Seega võib öelda, et emotsioon muudab motivatsiooniliselt olulise info töötlemise psüühikas priotiteetsemaks. 4. Vii vajadus ja motiiv kokku. Oma oskuste arendamine. Mängulust ja igavus Koostöö grupis. Kuuluvus ja üksindus Õiglus grupis. Moraal Positsioon grupis. Saavutusvajadus Toitainete omandamine. Nälg ja janu Partneri leidmine. Edevus Lähisugulaste toetamine. Armastus ja lähedus Maailma tundmaõppimine. Uudishimu ja segadus Elukeskkonna parendamine. Loovus ja korraarmastus Keha säilitamine. Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine. Hirm Paaritumine. Sugutung Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus 5. Näoväljenduste kodeerimisel kasutatava süsteemi üksik ühik action unit vastab ühele nähtavale näoväljenduse elemendile. 6. Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on
Selge loogika, reaalsuse ja selguse tunnetus. Selle märgi all sündinutel on elu küsimustele terav pilk, nad on ettevõtlikud ja uudishimulikud, küllalt kavalad, kuid siiski tagasihoidlikud. Nad oskavad teistelt nende saladusi välja meelitada, kuid enesest ei armasta palju avaldada. Nad nõuavad kõigilt inimestelt täpset käitumist ja täpsust. Hirmu nad ei tunne. Tegutsemine on alati läbi mõeldud. Nad ei salli liialdusi, ekstsentrilisust ja vihkavad ebaõiglust. Korraarmastus võib muutuda lausa maaniaks. Neile meeldib koguda raha, nad on kokkuhoidlikud ja kergemeelselt välja antud raha tekitab neis meelehärmi. Neitsi tähtkuju all sündinutel on alati isikupärane mõistus ja nad on head töötajad. Neist saavad head pedagoogid, kollektsionäärid, raamatukogu töötajad ja teised. Selle tähtkuju all sündinud omavad kirge teadmiste järele, õpivad kogu elu lõpuni. Neil on suur tahe lugemiseks ja uurimiseks
saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus (juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi). Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jagab mängud reegliteta jeeglitega mängudeks. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat A. Intellektuaalsed mängud siputamismäng käte-jalgadega b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat
Jean Chateau (1908 – 1990): Prantsuse fenomenoloogilise mänguteooria esindaja leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Väidab, et juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi. Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglitega mängud. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng 0-3 aastat (beebi A. Intellektuaalsed mängud siputamismäng käte-
tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses. Temperamendi põhiomadused on: · sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus; · reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal; 13 · rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus (plastilisus, kohanemiskergus, käitumise vabadus); · introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus, sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus (seltsivus, rõõmsameelsus, avatus). Temperamenditüübid on järgmised: Sangviinik · tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi; · reageerib elavalt, kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu;
eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimete tõögendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad isiksuse kognitiivse stiili mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents,kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad.Humasnistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetakse ja suunatakse isiksuse arengu eneseaktualisatsioonile ja –teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Psühholoogide, vanemte ja õpetajate roll on kaasa
tema tegevusest ja otsustest ning tunduvad nendega seostamatud. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast (kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus (kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud teooriad – A. Maslow, C.Rogers - humanistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev
avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). 1) Epileptoidne tüüp sellele tüübile on iseloomulik ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine; afektid on tugevad; julmus; liikumatus, inertsus, raskepärasus; korraarmastus; sihipärasus, tugev seksuaaltung; enesehinnang ühekülgne; kiivus; mure tervise pärast. Sellel tüübil suur soodumus õigusvastaseks käitumiseks. Moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujates sellised iseloomujooned kujunevad välja halvas keskkonnas. Kohanevad hästi rangelt reglementeeritud korraga, neist saavad tihti kinniste asutuste aktivistid. Düsfooriaseisundis on nad akontaktsed.
Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujuneda võib ka õpitud abitus, kui inimese heaolu ja saavutused ei sõltu tema tegevusest. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil, mille mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents, kahemõttelisuse taluvus. Otsitakse vastust küsimusele, millised on püsivad ja tüüpilised tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Rõhutavad (Rogers, Maslow) isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Kesksel kohal on
Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja 39 liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja.
Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on
Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma , 48 korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid , lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast( kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus ( kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust.
Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma , korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid , lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast( kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus ( kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 41 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust.
Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97 kriiside” jms) puhul on torganudki Eestis silma pigem bütsantslik intriigitsemine kui luterlik korraarmastus. 1.5. Majanduspoliitika kandjad 1.5.1. Majanduspoliitika kandjate üldiseloomustus Põhimõtteliselt võib majanduspoliitika kandjaid (majanduspoliitilised institutsioonid) jagada ka- heks (Raudjärv, 1995, lk 44–53). Otsustusinstitutsioonid määravad mängureeglid põhimõttelistes küsimustes. Mõjuinstitutsioonid mõjutavad majanduspoliitikat kaudselt. 1.5.1.1. Otsustusinstitutsioonid
annaabi.ee 
