ametis oli ta seni kuni oli ,,rahvale meeltmööda". Juhtimis astmel järgmine mees oli tuhatnik kes esialgu valiti vürsti poolt kuid samuti 13 saj alates muutus veetsel valitavaks. Esindas kaupmeeste huve kelle hulgast ka valiti. Esialgu oli ülesanne sõjaväge juhtida aga peagi hakkas tegelema hoopis korravalve, kohtu ja maksude kogumisega. Tegelikku elu korraldas ja kõrgema võimu kandjaks oli siiski veetse ja sellist küsimust polnud mida seal otsustada ei oleks saanud. Hääletamine toimus ilmselt toetuskisa tugevust arvestades ja sagedased olid ka suured löömingud. Enne kui mingi küsimus pandi veetsel hääletusele oli see nö töös Isandate Kogus mis koosnes possaadnikust, tuhatnikust, konetside ja tänavate vanematest lisaks ka vanad possaadnikud ja tuhatnikud
Riigikaitse Kaitse ja julgeoleku poliitika sisu Põhiülesandeks - säilitada riigi iseseisvus, terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad: 1. Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit). 2. Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga. 3. Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavlaitsused. 4. Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused. 5. Korravalve ja kuritegeude komplekteerimine Eesti kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust. Viimane on vabatahtlik organisatsioon. Kaitseväe komplekteerimise alused paneb paika põhiseadus.
epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused. · Piirivalve - piirivalveamet, on sõjaväest ja politseist eraldiseisev, nendega seotud tolliamet. · Politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) · Kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Valitsuses kujundab riigi kaitsepoliitikat eeskätt kaitseminister.
avariide, ohtlike ainete lekke, kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused. - piirivalve - piirivalveamet, on sõjaväest ja politseist eraldiseisev, nendega seotud tolliamet. - politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) - kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Rahvas ja relvad - relva võib omada relvaloa alusel. Eraarmeede loomine on seadusega keelatud. Turvateenuste osutamine on riiklikku tegevusluba nõudev ala, mis allub politsei järelvalvele. 8.2
ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva eluvõime. Riigikaitse alla kuuluvad: Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit). Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga. Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavalitsused. Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused. Korravalve ja kuritegude komplekteerimine Eesti riigikaitset teostatakse demokraatlikule riigikorraldusele omasest tsiviilkontrolli põhimõttest lähtudes. Demokraatlikult valitud ja ametisse nimetatud täitevvõimu organid otsustavad kaitseväe kasutamise üle ja määravad ülesanded, eraldavad nende täitmiseks ressursid ja kontrollivad antud ülesannete täitmist. Tsiviilkontrolli põhimõtete elluviimise tagavad seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus,
annaabi.ee 
