Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Turniirid said arvatavasti alguse 11 sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud
rüütlikoodeksiks. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi paistma silma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80kg. Rüütlilt nõuti mehisust ja süüdistust selle puudumises oli kõige rängem solvang. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne, helde. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust vaid häbi. Rüütlite relvastus ja sõjapidamisviis. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk ja küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast kiivrit. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keaha metallplaatidega kaetud soomusrüü, XI saj hakati enam kandma rõngassärke. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Rüütliväe
rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212.aastal toimus laste ristisõda, kuna usuti, et lapsed on puhta hingega, kuid vastased tapsid 50 000 last külmalt. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis suurepärase kajastuse ülimalt armastatud rüütlikirjanduses. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiast ja reaaalsest ajaloolistest sündmustest. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Keskaegne armastusluule väljendas kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamilikust. Armastusluule kajastas rüütlite vankumatut armastust oma truule väljavalitule. Kuid rüütlikirjandus näitab armastuseski mõneti ebareaalset idealpilti.
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks
elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütlikirjandus seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna elu juhtis raad, aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg sai vabaks. rüütliseisus kuj Lääne- Europ 10.11. saja vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13
lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad
lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma
10.Rüütlieetika,tiitlid Kolm põhimõtet: 1)ustavus jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikuks(perekond)tugevaim, feodaalseks(senjöörile)keskmine ja poliitiliseks(kuningale)nõrgim. 2)heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga 3)vahvusta võitles vastavalt reeglitele,sangralikult ja usalt. Ta ei tapnud vastaseidvähemalt mitte ülikuid vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Tiitlid: 14.Rüütlikirjandus *Rolandi laulkuulsaim prantsuse kangelaseepos, põhines taassündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PõhjaHisp frankide järelväe hävitasid. Ajaloosündmuste täpsustele pole eeposes rõhku pandud. Ristiusuliste asemel olid vaenlasteks moslemid. Eepose peakangelase Karl Suure vasalli krahv Rolandi hukkumine meeleheitlikus võitluses ülekaaluka vaenlasega on esitatud kui sõjamehe vapruse ja vasalli ustavuse musternäide.
Seetõttu asendusid need järk-järgult kahevõitlustega, kus vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokusaamised. Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte
· Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). · 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. · Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. · IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet. c. Sõdade tagajärjed: · Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades. · Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. · Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika – polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
