terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda: tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid ja muud sellised. Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Et Itaaliast siiski võimast 1 suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935. aastal vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936. aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Mussolini kukutati 1943. aastal, mõnda aega suutis ta võimul olla veel Põhja-
Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, inimesi vahistati, inimesi saadeti koloonialaagritesse. 6)Vallutati Abessiinia, Albaania. 7) Inimesi jälgis salapolitsei b) Saksamaa 1)1933. Aastal kehtestati üheparteisüsteem. Võimule jäi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei 2)Võimul oli Adolf Hitler 3)Sakslastel oli keelatud abielluda juudiga. Ajakirjanik ei tohtinud oma mõtteid avaldada. 4)
Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus. Ta käskis paberile panna fasistlikku ideoloogia, kuid teadlased ei saanud hakkama. Repressiivorganiteks olid OVRA ning Julgeoleku erakorraline tribunal. 1927. aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda toimus USAs kiire majanduslik areng, sest nad müüsid relvi sõjas osalenud riikidele. Presidentideks olid 1913 1921 T. W. Wilson (demokraat), 1921 1923 W
EUROOPA DIKTATUURIRIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige
ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. Lisaks Tartu Ülikoolile koolitasid kõrgharidusega spetsialiste ka teised õppeasutused — insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist “Pallas” ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud
terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Et Itaaliast siiski võimast suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja
fakulteedile iseloomulikke tegusid. Ristimise läbinud tudeng võib ennast lugeda täieõiguslikuks üliõpilaseks, kes on omaks võetud vanemate kursusekaaslaste poolt. 5 Tudengid saavad liituda korporatsioonidega. Eraldi on nii naiste kui ka meeste korbid. Korporatsiooni kuulumine arendab ühtekuuluvus tunnet ja koostöö tegemist. Tihti korraldatakse korporatsiooni poolt pidusid, väljasõite, külastusi teistesse korporatsioonidesse ja muid seesuguseid olenguid. Lisaks saavad tudengid käia ülikooli raamatukogus, spordisaalis ja muudes ülikooliga seonduvais asutustes, osaleda mitmesugustel põnevatel ühisüritustel, ülikooli spordimängudel, rongkäikudel ja laulupidudel, tudengipäevadel. Tänapäeval on palju võimalusi minna õppima välismaale, kas vahetusõpilaseks või alaliselt. Tudengid lähevad sinna aastaks või pooleks, et omandada lisaharidust või lihtsalt
riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahuvslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm. 7) Milles väljendus rahvuslus sellistes Saksamaal toimunud liikumistes nagu üliõpilasliikumine ja võimlemisliikumine? Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid organiseeruma isamaalistesse korporatsioonidesse. Jenas asutati esimene korporatsioon 1815. Aastal, nemad võtsid oma lipuvärvideks musta, punase ja kuldkollase, millest sai seejärel saksa rahvusliku liikumise üldine sümbol. 1817. ja 1818. aastal tulid üliõpilased üle Saksamaa kokku, et arutada rahvaste tuleviku üle. Kes võimles, see tunnistas ennast saksa rahvuslaseks. Suurima kandepinna leidis võimlemisliikume Preisimaal.
USAsse. 4. Millised olid Stalini ettekujutused sotsialismist ja kommunismist? Kommunismi kujutas Stalin ette järgmiselt: 1. Eraomandus on asendunud kollektiivse omandusega 2. Puuduvad klassid ja riik. Majandussuhteid korraldavad vabad töölisliidud. 3. Rahvamajandust organiseeritakse plaanikindlalt ja nii tööstuses kui ka põllumajanduses toetub see tehnikale 4. Isikud saavad täiesti vabaks. 5. Mis oli iseloomulik fasistlike riikide majanduskorral? Kogu majandus oli koondatud korporatsioonidesse; jälgiti ja reguleeriti kaupade hindu ja töötasu dünaamikat; #majanduse sisseveost sõltumatuks muutmine; agressiivsete sõdade ettevalmistamine,# (autarkia); riigi sekkumine majandusellu; eraettevõtlus oli lubatud (Itaalias oli riigi otsese kontrolli all, Saksamaal mitte, kuigi hiljem kartelliti); riiklik-monopolistlik kapitalism, kehtis majanduse reguleerimine ja ettevõtlus, autarkia oli eesmärk, valitsus toetas rasketööstuse, sõjatööstuse jne arengut. 6
Ühistu käivitamise eest vastutavad asutamiskoosolekul valitud ühistu juhatuse liikmed. Ühistute asutamine on vastutusrikas tegevus. halvasti korraldatud ettevalmistustöö ja puudulikud teadmised põhjustavad ühistute äpardumise ja ühistegevuse maine languse. Rahvusvahelised ühistulised kontsernid. Kui uurida lähemalt erinevate riikide ühistute struktuure selgub, et mõned ühistud on ühinenud suurtesse korporatsioonidesse ja praktiline majandustegevus toimub peamiselt suurte kontsernide ja keskühistute tasemel. Nii on ühinenud suurtesse kontsernidesse piimaühistud, metsaühistud, teraviljaühistud, veiniühistud, aga ka kaubandus- ning varustusühistud. Mõnes riigis on ainult üks keskühistu, kusjuures kohalikud ühistud puuduvad (näiteks Soome Metsaliit). Samal ajal on aga tegevusalasid, kus kohalikud ühistud ei ole moodustanud keskühistuid ega ka ühisettevõtteid (kontserne)
Uus ülikoolide seadus hakkas kehtima 1938. aastal, samal aastal avati ülikooli juurde majandusteaduskond, alustas tegevust Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst. Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi kokku 2500 liikmega, suur osa üliõpilastest kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta
kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Saksamaa
Maainimeste igapäeva elust teame aga poole vähem, kui linnainimeste omast. (Palamets 1991: 8- 10). Käsitöölised Varakeskaegset Bütsantsi on nimetatud linnade maaks, sest riigis oli üle 1200 linna. Linnadesse olid koondunud käsitöö ja kaubandus ning need olid riigi majanduse ühed alustoed. Nii kestis see 8. sajandini, kuni alagas linnade allakäik. Linnade käsitöölised olid koondatud ametialade järgi korporatsioonidesse, need ühingud tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem, kui Lääne-Euroopas tsunftid ja erinesid neist mitmeti. Korporatsiooni pääsemiseks ei olnud vaja maksta sisseastumistasu, ega esitada meistritööd, aga riik jälgis ja suunas hoolikalt korporatsioonide tegevust: maksude täpset tasumist, toodete kvaliteeti, töökodade sisustust ja uute oskustööliste väljaõpet. Korporatsioone juhtisid vanemad. Käsitööline võis töötada ainult ühel alal
Kallsid on omased industriaalühiskonnale ja seisused sellele eelnevale ajale. Seisust võivad iseloomustada järgmised tunnused: · igal seisusel on erilised õigused ja sotsiaalsed funktsioonid, mis on juriidiliselt fikseeritud seadustes. · seisuslikud õigused antakse edasi pärandi korras ehk need omandatakse sündides. · seisuste esindajad on ühinenud seisuslikesse organisatsioonidesse või korporatsioonidesse. · seisustele on tavaliselt omane spetsiifiline mentaliteet ja ühiskondlik teadvus. · seisustel on õigus omavalitsusele ja osalusele kohaliku ning keskvõimu teostamisel. Prestiiz ja rikkus muutuvad tähtsaks klassiühiskonnas, kus võetakse arvesse kodaniku majanduslikku seisu, osalust poliitilses tegevuses jms. Seisusliku korra juriidiline vormistamine 17. sajandi II pooleni oli kirja pandud ainult kohustusi, nüüd lisandusid sinna ka mõned õigused.
·Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. ·Teised kõrgkoolid- insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist "Pallas" ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat
KÕRGEMAL üksikisikul polnud nende asemele tuli riiklik - Üksikisikult võeti omand ÜKSIKISIKU HUVIDEST tähtsust meelsusjärelvalve - Klassihuvid tuli allutada - Majandus oli riigi rahvuse huvidele kontrolli all (nelja aasta - Ametiühingud kaotati plaanid) - Töölised pidid kuuluma - Rassipuhtus korporatsioonidesse, mis - Hitlerjugend, SS, Gestapo olid riigi kontrolli all - Rahvast hirmutati - Rahvast hirmutati - Sisevaenlased: RAHVA HIRMUTAMINE salapolitsei ja salapolitseiga demokraatlike riikide SISE-JA koonduslaagritega - Teisitimõtlejaid jälitati pooldajad, spioonid
annaabi.ee 
