õppimise suunamises. Õppepraktika ajal on praktikandil vaja teha koostööd nii juhendaja kui ka kaasõppijatega. Koostöö võimalikkuse märab ära mõlemapoolne suhtlemisvalmidus: informatsiooni vastuvõtmine, vahendamine ja omandamine. Koostöös rõhutakse dialoogi tähtsust, mõjutamist ja mõistmist. Juhendaja peab oskama praktikanti küsimuste kaudu mõtlema panna. Oluline lisaks heale aine ja probleemi hindamisele tunda ka suhtluspartnerit. Koostegutsemine, üksteise mõistmise ja toetusega kaasneb vastutus, mis võib tähendada nii väljaspoolt antud kohustust toimida mingil viisil, kus inimene kardab saada karistatud, kui ka sisemist veendumis ja usku, et nii tuleb toimida. Oluline anda praktikandile võimalus iseseisvalt tegutseda, suhelda ja mõelda. Juhendaja ülesanne on tunnetuslikus õppeprotsessis valida eesmärke toetavad tegevusi, meetodeid, protseduure. Vajalik rakendada otstarbekaid
Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng. - Inimkoosluse vormid : Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel. Sugukond – veresugulus. Külakogukond – Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused. Riik – ühiskondlik leping. 8. Korrata kõik mõisted. 1. Ühiskond – süsteemne tervik , mille osad on omavahel seotud, müjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. 2. Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. 3
tagasihoidlikud. Tunnete väljanäitamisi peresiseselt ei toimu. Tunnete mitte väljanäitamine ega probleemide mitte adumine on üheks suuremaks probleemiks antud juhtumis. Oma frustratsiooni elab kõige enam välja Annika ja sellest tulenevalt on probleemne ka tema käitumine ja halb õppeedukus. Samuti on alla surutud ka kogu Tiia olemus, et vaid hoida peret, mis tegelikult ei ole pere vaid sunniviisiline koostegutsemine. Tiia suhtleb iganädalaselt enda õe Kadriga telefonitsi. Annika suhtleb Maariga, käib tal külas. Emaga ta suhtleb vähe ja kasuisa Toomasega suhtlus puudub. Toomas ja Tiia suhtlevad enamasti siis, kui mees kodus on. Annikal on paar sõpra, koolis pole teiste lastega suhted eriti head. On tulnud olukordi, kus ta väljendab oma tundeid teiste vastu vägivaldselt. Seda on ta kindlasti õppinud kodust, kus Tiia kannatab Toomase vägivalla all
Selles eas üritab laps igal viisil isa ja ema vahele magama pugeda. Last tuleb mõista, kuid kiilu vanemate paarisuhtesse ei tohiks ta siiski lüüa. Sinkkonen rõhutab, et selles perioodis ei tohiks isa ehmuda, kui ka tema on tütresse kiindunud, ega lasta end häirida tüdruku soovidest või poisi ähvardustest. Esimesed kooliaastad: isa kui sõber ja eeskuju Esimestel kooliaastatel süveneb lapse arusaam oma soost. Isa ja laste koostegutsemine on selles eas oluline, kuid sellest tähtsam on, et isa kuulaks oma last ja huvituks tema tegemistest. Mõtteid vahetades võivad mõlemad kogeda sügavat ühtekuuluvust ja sõprust.Nii mõneski kunstis võivad lapsed ses eas juba isast ees olla - isa peaks suutma seda aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel seotud vanematega ning laps tahab olla maailma kõige targema ja andekama isa poeg või tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas
abistamissoovi. Selleks vajab õpetaja hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis annavad tuge ning aitavad erinevates olukordades professionaalselt tegutseda. Koostööviiside valdamine nõuab lasteaia personalilt tulemuslike suhtlemisviiside valdamist ning oskust suunata koostöö kui terviku arenguprotsessi. Oskuslik suhtlemine tähendab oskust tunnustada iseenda ja teiste inimväärikust ja väärtuslikkust. Kooskõlaline koostegutsemine annab võimaluse kuuluda ja rahuldab inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ja hoitud. Toetudes eelöeldule saab järeldada, et hea koostöö algab lasteaiaõpetajast, tema väärtushinnangutest, suhtlemisoskusest, professionaalsusest ja hoiakutest. Õpetaja isikul on väga suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja peab olema avatud ja rääkima vanematele oma tööst, mõtetest ja laste igapäeva tegemistest, sageli
Kesksel kohal lastesõbraliku õhkkonna loomisel on tegevustes rühmatöö kasutamine (eesmärgiga õpetada lastele koostööoskusi) ning laste omavaheline hea kontakt. Tegevuste toimumine väikestes rühmades aitab kaasa laste teineteisega kohanemisele ja erinevuste väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine. Sellises koostöörühmas saavad erinevate võimetega lapsed panustada erineval moel ning tunnetada ikkagi õnnestumist ja eduelamust. Samuti õpivad lapsed üksteist aitama ja koos tegutsedes on ka lõbusam. Ühistegemine võimaldab lastel väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning seeläbi toetada ka uute teadmiste ja oskuste omandamist. Oluline on, et lastel on võimalik sellise koostöö
Sõbrad samasoolised. – Abistamissoov, märkamine, tõhusam abistamine II kooliaste • Teadusmõistete kasutamise areng – võimalik õppida isiklikku kogemust ületavaid reegleid, mõningane üldistamine • Sotsiaalne mõistmine: – Jäikus, endiselt välistele tunnustele toetumine, laiem tunnete sõnavara. – Õpetaja abi: seoste mõistmisel (mõte-tunne-käitumine, põhjus-tagajärg), alternatiivide leidmisel ja arvestamisel • Suhted: – Aktiivne koostegutsemine, konformsus, intiimsus ja lojaalsus – Mure aktsepteerituse, populaarsuse pärast, kaudne agressioon – Õpetaja abi: mitteaktsepteeritavate käitumiste mõistmisel, sõbralike suhete kujundamisel. • Oskused: – Valivad ise tõhusad koostöötegijad, vajavad täpseid grupitöö suuniseid – Uuenenud huvi vastassugupoole vastu – Vastutustundlik hoolitsemine, abivajaja mõistmine oma kogemuse alusel
· Innustav juhtimine: suunamine ja motiveerimine hindekeeli puudutades · Mõjutamine: mitmesuguste veenmistaktikate valdamine · Teiste arendamine: teiste võimete esiletõstmine tagasiside ja suunamise abil · Muutuste esilekutsumine: uue suundumise algatamine, uues suunas juhtimine · Konfliktiohjamine: erimeelsuste lahendamine · Sidemete loomine: suhtevõrgustiku arendamine ja ülalpidamine · Meeskonnatöö ja koostöö: meeskonna loomine ja koostegutsemine FAKTE EMOTSIONAALSEST INTELLIGENTSUSEST EQ teooria baseerub teaduslikel uuringutel, kus on leitud, et edu tagavatest kompetentsidest kuni 80% on emotsionaalsed: · Emotsionaalsed seisundid kanduvad üle, toimub jäljendamine. · Aju võib treenida ise rohkem serotoniini tootma, st. võitlema tulemuslikumalt stressi ja depressiooni vastu. · Emotsioonid on tõelised, nende taga on ajukeemia, millele organism reageerib.
ökoloogilisteks suheteks Süsteemiökoloogiline vaade (Robert MacArthur, Charles S. Elton) väidab, et just ökoloogiliste suhete arv ja mitmekesisus tagab koosluse kui terviku vastupanuvõime muutustele ja häirimistele Liikidevahelised suhtetüübid Neutralism, konkurents otsese sekkumise läbi, konkurents ühise ressursi tarbimise läbi, amensalism, parasitism, kisklus, kommensalism, koostegutsemine (tuleb mõlemale osalisele kasuks, kuid ei ole esmatähtis), mutualism e sümbioos (tuleb mõlemale osapoolele kasuks ning on elutähtis) Liikidevaheliste suhtetüüpidega käib tüüpiliselt kaasas suur kommunikatsioon (semiootika jaoks väga huvitav) Mutualismiks nimetatakse liikidevahelist suhet, mis on kasulik mõlemale osapoolele (kooselu suurendab sümbiondi arvukust või sigimisedukust).
Eneseesitlus Dramaturgiline lähenemine (idealiseeritud etendused) Püüd meeldida Enese konstrueerimine Mulje juhtimise võtted: · hirmutamine · enese kiitmine · anumine · näitlikustamine · enese takistamine · enese võrdlemine standarditega Meeldivust mõjutavad tegurid · füüsiline köitvus > Halo-efekt · sarnasus (hoiakud, elustiil, isiksus, sotsiaalne taust, riietus jne) · komplimendid, vajadus samaga vastata · korduv kontakt ja koostegutsemine · seostamine · toit Suhete tekkimine Sõpradeks saamine · inimeste kohtamine (koosveedetud aeg ja vastastikusus) · eneseavamine (vastastikusus) Altruistlik käitumine abistamine vastutasu ootamata. Abi andmine (pole alati altruistlik, kuna võidakse ka vastuteenet oodata). Kaldutakse abistama lähedasi (pereliikmed, sõbrad), neid, kes meeldivad, sarnasteid, süütuid ohvreid, kes on abi ära "teeninud". Normatiivsed ja kultuurilised faktorid abi andmisel ja sekkumisel
*lähisuhetega seotuöt enese defineerimine *inimestevaheline vastastikmõju *stressiga toimetulek *sotsiaalne toetus Vaba aeg võib olla aeg, mida veedavad koos vanemad ja lapsed, abikaasad/kooselupartnerid, õed-vennad, sugulased. See defineerib suhete iseloomu, mõjutab personaalset ja sotsiaalset arengut ning annab võimalused rollivabaduseks suheteks. Institutsionaalne pere: Enne 20. Saj – töö ja kohutsued peres- vaba aja mõistet polnud; laste sotsialiseerumine soorollide järgi; koostegutsemine vastavalt soole vastavale tegevusele. Pere eesmärgid ja vajadused olid esmased (mite liikmete endi vajadused). Kaaslust pakkuv pere: *pere edu sõltub sellest, kuidas pere liikmed lepitavad oma erinevaid vajadusi ja huvisid edukalt läbi jagatud kogemuse *Vaba aja veetmine ja interaktsioon pere liikmete vahel psühholoogilise rahulolu terminites Vaba aja/mängu tingimused: *indiviid tajub vabadust valikul *tegevused valitakse
· Süsteemi ülesehitus ja käitumine Nii süsteemi kui terviku kui iga selle koosseisu kuuluva osa ülesande/funktsiooni/eesmärgi täitmine toimub läbi sisendite teisendamise väljundi(te)ks. Seda nimetatakse süsteemi või selle osa käitumiseks (toimimiseks, tegutsemiseks, opereerimiseks). Ühe süsteemi (või selle osa) käitumise väljund on teise süsteemi või sama süsteemi teise osa sisendiks koostegutsemine (-töö). Koostöö lõpptulemuseks on süsteemi väljund - algsisendi teisendamine/töötlemine sellisele kujule; sellele sellise väärtuse loomine, mis täidab süsteemi eesmärki, süsteemile püstitatud ülesannet. Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta, see on
loeng) idu3350/idu3530 © Karin Rava 2 Joonis 1. Süsteemi struktuur ja keskkond Nii süsteemi kui terviku kui iga selle koosseisu kuuluva osa ülesande/funktsiooni/eesmärgi täitmine toimub läbi sisendite teisendamise väljundi(te)ks. Seda nimetatakse süsteemi või selle osa käitumiseks (toimimiseks, tegutsemiseks, opereerimiseks). Ühe süsteemi (või selle osa) käitumise väljund on teise süsteemi või sama süsteemi teise osa sisendiks koostegutsemine (-töö). Koostöö lõpptulemuseks on süsteemi väljund - algsisendi teisendamine/töötlemine sellisele kujule; sellele sellise väärtuse loomine, mis täidab süsteemi eesmärki, süsteemile püstitatud ülesannet. Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta Süsteemi käitumise üldine mudel piltlikult: Joonis 2
annaabi.ee 
